«Jeltoqsan qarlyǵashtarynyń» taǵylymyn keńirek tarazylaý bizdiń paryzymyz - Bolatbek Tólepbergen
Jaqynda ǵana jaryq kórgen kitap avtorynan Jeltoqsan kóterilisi haqynda oı bólisken edik. Halqymyzdyń san ǵasyrlyq tarıhynda 1986 jylǵy Jeltoqsan kóterilisiniń alar orny erekshe. Talaı jyldan beri kóbesi sógilmeı kelgen muzdy buzǵan qazaq jastarynyń erligi urpaqqa úlgi-ónege boldy. Sol bir qaharly kúnderdi, jeltoqsan qurbandaryn eske alý sharasynda jeltoqsandyqtar: «Jeltoqsan kóterilisi eshqashan umytylmaýy kerek. Biz Táýelsizdikti Jeltoqsan kóterlisinen bólip qaraýymyzǵa bolmaıdy. Táýelsizdikti alyp kelgen osy Jeltoqsan kóterlisi. Kóterilistiń aqıqatyn ashyp, bul oqıǵanyń máni men mańyzyn keleshek urpaqqa, jastarǵa túsindirýimiz kerek. Onyń qalaı bolǵandyǵyn búgingi jastar bilýi tıis. Egemen memleket ekendigimizdi tanytaıyq deıtin bolsaq Táýelsizdigimizdi búkil halyq bolyp birge toılap, al Jeltoqsan kóterlisin - qurban bolǵandardy eske alý, aza kúni dep jarııalaýymyz qajet», -degen bolatyn. Olardyń árqaısysy jeltoqsan kóterlisin eske túsirgende aldymen qazaq qyzdarynyń qaısarlyǵyn, batyrlyǵyn erekshe atap ótedi. «Ózderin bireý tepkilep, soqqynyń astyna alyp jatsa da, olar qulap bara jatqan bizdiń ıyǵymyzǵa súıeý bola bildi», - dep eske aldy jeltoqsandyqtar.
Bolatbek Tólepbergen de kitapty jazý, zertteý barysynda, jalpy 1986 jylǵy Jeltoqsan kóterilisi kezindegi erekshe este qalǵan oqıǵalardy saralar bolsaq: "Eń aldymen erlermen qatar qazaq qyzdarynyń qaısarlyǵy kózge urady" - dep atap ótti bizben áńgimesiniń basynda. "Kóterilisti kózimen kórgen jandar da, jeltoqsandyqtardyń ózderi de qarakóz qyzdarymyzdyń aq qar, kók muz qursaýyndaǵy qyzyl jaǵalylardyń óreskel óktemdigine qaımyqpaı qarsy turyp, qaırat kórsetkenin aıtyp júr. Aıtalyq jeltoqsan kóterilisi týrasyndaǵy estelikterdi, buqaralyq aqparat quraldary materıaldaryn jáne 10 tomdyq «Konstıtýtsııalyq Sottyń jeltoqsan oqıǵasy týraly isin» qaraǵan adamnyń menmundalaǵan qazaq qyzdarynyń ustamdylyǵyna, ultjandylyǵyna tańdanatyny, súısinetini anyq. Bul súıispenshilik shyǵarmashylyq adamdaryna shabyt syılady, qanat bitirdi. Aqyndar óleń arnady, sazgerler án shyǵardy. Tek osy qubylysty zerdeleý, baǵasyn berý, bir izge túsirý, júıeleý - ýaqyt talaby", -deıdi ol.
"Jeltoqsan jendetteri alańdaǵy ashyq aıqasta ul, qyz demedi. Jantalas qýǵynda nópirdiń artynda qalyp qoıǵan názik jandardy aıaqtan shalyp qulatyp, shashtan súırep aparyp, kólikke toǵytý qyzyl jaǵalylardyń taptyrmas ádisine aınaldy. Al op-ońaı tirsekten teýip sulatyp, burymynan burap shyńǵyrtyp, tepkileýge ákkilenip alǵan áskerılerdiń tuzaǵynan qyzdardy qutqarýǵa kelgen jigitterdiń biri arashalaı alsa, endi biri ózi «tutylyp» qaldy. Alańda qazaq qyzdaryn uryp-soǵyp jatyr degendi estı sala jetip, atoı salǵan er jigitter az bolmady. Sonyń biri - Halyq qaharmany Qaırat Rysqulbekov óziniń túrmede otyryp jazǵan hatynda atalǵan jaıt týrasynda tómendegishe syr shertedi. «...Meniń túsinigimshe, er adamdar turmaq, ań ekesh ańdar da urǵashysyna múıiz ıa bolmasa tuıaǵyn kótermeıdi. Al biz bárimiz ań emes, adamzattyń uly - adambyz, sondyqtan, er adam áıel zatyna qol kóterip, qol jumsaýǵa tıis emes, áýeli esh pravosy joq. Mine, qysqasha aıtqanda, osyndaı túsinikpen, áıel zatyna er bolyp óz qol ushymdy berip, kómektesý úshin barǵanym ras. Sol jerde qolymnan kelgenshe kómekteskenim de ras. Ol úshin áli kúnge deıin ókinbeımin, kerisinshe, úlken maqtanysh tutamyn. Biraq, bir Qudaı ózi kýá, adam balasyn eshqashan óltirgenim joq. Mundaı aıýandyq jasaý meniń kolymnan kelmeıdi. Eshqashan... Esh ýaqytta!.. Al áıel zatyna aıýandyqpen qol kóterip, shashynan tartyp, kókparsha súıregeni úshin bir mılıtsııany uryp-soqqanym da ras. Ol adam kúni búginge deıin aman-esen, zyr júgirip júr. Óz qolymmen jasaǵan bar teris qylyq, bar qylmysym osy ǵana!..» - dep óziniń túrmede otyryp jazǵan hatynda Qaırat aǵynan aqtarylady. Árıne, Qaırattar arasha túskenimen taǵdyr talaıymen jendetterdiń talaýyna tap kelgen qyzdardyń barlyǵyn qutqarý múmkin bolmady. Lázzat Asanova, Sábıra Muhmedjanova jáne Kenjegúl Moldanazarova syndy birqatar qazaqtyń qaısar qyzdary qapııada, túrli jaǵdaılarda kóz jumdy. Kóterilisten keıin «kináliler» jedel izdestirilip, tez arada túrlishe deńgeıde jazalaryn aldy. Eń aýyry, eki adam ólim jazasyna kesildi. Biri - Qaırat Rysqulbekov, ekinshisi - Myrzaǵul Ábdiqulov. Sońǵy azamattyń isi qaıta qaralyp, 20 jyl bas bostandyǵynan aıyrýmen almastyryldy. Ólim jazasyn kútip abaqtyda otyrǵan Qaırat Rysqulbekov qupııa jaǵdaıda kóz jumsa, alańda alǵan soqqydan til tartpaı ketken qyrshyn jas Erbol Sypataev bolatyn. On tomdyq «Konstıtýtsııalyq Sottyń jeltoqsan oqıǵasy týraly isindegi» derekter boıynsha sottalǵandardyń sany júz adamnan asady. Al olardyń jıyrma ekisi - qyzdar. ıAǵnı, 20 jas arý bas bostandyǵynan aırylǵan, ekeýi eńbekpen túzeý jazasyna kesilgen, bireýi qara jumysqa jiberilgen", - dep óz kitabyndaǵy derekterdi keltirdi avtor.
Onyń pikirinshe, alańǵa baryp ustalyp, nemese alańǵa barǵandary úshin «aıypker» atanyp, sottalǵandardyń jóni - bir bólek. "Endi osy tusta kimniń qalaı, qandaı jaǵdaıda isti bolǵandyǵy erekshe nazar aýdartady. Bul rette Almatydaǵy №19 jumysshy jastar orta mektebiniń oqytýshysy Jansaıa Sábıtovanyń kóterilisten keıingi ýaqytta bolǵan qanquıly jaǵdaıǵa narazylyǵyn ashyq bildirgeni úshin, ıaǵnı kózqarasy úshin baýyryndaǵy bóbegine qaramastan bes jylǵa sottalǵandyǵy, sonymen qatar Almaty bas kıimder fabrıkasynyń býhgalteri Naǵıma Salyqova «alańǵa barýǵa bolmaıdy» degen basshylyǵynyń tyıymyna qarsylyǵyn bildirip, óz pikirin qaıtpastan dáleldegeni úshin úsh jylǵa sottalǵandyǵy jáne Taldyqorǵandaǵy Zań tehnıkýmynyń stýdenti, sol kezdegi on segiz jasar Anar Serkenovanyń muǵalimine jáne oblystyq partııa komıtetiniń ekinshi hatshysyna Almatydaǵy kóterilistiń ádiletti ekenin qaımyqpaı aıtqany úshin bir jyl alty aıǵa sottalǵandyǵy qylyshynan qan tamǵan keńestik júıege qarsy shyqqan qazaq qyzdarynyń shyn mánindegi qaısarlyǵyn bildirse kerek. Olardyń tipti temir esikti qarańǵy qapasqa túskende de, prokýror men tergeýshilerdiń toqpaǵynan qoryqpastan, ózderiniń azamattyq quqyqtaryn qorǵaý arqyly ult namysyn taptatpaýlary - erlerge tán erliktiń eń bıik úlgisi. Iá, olar alańǵa barǵan joq. Biraq, alańǵa barǵan myń-san jastardyń pikirin, arman-ańsaryn, maqsat-muratyn ashyq bildirgenderi úshin jazalandy. Qarap tursańyz, túk kináleri joq. Kináleri - «qoǵamǵa jat oılarynda, kózqarastarynda; eń bastysy - sony batyl aıta bilgenderinde. Bul - sóz joq, qazaq qyzdarynyń erlermen qatar, erlik tarıhymyzdy jasaýǵa qosqan qomaqty úlesi», - dep atap ótti ol.
B. Tólepbergenniń aıtýynsha endigi mindetimiz - dál osyndaı jáne bir jadymyzda maqtanyshpen saqtalatyn, ári búgingi jas urpaq úlgi tutatyn ónegeli iske- taýqymetti jeńgen taǵylymǵa taǵzym etý. "Ol - jeltoqsan shyrǵalańynda jazyqsyz sotqa tartylyp, otqa túsip, ıt jekkenge aıdalǵan jigitteriniń artynan izdep baryp, túrmeniń kermek dámin birge tatysyp, nekelerin tar qapasta qıǵan qazaq qyzdarynyń asqaq rýhy. Árıne, mundaı jaıttardyń basqa elderdiń tarıhynda kezdeskenin bilemiz. Aıtalyq Reseı «dekabrısteriniń» áıelderi ıt tumsyǵy ótpes, sury susty, tabıǵaty sýyq Sibirdegi erleriniń artynan baryp, aýyrtpalyǵyn bóliskeni - bólek áńgime. Sebebi, júrip-júrgen jigiti ádiletsizdiktiń saldarynan sottalyp ketip, ári-sári kúı keshken on ekide bir gúli ashylmaǵan qazaq qyzynyń taǵdyry tipten basqa. Bul jerdegi tańdaý da óte qıyn soqqany anyq. Súıgen jigitine degen ińkárlikten buryn mahabbat pen ǵadaýat, adaldyq pen aramdyq, uıat pen ar qatar sharpysyp, qıyn túıin sheshilgen ispetti. Tańdaý qatelestirmepti. Kúni keshe eshkimniń sózine qaramastan, tek ózderiniń aqylyna júgingen arýlardy búginde qalaı maqtasaq ta jarasady. Bes jylǵa sottalǵan jigiti Rasýlhan Qudaıbergenovty sonaý Reseıdiń qııandaǵy Chıta qalasyna izdep baryp qosylǵan Roza Arıpova jáne úsh jarym jylǵa sottalǵan jigiti Baqtybek Imanqojaevpen Qyzyljardaǵy túrmede nekesin qıǵan Sapargúl Quldáýletova, tórt jylǵa sottalyp, jazasyn Reseıde ótkergen joldasy Qurmanǵazy Aıtmurzaevtyń janynda bolyp, ekinshi uldaryn túrmede bosanǵan Alma Ashyqbaeva jáne de on tórt jylǵa sottalǵan jigiti Jambyl Taıjumaev túrmede otyrsa da, onyń aýyly - Jambyl oblysy, Jambyl aýdany, «Pıoner» sovhozyndaǵy Taıjumaevtar áýletiniń bosaǵasyna kelin bolyp túsip, dástúr boıynsha betin ashyp, sosyn Jambyl Taıjumaevpen Qostanaıdaǵy Qusmuryn túrmesinde nekesin qıǵan Sholpandar - óskeleń urpaqqa shyn máninde ónege. Almatylyq arýlar ǵana emes, ózge óńirlerdegi qarakózder de qarap qalmady. Aıtalyq qaraǵandylyqtar: Raýshan Álıeva (QarMÝ-diń stýdenti), Álııa Erkimbaeva (QarMI-diń stýdenti), Raısa Sársembekova (ATP býhgalteri); shyǵysqazaqstandyqtar: Gúljan Kárimrazına (kooperatıv tehnıkýmynyń stýdenti); taldyqorǵandyqtar: Anar Serkenova, Mánshúk Mýsına (zań tehnıkýmynyń stýdentteri) sııaqty taǵy da basqa jer-jerdegi jastar men stýdentter «ultshyldyq» kózqarastary úshin qylmystyq jaýapqa tartyldy. Bul jeltoqsan kóterilisiniń sol kezdegi Qazaqstannyń astanasynda ǵana emes, oblys, aýdan ortalyqtarynda - ıaǵnı, aımaqtarda da jalǵasqandyǵynyń bir kórinisi", -dedi ol.
Mine, «Jeltoqsan qarlyǵashtarynyń» biz baıqaǵan erlikteri osyndaı boldy dep atap ótken ol: "Joǵaryda atalǵan derekterdiń ózi qazaq qyzdarynyń syn sátte erlermen qatar turyp, el namysyn qorǵaǵandyǵyn, odan keıingi qııamet ýaqytta da erlerge demeý, eldikke tireý bolǵandyǵynyń aıqyn kórinisi ispetti", -dedi.
"Jalpy jeltoqsan kóterilisi týrasyndaǵy estelikterdi, buqaralyq aqparat quraldary materıaldaryn jáne 10 tomdyq «Konstıtýtsııalyq Sottyń jeltoqsan oqıǵasy týraly isin» muqııat zertteýshiler bolashaqta budan basqa jeltoqsandyq qyzdardyń asqaq tarıhymyzdy aıshyqtaı túsken derekterin tabatynyna senimdimiz. Tek sol dúnıeler shań basyp jata bermeı halqymyzdyń rýhanı aınalymyna qosylsa ıgi. Osy turǵyda odan ári «Jeltoqsan qarlyǵashtarynyń» taǵylymyn keńirek tarazylaý bizdiń paryzymyz", -dep óz pikirin bildirdi Bolatbek Tólepbergen.
Ol sonymen qatar: "Biz biletin jeltoqsan osy ýaqytqa deıin sanaǵa qorqynysh uıalatyp, kókeıge úreı týǵyzyp kelgeni anyq. Aragidik teledıdar men kıno lentalarynan kórip qalatyn qyzyl-ala alań men qanǵa bókken jastardyń beınesi basqasha oı týǵyzbasy belgili. 1986 jylǵy jeltoqsan aıynyń sýyq yzǵary tánge diril egip, kókirekke qars aıyrǵan ókinish ákelip qoımaı, sol kezden beri qanshama ýaqyt ótse de qos-úreı kúıge túsirgeni búginde kómeıge óksik ákeledi.
Búgingi jas urpaq Jeltoqsanda jastar alańǵa táýelsizdikti tý etip shyqqanyn, keler urpaqtyń usqynyna alańdaǵan ulandar ulttyń namysyn janıtyn urandar kótergendigin bilýi kerek. Olar "Ár ultqa - óz kósemi!" qajettigin talap etti. Alaıda, zaıyrly-demokratııaly memleket bolýǵa degen talpynys qatty toıtarysqa ushyrady. Amal ne, olar armandaǵan sóz bostandyǵy, adam quqyǵy degen qundylyqtardyń kúlparshasy shyǵyp, aıaýsyz aıaqqa taptaldy. Kirshiksiz pák jaýqazyn jastar taıaqqa jyǵyldy, taǵdyrlary talapaıǵa tústi. Degenmen úmit bar eken. Tánge túsken jara jazyldy, tarylǵan tynys keńeıedi. Eń bastysy, bıik optımızm men órshil rýhtyń senimin joǵaltý múmkin emes. Buǵan jeltoqsanda shyńdalǵan erlik pen eldiktiń kórinisteri aıqyn dálel bola almaq. Qadap aıtqanda, jeltoqsandaǵy zııaly qaýym ókilderiniń óz azamattyq ustanymdaryn qaımyqpaı bildirýleri men basqa da qarapaıym azamattardyń jastarǵa arasha túsýi, sondaı-aq jeltoqsannyń basty keıipkerleriniń erlik áreketterimen qatar, aıryqsha aıtarlyǵy, sol kezderi eldiktiń uıtqysy bolǵan qazaq qyzdarynyń qaısarlyǵy - búgingi urpaqqa sabaq. Endeshe, ýaqyt teziniń tálkegine qaımyqpaı qarsy tura bilgen órshil rýh pen ómirsheń ıdeıa - ulttyq múddeni alǵa súırep, qaıraty kemip, qajysa da azamattyq bet-beınesin joǵaltpaǵan azamattar týrasynda syr shertilýi qazirgi qoǵam úshin de qajet-aq. Jeltoqsannyń sol bir yzǵarly jeli soǵyp ótkende zııaly qaýym qalaısha qareket etti, jazyqsyz jala jabylyp, japa shekken jastar ne qam qyldy? Sonda, jalpy, basy shatylyp, taǵdyry tálkekke ushyraǵan qazaq ulysy ózin qalaı ustady? Mine, osy saýaldardyń jaýaby sodan beri qansha ýaqyt ótse de qyzǵylyqty, ári mańyzdy", -deıdi ol.
Sol sebepten de bul tarıhı oqıǵa jaıynda qalam terbeýge barǵan kitaptyń avtory Bolatbek Tólepbergenniń aıtýynsha kitap negizinen jeltoqsan kóterilisine qatysqan qazaq qyzdarynyń qaısarlyǵyna arnalǵan. «Biz jeltoqsan kóterilisine qatysty tolyqqandy maǵlumatty naqty derektermen qatar, sol jeltoqsandyq qyzdardyń óz aýzymen aıttyrýǵa tyrysyp, jeltoqsan kóterilisiniń bizge beımálim qyrlaryn qamtýǵa umtyldyq. Kitapqa kóterilistiń tutanýyna túrtki bolǵan jaıttardan bastap, jeltoqsandyq qaharman qyzdardyń tizimderi men olardyń estelikteri kirdi. Bul kitap sol tarıhy oqıǵany zertteýdegi bir sheti ǵana»,-dedi B. Tólepbergen.
