Jeke turǵyn úı qurylysy úshin jer telimderin ıgerýdi ınjenerlik ınfraqurylymnyń joqtyǵy tejep tur

ASTANA. 19 qarasha. QazAqparat - Qazaqstanda eki jyldan beri aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy baıtaq jerdi túgendeý jumystary júrip jatyr. Atap aıtqanda, jerdi tıimdi paıdalaný turǵysynda Memleket basshysy Úkimetke osyndaı tapsyrma bergen bolatyn. Osy oraıda Úkimettiń búgingi otyrysynda Óńirlik damý mınıstrliginiń jańa basshysy Bolat Jámishev bul baǵytta atqarylǵan jumystardyń qorytyndylarymen tanystyrdy.

Jalpy aýyl sharýashylyǵy aınalymyndaǵy 90 mln. gektar jerdi túgendeý aıasynda 2012 jyly 30,6 mln. gektar jer túgendeldi. 2013 jyly da osyndaı kólemde tıisti jumystar atqaryldy. 2012 jylǵy jumystar barysynda 7004 sharýashylyq sýbektilerinde 3,1 mln. gektar paıdalanylmaǵan jer anyqtaldy. Onyń ishinde 400 myń gektary egistik alqaptar. Mınıstrdiń aıtýynsha, 2013 jyldan bergi túgendeý nátıjeleri boıynsha birqatar sharalar qabyldandy. Birinshiden, kelissózder qorytyndysy jáne eskertý sharalary boıynsha 762 myń alqapta 3064 sýbekti jer telimderin paıdalanýǵa kiristi. Ekinshiden, 317 myń gektar aýmaqta birjaqty tártipte jalǵa alý kelisimi 1098 sharýashylyq sýbektisimen toqtatylyp, ol jerler memlekettik qorǵa qaıtaryldy. Úshinshiden, 447 sýbekti anyqtalmaǵandyqtan 476 myń gektar paıdalanylmaǵan jer ıesiz múlik retinde arnaıy esepke qoıyldy. «Tórtinshiden, 1 mln. 544 myń gektar jerdi paıdalanbaǵany úshin 2395 sýbektige eskertýler jasalyp, olar ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy. Besinshiden, paıdalanylmaǵan jerlerdiń ıelerinen ákimshilik tártipte 4 mln. 170 myń teńgege 419 aıyppul salyndy»,-dedi B. Jámishev. Belgili bolǵandaı, aǵymdaǵy jylǵy túgendeýdiń sońǵy qorytyndysy jumys kestesine sáıkes jeltoqsan aıynyń aıaǵynda jarııalanady jáne zańmen belgilengen tártipte tıisti sharalar kelesi jyly qabyldanatyn bolady. Degenmen de túgendeýdiń aldyn ala málimetterine sáıkes, 4440 sýbekti 2,5 mln. gektar jerdi paıdalanbaı otyrǵany anyqtaldy. Onyń ishinde 313 myń gektary egistik bolsa, sonyń 13,3 myń gektary sýarmaly jerler. Atap aıtqanda, sýarý júıeleri tıisti tehnıkalyq jaǵdaıda emes. Túgendeýden ótken 164,2 myń gektar sýarmaly jerdiń tek 93 myń gektarynda sýarý júıesi tıisti jaǵdaıda. 38 myń gektar jerde qaıta qalpyna keltirý jumystaryn atqarý qajet kórinedi. Mınıstrlik málimetine súıensek, paıdalanylmaıtyn aýyl sharýashylyǵy jerleriniń jalpy sanynyń edáýiri jaıylymdar eken. Mınıstrdiń sózine qaraǵanda, 14 mln. gektar aýmaqta sýlandyrý qurylǵylardyń sany 12,6 myńdy qurap otyr. Onyń ishinde 2,7 mln. gektar jerdegi 2,5 myń sýlandyrý qurylǵylary jóndeýdi qajettilik etpeıdi. Sonymen qatar 9 myń osyndaı qurylǵylarǵa qaıta qalpyna keltirý jumystaryn júrgizý kerek. Tabıǵı sý aıdyndary barlyq jaıylymdy jerlerdiń 40 paıyzyn qamtamasyz etýge qaýqarly. Al, qalǵan jaıylymdardyń aýmaǵy jer asty sýlarynyń deńgeıin kóterip, olardy paıdalaný úshin ınjenerlik qurylǵylardy qurýdy qajettilik etedi. «2013 jylǵy túgendeý nátıjeleri boıynsha sebepterge tolyq taldaý júrgiziletin bolady, onyń qorytyndysynda tıisti sharalar qabyldanyp, nusqamalar ázirlenetin bolady»,-dep jalǵady sózin mınıstr. Qazirgi ýaqytta jerlerdi aýyl sharýashylyǵy aınalymyna sapaly jáne tıimdi túrde tartý maqsatynda keshendi is-sharalar jospary ázirlenýde, soǵan baılanysty qysqa merzimde jergilikti atqarýshy organdar tıisti usynystar engizýi qajet. Jerlerdi aýyl sharýashylyǵy aınalymyna qaıta tartý rezervi edáýir bolyp shyqty. Paıdalanylmaıtyn jerlerge baılanysty máselelerdi retteý maqsatynda Parlament Májilisi «Keıbir zań aktilerine jer qatynastaryn retteý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy qaralýda, onda paıdalanylmaıtyn jerlerdi qaıtaryp alý, aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jerlerdi kezeńmen berý tártibi kózdeledi. Bul rette, zańdy deńgeıde «paıdalanylmaıtyn jerler» túsinigi anyqtalady. Mınıstrliktegilerdiń sózine sensek, aýyl sharýashylyǵy aınalymyndaǵy jerlerdi túgendeý 2014 jyly aıaqtalady eken. Úkimet otyrysy barysynda Óńirlik damý mınıstri budan keıingi sózin jeke turǵyn úı qurylysyna berilgen jer telimderi máselesimen jalǵady. Atap aıtqanda, osy másele Qazaqstan jurtshylyǵy úshin asa ózekti ekeni málim. Búginde jeke turǵyn úı qurlysyn júrgizýge nıetti azamattardyń tizimi uzaryp keledi. Alaıda, túgendeý nátıjesine súıensek, qolda bar jer telimin paıdalanbaı otyrǵandardyń da qarasy qalyń eken. Jer telimderiniń ıgerilmeýine ınjenerlik ınfraqurylymnyń joqtyǵy sebep bolýda. Bul turǵyda jeke turǵyn úı qurylysy úshin berilgen jer ýchaskeleriniń jalpy sany 379 myńdy qurady, onyń 305 myń ýchaskesi túgendeldi (qalǵan 74 myń ýchaske paıdalanýǵa engizildi). «Jeke turǵyn úı qurylysy úshin berilgen jer ýchaskelerin 2012 jylǵy túgendeý nátıjeleri boıynsha 44031 paıdalanylmaıtyn jer ýchaskeleri anyqtaldy. Memleket menshigine kólemi 1750,5 ga 17232 jer ýchaskesi qaıtaryldy»,-dedi vedomstvo basshysy. Onyń ishinde kólemi 1,56 myń gektardaǵy 16,35 myń ýchaske - jergilikti atqarýshy organdardyń sheshimderiniń kúshin joıý jáne jaldaý sharttaryn buzý arqyly, 365 ýchaskeden (38,6 ga) - erikti túrde bas tartylypty, sondaı-aq, 514 ýchaske (47,9 ga) - sot organdarynyń sheshimi boıynsha qaıtaryldy. Buǵan qosa anyqtalǵan paıdalanylmaıtyn jerler boıynsha tıisti áreket etý sharalary qabyldandy. Kólemi 815,6 gektar 8377 ýchaske ıesiz múlik retinde esepke alyndy. Sonymen qatar jer ıelerimen kelissózder júrgizý jáne eskertý sharalaryn qabyldaý nátıjesinde aýmaǵy 645,4 gektar 6446 jer telimi ıgerile bastady. Azamattyq-quqyqtyq mámileler boıynsha kólemi 196,9 gektardaǵy 205 ýchaskeniń menshik ıeleri aýysqan, ıaǵnı basqa tulǵalarǵa ıelikten shyǵarylǵan. «Kólemi 220,1 gektardaǵy 2318 jer ýchaskesi sot qaraýynda jatyr. Qorytyndy tekserý úshin jyldyq merzimi 2014 jyly keletin kólemi 721,8 gektar jer telimin paıdalaný týraly 7604 jazbasha eskertý berildi. Budan basqa, 2013 jyly qosymsha túgendeý júrgizildi, onyń nátıjeleri boıynsha 8,8 myń paıdalanylmaıtyn jer ýchaskesi anyqtaldy. Memleket basshysy tapsyrmalaryn tıisinshe oryndalmaǵany úshin oblystardyń aýmaqtyq jer ınspektsııalarynyń laýazymdy tulǵalary tártiptik jaýapkershilikke tartyldy»,-dedi B. Jámishev. Jer ýchaskeleriniń ıgerilmeýiniń negizgi sebebi retinde olardyń ınjenerlik ınfraqurylymynyń daıyn bolmaýyn atap ótýge bolady. Máselen, 28 myń jer telimi ınfraqurylymmen qamtamasyz etilmegen. Osy oraıda mınıstr mundaı jaǵdaıǵa tap bolmas úshin jeke turǵyn úı qurylysyna laıyqtalǵan aýmaqtarda jer telimderin usynýdy qarastyrý kerektigin qadap aıtty. Óz kezeginde QR Premer-Mınıstri Serik Ahmetov elorda tóńiregindegi eldi mekenderdiń kelbetin jaqsartýdy tapsyrdy. «Biz Astanadan 30 shaqyrym tóńirektegi eldi mekenderdiń qandaı ekenin bilemiz. Onyń barlyǵy da bizdiń elordamyzdyń kelbetine saı kelýi tıis. Osylaısha, biz jeke turǵyn úı qurylysyna qatysty kezekte turǵandardyń Astana qalasyndaǵy júktelimin tómendete alamyz», - dedi ol. S.Ahmetov sondaı-aq, atalǵan eldi mekenderge ınfraqurylym tartý úshin Úkimet qarjy bólýge daıyn ekendigin atap ótti.