«Jaıly mektep» jobasymen salynatyn bilim oshaqtary qandaı bolady
Ulttyq joba aıasynda 2026 jylǵa deıin qalalar men belsendi damyp kele jatqan eldi mekenderde 800 myń balaǵa arnalǵan eki aýysymdyq mektepter salynady.
«Orta bilim berý uıymdarynyń obektilerin salý kezinde ulttyq stıldi eskere otyryp, zamanaýı estetıkalyq tartymdy syrtqy túrimen bezendirý, beınebaqylaý, dybystyq eskertý ornatý, terrorıstik qaýip týyndaǵan kezde avtomatty túrde jabylatyn esikter, bólek bloktar, jyldamdyǵy 100 Mbıt/s ınternet jelisi, muǵalimder úshin jabdyqtalǵan jumys aımaqtarynyń úlesi 30 paıyz bolýy qarastyrylady.
Mektepterde bastaýysh synyptar úshin bólek, negizgi jáne orta mektepter úshin bólek ashanalar bolady. Mektepaldy daıarlyq synyby jáne 1-4 synyptar men 5-11 synyptar úshin bólek sport zaldar qarastyrylady.
Mektepterde «ámbebap dızaın» jáne «aqylǵa qonymdy beıimdelý» qaǵıdatyn eskere otyryp, erekshe bilim berý qajettilikteri bar balalardy oqytý úshin arnaıy jaǵdaılar jasalady.
Mektep qurylystary aıaqtalǵanǵa deıin avtomobıl joldary salynady. Atap aıtqanda, balalardy mektepke ákeletin ata-analardyń avtokólikterin qoıý úshin turaqtar, avtobýstyq marshrýttar men aıaldamalar boı kóterip, trotýarlar tóseledi», - dep jazylǵan qujatta.
Mınıstrlik deregine sáıkes, ulttyq jobany iske asyrýǵa memlekettik bıýdjetten 2,6 trln teńge qarajat qarastyrylǵan. Onyń ishinde Ulttyq qordan - 646 mlrd, respýblıkalyq bıýdjetten - 1,9 trln teńge beriledi. Qujatta kórsetilgendeı, mektepterdi salý nátıjesinde oqýshy orny tapshylyǵyn sheshýden bólek, 100 myń ýaqytsha jáne 145 myń turaqty jumys oryndary qurylady.
Qujat 6 qarashaǵa deıin ashyq talqylaýǵa shyǵarylǵan.