Jekeniń qolyndaǵy bombapanalardyń jaı-kúıi qalaı
AQTÓBE. KAZINFORM — Adamdar tabıǵı jáne tehnogendi apattarda qaı jerlerdi panalaı alady? Jertólege qalaı kiredi jáne bombapanalar kimderge arnalǵan? Olardyń tehnıkalyq jaǵdaıy jaramdy ma? Kazinform tilshisi osy suraqtarǵa jaýap izdedi.
40 jyl boıy sýy tartylmady — kompanııa ókili
Aqtóbede azamattyq qorǵanystyń qorǵanysh qurylystary, ıaǵnı, bombapananyń jaı-kúıin ashyq aıtqan kompanııa — «Jańa Áljan dıirmen kombınaty» JShS. 2018 jyly basshysy «Atameken» óńirlik kásipkerler palatasyna baryp, tizimnen alyp tastaýdy surady.
Bul ázirge óńirde, bálkim elimizde problemany kórsetken jalǵyz kásiporyn bolýy múmkin. Sebebi kásipkerler, jergilikti atqarýshy organdar bul suraqtan qashqaqtaıdy, tartynshaqtaıdy.
Kazinform agenttigi dıirmenge baryp, bombapanany kórdi. Bul jer shynymen de sýǵa tolyp tur. Sý sorý jumystaryn júrgizse de deńgeıi ortaımaǵan.
— Tótenshe jaǵdaılar qyzmeti, jergilikti ákimdik janyndaǵy azamattyq qorǵanys jyl saıyn, keıde eki jylda bir ret kelip, komıssııa múshelerimen birge qaraıdy, fotoǵa túsiredi de ketedi. Kóneni tizimnen alý úshin jańasyn salý kerek dep talap qoıdy. Bul qarjyǵa kelip tireletin másele. Bombapananyń jaǵdaıy jasyryn emes, ishi sýǵa tolyp tur. Sýyn bir deńgeıde ustap turýǵa tyrysamyz. Eger kóterilse, ǵımarattyń jertólesin alyp ketedi. Sý kúzdiń jańbyrynda, kóktemde qar erigende, jazdyń jańbyrly kúni kóteriledi. Sol kezde nasos qosyp, sý soramyz. Al jazda sýyn tal, gúl sýarýǵa paıdalanamyz, — deıdi «Jańa Áljan dıirmen kombınaty» JShS bas ınjeneri Ermek Kenjebaev.
Kásiporyn qurylysy 1979 jyly jobalanyp, salyndy. Al 1984 jyly dıirmen iske qosyldy.
Dál sol jyly qala irgesindegi Elek ózeni bógelip, syıymdylyǵy 245 mln tekshe metr bolatyn «Aqtóbe» sý qoımasy salynady.
Kombınattaǵy bombapananyń ishi de sol jyly sýǵa tolyp, qaıtpaı qoıdy.
— Eger sý qoımasy birinshi salynyp, kombınat keıin josparlansa, bári basqasha bolýy múmkin edi. Іske kelgende birinshi kombınat salyndy. Bul jerde shamamen 2 metr tereńdikten sý shyǵady, — deıdi ol.
2019 jyly Aqtóbe qalalyq TJB azamattyq qorǵanys bólimi kombınatty sotqa berdi. Іs Aqtóbe qalalyq ákimshilik mamandandyrylǵan aýdanaralyq sotynda qaraldy.
Sot kabınetindegi materıalǵa súıensek, Ákimshilik quqyq buzý týraly kodekstiń 462 baby 3 bólimimen is qaralǵan.
Onda ákimshilik ǵımarat jertólesinde ornalasqan bombapananyń iske qosylǵannan beri jaramsyz ekeni, qurylystaǵy tehnıkalyq qateliktiń kesirinen osyndaı kúıge túskeni jazylǵan. ıAǵnı bul jerdi jumysshylar panalaı almaıdy, tabaldyryqtan ári attaý múmkin emes.
Tótenshe jaǵdaılar qyzmeti jańasyn salmaı, eskisin tizimnen shyǵarmaıtynyn sotta aıtqan.
Olar QR Azamattyq qorǵaý týraly zańnyń 16-baby 2-bóligi 1-tarmaǵyna súıendi. Sonymen birge zańnyń 37 baby 1 tarmaǵyn alǵa tartyp, JShS men ákimdik arasyndaǵy kelisimshartty kórsetti.
Onda alda-jalda qandaı da bir oqys oqıǵa bolsa, bul jer jumysshylarǵa pana bola alatyn oryn bolýy tıis. Alaıda bombapana qurylys aıaqtalǵannan bergi 40 jyl boıy sýda tur.
2019 jyly 200 AEK kóleminde, ıaǵnı, 505 myń teńge aıyppul salyndy.
— Táýelsiz sarapshylar tehnıkalyq qorytyndy shyǵardy. Onda azamattyq qorǵanystyń qorǵanysh qurylystary, ıaǵnı, bombapana jaramsyz ekeni kórsetilgen. Sol qujat negizinde Aqtóbe qalalyq TJB-na ótinish joldandy. Sol ótinish keıin Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligine jiberildi. Aldymen tizimnen alyp tastaý úshin ózgesin salý qajet dep aıtty. Al 2022 jyly kórshi elderdegi jaǵdaı ýshyǵyp, suranysty múlde qaraýsyz qaldyrdy. Suraq sol kúıi jaýapsyz tur. Al bombapana jaramsyz, — deıdi Ermek Kenjebaev.
Qazirgi kezde dıirmen kombınatynyń ákimshilik ǵımaratynda qabyrǵalar sógile bastaǵan.
Bombapana ári qaraı da sýda tursa, ǵımarat qulaýy múmkin. Eger tizimnen shyǵarylsa, kompanııa iship sazǵa toltyryp, sý kótirilmeıtindeı nyǵyzdap tastamaqshy.
Bombapana sany men ornalasqan jeri qupııa — ákimdik
Jergilikti ákimdikterde azamattyq qorǵanystyń qorǵanysh qurylystarynyń tizimi bolady. Aýmaǵynda bombapana bar mekeme men ákimdik kelisimshart jasaıdy.
Biri oryn daıyndaýy tıis, ekinshisi sol oryndy eseptep, qajet kezde paıdalana alady. Alaıda bul qupııa aqparat bolyp shyqty.
— Aqtóbe qalasynda azamattyq qorǵanystyń qorǵanysh qurylystary ornalasqan. Biraq olardyń sany men ornalasqan oryndary týraly aqparat qupııa saqtalady, jarııalaýǵa jatpaıdy. Qorǵanysh qurylystary qaı jerde ornalassa, sol mekeme kútip ustaýǵa jaýapty. Al Aqtóbe qalasynyń tótenshe jaǵdaılar basqarmasy men qala ákimi apparatynyń áskerı jumyldyrý qyzmeti, azamattyq qorǵanys bóliminiń mamandary komıssııa quryp, jyl saıyp baryp tekserip turady, — dedi Aqtóbe qalasy ákiminiń baspasóz hatshysy Aıgúl Baımenova.
Turǵyndar jertóle men parkıngti, jumysshylar bombapanany panalaıdy — TJB
Kez kelgen tabıǵı jáne tehnogendi apat kezinde adamdarǵa pana bolatyn jer bolýy tıis. Turǵyndar kóshiriledi nemese turǵyn úılerdiń (balabaqsha, mektep, aýrýhana, qonaqúı, sýda oryndary men demalys oryndary, sport keshenderi, temirjol, avtovokzaldar men áýejaılar, mádenıet úıi — red.) jertólesi men parkıngti panalaıdy.
Eger jertóleler kásipkerlerdiń ıeliginde bolsa, ony 12 saǵatta bosatyp, daıyndyqqa keltirý qajet. Al ómirlik mańyzy bar zaýyt-fabrıkalar, túrli kommýnaldyq qyzmetterdiń jumysshylary sol kásiporyn terrıtorııasyndaǵy bombapanalardy saǵalaıdy.
Sol úshin de tótenshe jaǵdaılar qyzmeti azamattyq qorǵanys bólimderimen birge tekserip, ákimshilik hattama toltyrady.
— Kemshilikter anyqtalǵan jaǵdaıda joıý týraly nusqama beriledi. Nusqamany oryndaý merzimi naqty múmkindikke qaraı aıqyndalady. Qosymsha ýaqyt nemese qarjy qajet bolǵan jaǵdaıda uıym nusqama tabys etilgen kúnnen bastap úsh jumys kúninen keshiktirmeı buzýshylyqtardy joıý merzimin uzartý týraly ótinish jazady. Onda obektıvti sebepterin baıandaýǵa mindetti. Baqylaý nemese tekserý júrgizgen organ ótinishti alǵan kúnnen bastap úsh jumys kúni ishinde merzimdi uzartý nemese ýájdi negizdemeni uzartýdan bas tartý týraly sheshim qabyldaıdy, — dep habarlady Aqtóbe oblystyq TJD baspasóz qyzmeti.
Bul — sheshimin tabý qıyn bombapanalarǵa qatysty zańdy jol. Al eger bombapana apatty dep tanylmasa, qoldanýǵa múlde kelmeıtin kúıde bolmasa, aıyppul salynady.
— Nusqama oryndalmaǵan jaǵdaıda azamattyq qorǵanys salasy boıynsha Ákimshilik quqyq buzý týraly kodekstiń 462-babynyń 3-bóligi boıynsha ákimshilik aıyppul salýǵa alyp keledi. Onyń sanktsııasy sanatyna (iri, orta jáne shaǵyn bıznes sýbektisi) baılanysty 100-den 500 AEK-ke deıin belgilengen. 2024 jyly Aqtóbe oblysynyń tótenshe jaǵdaılar departamenti profılaktıkalyq baqylaý boıynsha qorǵanysh qurylysy bar10 obektige (10 kásipkerlik sýbektisi) profılaktıkalyq baqylaý júrgizip, 131 buzýshylyq anyqtady. Negizgi buzýshylyqtar — qulaqtandyrý jáne baılanys júıeleriniń, azamattyq qorǵanys múlikteriniń, qorǵanysh qurylystarynyń bolmaýy, mamandar men basshylardyń azamattyq qorǵanys salasynda oqýdan ótpeýi, — dep habarlady Aqtóbe oblystyq TJD baspasóz qyzmeti.
Bombadan panalaıtyn oryndardyń 70 paıyzy jekede — TJM
Kazinform agenttigi Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligine elimizde qansha bombapana bar ekenin, olardyń jaı-kúıin surap, saýal joldady. Kóp saýal sol kúıi qupııa qalǵan.
Sebebi bul «Qyzmettik paıdalaný úshin» belgisi bar qujattar tizimine engen. ıAǵnı shektelýge jatatyn qyzmettik qujattardyń vedomstvolyq tizbesindegi aqparat.
Bir anyǵy — elimizdegi azamattyq qorǵanystyń qorǵanysh qurylystarynyń 70% jekeniń qolynda.
Byltyr TJM aýmaqtyq departamentteri men jergilikti atqarýshy organdar birlesip, túgendegen.
Mınıstrliktiń málimetine súıensek, bombapana eki jaǵdaıda esepten shyǵarylady.
Birinshiden, qorǵanysh qurylysy óz qasıetin joıǵanda, ıaǵnı, shyn máninde qorǵan bola almaǵanda, ekinshiden, qajettilik bolmasa.
— «Azamattyq qorǵanystyń qorǵanysh qurylystaryn esepke qoıý jáne esepten shyǵarý qaǵıdalaryn bekitý týraly» Tótenshe jaǵdaılar mınıstriniń 2014 jylǵy 30 mamyrdaǵy № 265 buıryǵynyń 8 tarmaǵyna sáıkes azamattyq qorǵanystyń qorǵanysh qurylystaryn qorshaý jáne tirek qurylys konstrýktsııalarynyń eseptik qorǵaý qasıetteri joıylǵan kezde jáne «Azamattyq qorǵanys obektilerin qurý jáne paıdalaný qaǵıdalaryn bekitý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2014 jylǵy 19 jeltoqsandaǵy № 1357 qaýlysyna sáıkes osy uıym úshin azamattyq qorǵanystyń qorǵanysh qurylystaryna qajettilik bolmaǵan jaǵdaıda esepten shyǵarylady. Jyl saıyn qorǵanysh qurylystaryn esepten shyǵarý boıynsha 5-ten aspaıtyn materıaldy qaraıdy. Ótken jyly 2 qorǵanysh qurylysy esepten alyndy, — dep jazylǵan jaýapta.
2020-2024 jyldar kezeńinde elimiz boıynsha 272 tekserý júrgizildi. Nátıjesinde 20 azamattyq qorǵanystyń qorǵanysh qurylysy qaıta quryldy, 35-i daıyndyqqa keltirildi. Al byltyr 45 tekserý júrgizilip, bireýi qaıta qurylǵan.
Tótenshe jaǵdaılar vıtse-mınıstr K. Tursynbaevtyń jaýabyna súıensek, 2012 jyly TJM men Qurylys jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq isteri agenttigi birlesip «Syıymdylyǵy 50, 100, 200 adam arnalǵan azamattyq qorǵanystyń qorǵanysh qurylystaryn salý» úlgilik jobasyn ázirlep, bekitken.
Bul jobalar memlekettik saraptamadan ótti, tipti jumysqa paıdalanýǵa daıyn. Alaıda paıdalanylyp jatyr ma, joq pa — ol jaǵy belgisiz.
Jumyldyrý daıarlyǵy, aýmaqtyq qorǵanys jáne azamattyq qorǵaý basqarmasy quryldy — depýtat
Aqtóbe oblystyq máslıhatynyń depýtaty Marat Qoılybaev byltyr bul suraqty sessııa otyrysynda kóterdi.
Keıin Aqtóbe oblystyq jumyldyrý daıarlyǵy, aýmaqtyq qorǵanys jáne azamattyq qorǵaý basqarmasy quryldy, basshysy bolyp Temirjan Bólteev taǵaıyndaldy.
— Túrli jaǵdaı bolyp turady. Sý tasqyny, órt sekildi tabıǵı jáne tehnogendi apat ta aıtyp kelmeıdi. Álemdegi geosaıası jaǵdaı da alańdatady. Munyń bárine daıyn bolý úshin jumyla jumys isteýimiz kerek. Osy máseleni kóterdim. Prezıdent Jarlyǵy boıynsha jergilikti jerlerde 3 aı saıyn otyrys bolýy tıis. Kem degende 6 aıda arnaıy basqarmalar bas qosýy kerek. Bul derek maǵan tústi, sessııada oblys basshysyna aıttym. Sodan keıin tutas basqarma ashyldy. Dál sol jerde oqys oqıǵa bolǵan kezde jan panalaıtyn jerdi uıymdastyrý máselesi qaralýy kerek. Nemquraılyq tanytyp, «bola ma, bolmaı ma» dep oılanyp júretin kez emes. Biz memleketpiz, qam jasaýymyz kerek. Eger jóndeý qajet bolsa jóndep, retke keltirý — mindet. Meıli ol jekeniń qolynda bolsa da. Úkimet bárin óz qolyna alyp rettese, «bálenshe degen kásipker, túgenshe degen adam» dep izdep júrmeıtindeı júıe qursa durys. Kásipkerler sol jerden tabys taýyp otyr, demek jumysshylarynyń qaýipsizdigin de oılaýy kerek. Eskisi jaramsyz bolsa, jańasyn sala almasa, shyǵyn teń bólinetindeı joba usynylsa deımiz. Bálkim salyqtan jeńildik jasalýy múmkin. Qatań qadaǵalaýǵa alǵan durys. Bul úlken eldik problema. Oǵan beıjaı qaraýǵa bolmaıdy, — deıdi oblystyq máslıhat depýtaty Marat Qoılybaev.
Buǵan deıin TJM bombadan panalaıtyn oryndardyń 70 paıyzy jekeniń qolynda ekenin habarlaǵan.
Aıta keteıik, elimizde parkıngti «bombadan qorǵaıtyn oryn» retinde paıdalaný normamen bekitildi.