Jazýshy qazaq tilin qalaı nasıhattaýdyń jolyn aıtty
«Sıtýatıvti qazaq tili» trılogııasynyń avtory orys tildi adamdarǵa qazaq tilin úıretýmen aınalysyp keledi.
Onyń aıtýynsha, qazaq tilin úıretý ádisnamalarynyń eń basty kemshiligi oqylǵan sózderdi praktıkalyq qoldanýǵa baǵyttalmaǵandyǵynda.
«Meniń kitaptarym eresek oqyrmandarǵa arnalǵan. Biraq týra osy prıntsıpti balalarǵa da paıdalanýǵa bolady. Balalarǵa kóshede, partada paıdalana alatyn frazalardan bastaý kerek. Adamdar ózi aıtqan sózderdi jaqsyraq jattaıdy. Sózdi tek jattap alǵan durys emes, ony qoldaný kerek», - dedi avtor.
Onyń aıtýynsha, memlekettik tilde sóıleý jastar arasynda sánge aınalýy tıis.
«Sándi zańmen engize almaısyz. Tyıym salý arqyly da eshteńege qol jetkizý múmkin emes. Jastardy úlken mádenıet arqyly ǵana yntalandyrýǵa bolady. Sapaly kontent jasaý mańyzdy. Telearnalardyń ózi qazir parallel keńistikte ómir súrip jatyr. Olaı bolmaýy tıis. Tilder birin-biri tolyqtyrý kerek. Nurtas Adambaıdyń fılmderinde keıipkerler qazaq, orys tilderinde sóılesedi. Tolstoıdyń «Soǵys pen beıbitshilik» romanynda frantsýz tilinde jazylǵan tutas bloktar boldy. Sol kezde orystar birneshe til bilgen. Bul qalypty sanalǵan», - dedi Q.Tasybekov.
Avtordyń trılogııasy onlaın-formatta da jumys jasap tur. Bir aıdan beri mobıldi qosymsha arqyly qazaq tilin úırenip jatqandar qatary kóbeıip keledi.
Onyń aıtýynsha, latyn álipbıine kóshý qazaq tiliniń damýyna tyń serpin berip, termınologııa salasyndaǵy daýly máselelerge núkte qoıady.
