«Jataqhana jyry bitpeı tur» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Jasampazdyq jospary» degen kólemdi maqala berilgen. «Eger 2013 jyl nesimen este qaldy der bolsa, onda kidirmesten Qazaqstanymyzdyń «2050 Strategııasy» boıynsha jumys isteýdi bastaýymen der edim. «2050 Strategııasynyń» merziminen buryn oryndalatyn baǵdarlama ekenin buǵan deıin de talaı buqaralyq aqparat quraldarynda taldap, jazǵandyqtan bul joly oǵan toqtalyp jatpaımyn. Tek osy baǵdarlamanyń artyqshylyǵy nede degen suraqqa jaýap bergendi jón kórdim. Óıtkeni, álemniń birqatar elderi ózderine uzaq merzimdi damý baǵdarlamalaryn qabyldaǵany barshaǵa belgili. Al bizdiń baǵdarlama olardan nesimen aıryqsha, mine, qalyń jurtshylyqtyń bilgisi keletini osy.
Bizder, ekonomıst ǵalymdar, muny alys bolashaqtarǵa qyzmet etetin baǵdarlama esebinde qarastyramyz. Ol 2050 jylǵa deıingi kezeńdegi jumys aýqymyn belgilep bergenimen sol boıynsha alynǵan nátıjeler HHІ ǵasyr túgil HHІІ ǵasyrǵa, odan arǵy talaı ǵasyrlarǵa qyzmet etetin ult damýynyń berik negizi bolmaq. Mine, bul - bizdiń baǵdarlamamyzdyń basty artyqshylyǵy. Óıtkeni, biz ekonomıkalyq salany túbirinen ózgertip, ony kóptaraptandyryp, sol arqyly turǵyndardyń áleýmettik-turmystyq jaǵdaıyn jaqsartyp, bıik beleske, dálirek aıtsaq, álemniń damyǵan 30 eli deńgeıine kóterilemiz»,-dep jazady ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń professory Saǵyndyq Satybaldın.
Bas basylymnyń jazýynsha, keshe Úkimet úıinde Premer-Mınıstr Serik Ahmetov Trentınoda (Italııa) ótken HHVІ Búkilálemdik qysqy Ýnıversıada júldegerlerin qabyldady. Kezdesýge osy ýnıversıadada altynnan alqa taqqan Tatıana Osıpova, Mark Starostın, Aleksandr Malyshev, Sergeı Malyshev, kúmis júldegerler Damır Ramazanov, Nursultan Belgibaev, qola júldeger Olga Mandrık, sondaı-aq, jattyqtyrýshylar quramy qatysty.
Premer-Mınıstr sportshylardy quttyqtap, olarǵa Alǵys hatyn tapsyrdy. «Memleket basshysy sporttyń buqaralyq túrlerin damytýǵa erekshe mán berýde», dep atap kórsetti Serik Ahmetov. «Úkimet te bul máselege basa kóńil bóledi. Óıtkeni, sport degenimiz, bul - memleket damýynyń negizderiniń biri. Tek sportpen aınalysatyn ulttar urpaqtarynyń ǵana bolashaqtary jarqyn bolmaq», dep jalǵady ol sózin. Búkilálemdik qysqy Ýnıversıada-2017 Almatyda ótetindigi belgili. Sondaı-aq, Qazaqstan 2022 jyly ótetin qysqy Olımpııalyq oıyndardy ótkizýge de ótinim berip otyr. «Bul - biz júzege asyrýǵa tıisti mańyzdy mindetterdiń biri», dedi Úkimet basshysy osy máselege baılanysty. Serik Ahmetov sportshylarǵa alǵys aıtyp, olarǵa tabystar men sporttyq jeńister tileıtindigin bildirdi. Bul materıal «Qysqy ýnıversıada júldegerlerin qabyldady» degen taqyryppen basyldy.
***
«Jas qazaq» basylymynyń sońǵy sanynda «Bıyl aýylǵa 8,3 myń shaǵyn nesıe berildi» atty maqala jarııalandy. «QazAgro» Ulttyq basqarýshy holdıngi» enshiles kompanııasynyń «Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory» AQ 2005 jyldan bastap elimizdiń qarjy naryǵynda tabysty qyzmet etip keledi. Qordyń negizgi maqsaty - aýyl turǵyndaryna barynsha qoljetimdi túrde nesıe berýdi tıimdi uıymdastyrý, olardyń hal-ahýalyn jaqsartyp, aıaqtan nyq turýǵa járdem berý. «Jas qazaq» tilshisiniń saýalyna «Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory» aktsıonerlik qoǵamynyń Basqarma tóraǵasy Narmuhan Sarybaev jaýap beredi. «2013 jyl ońaı bolǵan joq, degenmen jaqsy kórsetkishter barshylyq. Aıtalyq, aýyl turǵyndary men aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshilerdi nesıelendirý kólemi eki esege derlik ulǵaıdy. Mysaly, 2012 jyly jalpy somasy 11,2 mlrd teńge kóleminde 5 myń nesıe berilse, bıyl bul kórsetkish 20 mlrd teńgeni quraǵan 8,5 myń nesıege deıin ósti. Nesıeleýdiń sany jáne onyń kóleminiń ósýi, eń aldymen, «Jumyspen qamtý - 2020» Jol kartasyna baılanysty júzege asyp otyr»,-dedi ol.
Osy basylymnyń jazýynsha, «QazTransOıl» jańa eki munaı aıdaý stansasy arqasynda «Atasý-Alashańqaı» munaı qubyrynyń qýatyn eki esege arttyrmaqshy.Magıstraldy munaı qubyrynyń ulttyq operatory «QazTransOıl» AQ, Qazaqstan - Qytaı eksporttyq júıesiniń bir bóligi sanalatyn Atasý -Alashańqaı magıstraldy munaı qubyrynyń ótkizý qabiletin №8 jáne №10 jańa eki munaı aıdaý stansasy arqasynda jylyna 20 mln tonnaǵa deıin ulǵaıtyp otyr. Kompanııanyń málimdeýinshe, bul nysandar Qazaqstan -Qytaı magıstraldy munaı qubyry júıesi qurylysynyń ekinshi kezeńniń ekinshi kezegin júzege asyrý aıasynda salyndy.
Qolda bar málimetterge qaraǵanda, №8 munaı aıdaý stansasynyń jumysy bastalǵaly oǵan ketken naqty shyǵyn mólsheri 9,3 mlrd teńge. (Qosymsha qun salyǵyn eseptemegende). Al №10 munaı aıdaý stansasyna ketken shyǵyn kólemi 11,6 mlrd teńge. (Qosymsha qun salyǵyn eseptemegende). Qurylysty qarjylandyrý «Qazaqstan - Qytaı munaı qubyry» JShS esebinen júrgizilgen. Bul JShS Atasý - Alashańqaı munaı qubyryna ıelik etetin «QazTransOıl» AQ jáne CNODC arasynda qurylǵan, birlesken kásiporyn. Bul jaıynda «Tasymaldaý tasqyny» degen maqalada tolyq jazylǵan.
***
«Anata tili» basylymynyń sońǵy sanynda «Abaı joly» jáne Danabıke» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Qazaqtyń tuńǵysh stenografısi, «Alma aǵashy gúldegende», «Men biletin Áýezov» atty estelikterdiń, «Qazaq stenografııasy» oqýlyǵynyń avtory, jazýshy Danabıke Baıqadamovanyń týǵanyna 100 jyl tolyp otyr. Joǵaryda atalǵan ádebı estelikterdi urpaqtarymyzǵa qaldyrǵan qarymdy qalamger, «Abaı joly» tárizdi uly shyǵarmany stenografııalaǵan qazaqtyń alǵashqy stenografısi Danabıke Baıqadamovanyń esimin eli ardaqtaıdy.
Danabıke Baıqadamova ataqty Baıqadamovtar áýletiniń urpaǵy. Ol 1913 jyly 9 jeltoqsanda Torǵaı kentinde týǵan.
Osy basylymnyń jazýynsha, Qyzyǵy men shyjyǵy mol stýdenttik shaqtyń búgingi naryq zamanynda qyzyǵynan mashaqaty basym bolyp otyr. Jyl saıyn jer-jerden úlken qalalarǵa bilim alýǵa asyǵatyn jastardyń eń birinshi aldynan kes-kestep shyǵatyn ózekti máselesi - jataqhana. Joly bolyp, memlekettik grant ıegeri atanǵandardy JOO jataqhanamen qamtýǵa tyrysady. Desek te, halyq arasynda jataqhanaǵa ornalasý úshin, tamyr-tanys kerek, ne bolmasa «barmaq basty, kóz qystymen ǵana ornalasýǵa bolady» degen qaýeset te joq emes. «Al aqyly bólimde oqýǵa bel býǵandardyń kórgen kúni tipti qıyn. Ata-anasynyń tapqan-taıanǵanymen jylyna jarty mıllıonǵa jýyq qarjy tólep oqysa, oǵan qosa páteraqy tóleý «jyǵylǵanǵa judyryq» bolyp otyr. Osylaısha jataqhanadan úmitin úzgen stýdentterdiń oqý jyly «jetim buryshqa» baryp, páter izdeýden bastalady da, kóptegen kedergilermen kezigedi»,-dep jazady maqala avtory. Bul týraly «Jataqhana jyry bitpeı tur» degen maqalada tolyq berilgen.
