Jazyqsyz jalanyń qurbany – Kóbjan Berjanov

L. 31 mamyr. QazAqparat /Eljan Eraly/ - Ctalındik repressııa qazaq dalasyna qasiret pen ajaldyń ýyn aıamaı tókkeni belgili.

Sol qasiretti jyldary jazyqsyz jalanyń, qýǵyn-súrginniń qurbany bolǵannyń biri - Kóbjan Berjanov.

Ol osydan 110 jyl buryn Bórli aýdanynda dúnıege keldi. 31 jasynda Aqtóbe oblysy Qob­da aýdany, keıin Alǵa aýdany atqarý komıtetiniń tóraǵasy boldy. Osy qyzmette júrgeninde «halyq jaýy» atanyp, 15 jylǵa sottalyp, artynan atý jazasyna kesilgen. Kóbjan Berjanov týraly naqty derek az. Sol olqylyqtyń ornyn toltyrmaq bolyp onyń nemeresi Baıan Rysqalıqyzy 1990 jyldary KSRO Іshki ister mınıstrligine, Bas prokýratýrasyna, Memlekettik qaýipsizdik komıtetine suraý salǵan. Sóıtip, atasynyń jeke isimen tanysyp, óler aldynda túsken jalǵyz sýretin taýypty. Keıin taǵy bir nemeresi Lııa Berjanova osy isti qaıta kóterip, kezinde Oral NKVD-synyń bergen anyqtamasynan arǵy atalary jóninde qosymsha tarıhı maǵlumattar alǵan. Qolǵa tıgen qujattardyń barlyǵy kóshirilip, kóbeıtilip, Batys Qazaqstan, Aqtóbe oblystyq tarıhı-ólketaný, Bórli, Qobda, Alǵa aýdandyq murajaılaryna tapsyryldy. Bul qujattardyń ishindegi eń qundy dúnıe - Kóbjannyń balasy Rysqalı Berjanovtyń jazǵan esteligi.

Rysqalı Kóbjanulynyń jazýynsha, par­tııanyń nusqaýymen olar Oral oblysynan kóshkende Rysqalı segiz jastaǵy bala eken.

-1931 jyldyń qysy edi, - dep jazady ol. - Bórli aýdanyndaǵy Qoshqar dep atalatyn, 30-40 úıden turatyn shaǵyn aýyldan eki at shanaǵa azdy-kópti múlkimizdi tıep alyp, ákem, ógeı sheshem Aǵzada, ájem, men jáne qaryndasym Saǵıra Aqtóbege qaraı baǵyt ustadyq. Kelesi kúni keshke Qobdaǵa jettik. Shaǵyn ǵana aýyl, jaǵalaı qazaqy jer úı. Bizge eki bólmeli jer úı daıyndap qoıypty. Bizben birge ákemniń inileri Jaqsyǵalı men Temirǵalı da kóship keledi. Keıin ákeı aıdalyp ketkende olar bizge bas-kóz boldy. 1934 jyldyń bir kúninde, qaı aı ekeni esimde joq, aýpartkom, aýatkomnyń qyzmetkerleri bizdiń úıde tolyp ketti. «Sovnarkom keledi, sovnarkom» degendi ǵana estımin. Surastyrsam, bul «halyq komıssarlary keńesi» degen sóz eken. Keletin adam - sol keńestiń tóraǵasy Oraz Isaev. Kelesi kúni qara tústi 4-5 jeńil kólik bizdiń úıdiń qasyna kelip toqtaı qalyp, ishinen birneshe kisi tústi. Úıge aldymen jýan sary, murtty kisi kirdi. Isaev osy shyǵar dep joramaldadym. Sebebi «Isaev Oraz» degen jazýy bar portretterdi keńselerden talaı kórdim. Joramalym durys bolyp shyqty. Sóıtip Qazaqstannyń úlken bastyqtarynyń biri Oraz Isaevty ózimizdiń úıde kórdim. Keler jyly ákem Klıýchevoı (qazirgi Alǵa) aýdany atqarý komıtetiniń tóraǵasy bolyp taǵaıyndalyp, biz Alǵaǵa kóshtik». 1937 jyldyń 29 qazany kúni Rysqalı dostarymen asyq oınap, kesh bata úıge kelse, kúnde osy ýaqytta shalqasynan ashyq turatyn syrtqy esik kiltteýli tur. Esikti ári-beri julqylaıdy, ashylmaıdy, ishten ilip alypty, tarsyldatyp qaǵady, ar jaqtan eshqandaı belgi baıqalmaıdy.

Sálden soń terezeden qaradym. Ájem jylap otyr. «Esikti ashyńdar» dep, ısharat etip edim, ájem «qazir ashady» degendeı qolyn sermedi. Úıge kirsem, bólmeler tas-talqan, dúnıe-múlik shashylyp jatyr. NKVD-nyń eki adamy úı-ishin tintip júr eken, ishim bir jamandyqty sezdi. Sodan álgi jigitter úıdegi K.Markstiń, F.Engelstiń, V.Lenınniń tomdaryn paraqtap, ilýli turǵan sýretterdi, portretterdi sýyryp alyp, artyndaǵy taqtaıshasyn ashyp qarady. Tósek-oryndy aqtaryp, matratstardy jyrtty. Ákemniń qolyn kóterip turǵyzyp qoıyp, qaltalaryn tintip, ústi-basyn túgel tekserip shyqty. Sońynda ákem jylap otyrǵan bárimizdiń betterimizden súıip, «kelem ǵoı» degen sózimen jubatyp, eki jigittiń sońynan erip ketti. Dál osy oqıǵanyń aldynda ǵana ákeı keshki tamaqtan keıin gazet qarap otyryp «Marshal Týhachevskıı, Blıýher, Egorovty «halyq jaýy» dep tutqynǵa alypty. Qazaqstannan da halyq jaýlary shyǵyp jatqan kórinedi, solarǵa ne jetpeıdi?» degen. Sonda ózi de jazyqsyz jalanyń qurbany bolatynyn sezip otyrǵan eken ǵoı, - dep jazady Rysqalı Berjanov.

Kóbjan Berjanulyna taǵylǵan kiná qandaı? Endi soǵan toqtalaıyq. Ony tutqyndar aldynda, 1935 jyly NKVD-nyń Bórli aýdandyq bóliminiń ýákili Dáýletov Aqtóbe jáne Oral qalalaryndaǵy basshylaryna bylaı dep anyqtama bergen: «Azamat Berjanov Kóbjan Tama rýynyń Nazar bólimine qarasty Qalbek bólimshesinen. Atasy Sarttyń úsh balasy bolǵan - Berjan, Hazımjan jáne Begalı Sartovtar, úsheýi de dáýletti. K.Berjanovtyń ákesi Sartov Berjannyń 1920 jyly 100 bas iri qarasy men 500 qoıy, 4-5 batraǵy bolǵan. Sol jyly aýdandyq saýda komıtetiniń qyzmetkerleri anyqtaǵandaı, salyq úshin beriletin 100 qap undy kómip tastaǵan. Sol ýaqytta Berjanov Kóbjan Orynbor qalasynda pedagog oqýyna oqyǵan, ákesiniń kómegimen 1921 jyly oqýyn bitirgen. Keıin bolystyq is júrgizýshi bolǵan, qyzmet baspaldaǵymen ósken. Ákesi Sartov Berjan 1927-1928 jyldary qaıtys bolǵan, ákesi ólgen soń, ol ujymdastyrýǵa deıin maldyń barlyǵyn taratyp jibergen. Berjanov Kóbjannyń ózi Almanov Baltóre degen iri baıdyń qyzyn alǵan, ol baı 1931 jyly 5 jylǵa aıdalyp ketken, al Berjanov Almanov Baltóremen ol qaıtys bolǵan 1933 jylǵa deıin hat alysyp otyrǵan. 1927 jyly Berjanov Kóbjan ákesi ólgende haziret Shıbentaevqa ákesiniń sadaqasyn ótkizý úshin jylqy bergen. Berjanovtyń ákesiniń atynda «Berjan qajy» dep atalatyn aýyl bar, Berjan Sartov birneshe ret Mekkege baryp qaıtqan».

Sodan Kóbjan Berjanov on bes jylǵa sottalyp, Magadan oblysyndaǵy Soltústik-Shyǵys eńbekpen túzeý lagerine (Sevvostlag) jiberildi. Ol sodan oralǵan joq. Túrmeden kelgen qaǵazda jazylǵandaı, 1943 jyldyń 2 jeltoqsan­da qaıtys bolyp, tutqyndardyń jalpy zıratynda jerlengen.

«Halyq jaýynyń urpaqtary» degen qara tańba Berjanov áýletiniń tynysh­tyǵyn buzdy. Otaǵasy tutqyndalǵannan keıin januıasy páterden shyǵarylyp, ba­lalary oqýdan alastatyldy. Neme­re­-jıenderi atasynyń atyn ataýǵa qoryqty.

Ádilettilik 1964 jyly ǵana ornady. Dál osy jyly KSRO Joǵarǵy sotynyń áskerı alqasy Kóbjan Berjanovtyń isin qaıta qarap, ony tolyqtaı aqtapty.