Jaıly mektep: Smetasy bekitilmegen mektepterdiń qurylysy bastalyp ketken
ASTANA. KAZINFORM – Joǵary aýdıtorlyq palatanyń múshesi Nurlan Nurjanov «Jaıly mektep» jáne «Aýylda densaýlyq saqtaýdy jańǵyrtý» atty eki pılottyq ulttyq jobany iske asyrýdaǵy kemshilikterdi atady.
Aıta keteıik, búgin Májiliste Úkimettiń 2023 jylǵy respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýy qaraldy.
«Qazaqfılm» AQ shyǵarǵan kınokartınalardyń tabysy olarǵa jumsalǵan bıýdjettiń 4,8% ǵana qurady. Oǵan qosa, Fılmder monıtorınginiń biryńǵaı avtomattandyrylǵan júıesiniń áli kúnge deıin engizilmeýi otandyq kınony óndirý jáne prokattaý protsesinde ashyqtyqtyń bolmaýyna yqpal etti», - dedi N. Nurjanov.
Sonymen birge, spıker NQA-ǵa ózgerister engizý boıynsha sharalardyń ýaqytyly júrgizilmeýi QR Memlekettik shekarasy arqyly ótkizý pýnktterin salý jáne qaıta jańartý boıynsha 8,2 mlrd teńge bıýdjet qarajatynyń ıgerilmeýine ákep soqqanyn atap ótti.
«Osy ýaqytqa deıin bıýdjet qarajaty esebinen salynǵan gaz taratý jáne gaz tasymaldaý júıeleriniń 1 481 obektisi «QazTransGaz Aımaq» AQ balansyna berilmegen. Sý qubyrlaryn salý jáne rekonstrýktsııalaý boıynsha tórt joba da iske asyrylmaǵan kúıinde qalyp otyr», - deıdi N. Nurjanov.
Onyń aıtýynsha, AÓK sýbsıdııalaý salasynda bıýdjet qarajatyn kózdelmegen maqsattarǵa paıdalaný oryn alǵan. Mysaly, qant qyzylshasynyń satylǵan ónimi úshin shyǵyndardy ishinara óteýge bólingen sýbsıdııalardyń bir bóligi basqa daqyl — maqsary esebinen ıgerilgen. Bul rette qant qyzylshasyn jalpy jınaý kórsetkishine qol jetkizilmegen.
Memlekettik satyp alý rásimderin memlekettik-jekeshelik áriptestik quraldary arqyly aınalyp ótý saldarynan jekelegen jaǵdaılarda jeke seriktestermen 17 ese joǵary baǵamen kelisimsharttar jasalǵan.
«Joǵary aýdıtorlyq palata «Jaıly mektep» jáne «Aýylda densaýlyq saqtaýdy jańǵyrtý» atty eki pılottyq ulttyq jobanyń iske asyrylýyna aralyq baǵalaý júrgizdi. «Jaıly mektep» jobasynda árbir mektep boıynsha jobalyq-smetalyq qujattama ázirleýge jumsalatyn shyǵyndardyń shart somasynan 3% deıin ulǵaıtylǵany anyqtaldy. Jalpy 26 JSQ quny esep aıyrysý qunymen salystyrǵanda 45 mlrd teńgeden asqan», - dedi N. Nurjanov.
Odan bólek, aıtylǵan málimetterge sáıkes, 12 jer ýchaskesi boıynsha áli de problemalyq máseleler sheshilgen joq. Keıbir mektepterdiń bekitilgen JSQ men oń qorytyndylary bolmasa da, qurylysy bastalyp ketken
Jergilikti atqarýshy organdardyń salynǵan mektepterdi satyp alý tetiginde bir mektepti satyp alý qunynyń eseptik teńgeden 36%-ǵa – 2,1 mlrd teńgege artýy anyqtalǵan.
«Aýylda densaýlyq saqtaýdy jańǵyrtý» ulttyq jobasyna kelsek, oǵan qalalyq aýrýhana mártebesi bar tórt medıtsınalyq mekeme engizilgen, bul onyń negizgi maqsatyna qaıshy keledi. Atap aıtqanda, onda 565 mln teńgege 14 medıtsınalyq jabdyqty satyp alý josparlanǵan bolatyn. Birqatar jańa medıtsınalyq mekemelerdiń ýaqytyly salynbaýynan Qaraǵandy jáne Qostanaı oblystarynyń alty aýylynyń 11 myńǵa jýyq turǵyny qajetti medıtsınalyq kómekpen qamtamasyz etilmegen», - dep túsindirdi N. Nurjanov.
