Jazýshylar odaǵy elorda ataýynyń Nur-Sultan dep ózgerýin quptaıdy

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Qazaqstan Jazýshylar odaǵy Astana qalasynyń ataýyn Nur-Sultan dep ózgertýge qatysty málimdeme jarııalady. QazAqparat odaq málimdemesiniń tolyq mátinin jarııalaıdy.

«Qazaqstan – qaıta túleýdiń, turaqtylyq pen yntymaqtyń, tarıhı oqıǵalardyń otany.

Táýelsizdik týyn alǵash kótergen kúnnen bastap, osy jyldar aralyǵynda oryn alǵan oqıǵalardyń bári kóz aldymyzda. Óz Ánuranymyzdyń alǵash shyrqalǵany, Eltańbamyzdyń mekememizdiń mańdaıshasyna alǵash ilingeni, Ulttyq valıýtamyzdyń alǵash qoldanysqa engeni, keıingi jyldardaǵy ekonomıkalyq órleý, elimizdiń halyqaralyq uıymdarda kóshbasshy retinde tanylýy, Azıada, EKSPO syndy iri halyqaralyq sharalar... Biz osynyń bárine kýámiz.

Egemendi el retindegi esten ketpes taǵy bir tarıhı oqıǵa Elordamyz Astana qalasynyń salynýy. Eńsesin endi ǵana tiktegen jas memlekettiń álemdi aýzyna qaratqan osyndaı alyp qala salýy úlken táýekel ári tarıhı sheshim. Muny tek Qazaqstan halqy ǵana emes, búkil álem aıtýda.

Munda osynaý tarıhı sheshimdi qabyldap, ulttyq sıpattaǵy qalanyń irgetasyn qalaǵan Ult kóshbasshysy Nursultan Nazarbaevtyń eńbegi eren. Ózi basshylyqqa alyp Báıterek, Hanshatyr, «Qazaq eli» memorıaldy kesheni syndy nysandardy jańa astananyń, qala berdi, barsha halyqtyń kóz qýanyshy, maqtanyshyna aınaldyrdy.

19 naýryz kúni Nursultan Ábishuly jalpy halyqqa málimdeme jasap, prezıdenttik ókilettigin toqtatatynyn aıtty. Memleket Basshysy bolyp Qasym-Jomart Toqaev bekitildi. Mine, Qazaqstan jarqyn bolashaqqa qaraı taǵy bir qadam basty.

Jańa Memleket basshysy barsha qazaqstandyqtardyń aldynda Elordamyzǵa «Nur-Sultan» ataýyn berý jóninde usynys bildirdi. Bul oryndy usynys. Bul álem halyqtarynyń tájirıbesinde bar dúnıe. Sonymen qatar, Elbasynyń Astana qalasynyń salynýynda sińirgen eńbegin esh nársemen ólsheý múmkin emes.

Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasy hatshylyǵy Elordamyzdyń ataýyn «Nur-Sultan» dep ózgertý jónindegi sheshimdi quptaıdy.

Elordamyz bolashaqpen birge kórkeıip, kemeldene túsip, halyqpen birgen jasaı beretinine senim bildiremiz».

Сейчас читают
telegram