Jastardyń dinı saýatyn arttyrý qoǵamda toleranttylyq uǵymynyń berik ornyǵýyna jol ashady
Keńes ókimetiniń tusynda «apıyn» dep uǵyndyrylǵan aqıqat dinimizge qaıta oralý «elý jylda el jańa» degen qaǵıdat turǵysynan alǵanda zańdy qubylys. Onyń ústine ımandy jastar qatarynyń kóbeıe túsýi ateıstik saıasattyń kesirinen jyldar boıy ýlanǵan sanany silký úshin asa qajet boldy. Qalaı desek te jalpy qoǵamnyń, onyń ishinde jastardyń aq jolǵa túsýi qýantarlyq jaǵdaı. Degenmen, sońǵy ýaqytta maqsat-múddeleri bulyńǵyr túrli dinı sektalardyń haq dinimiz Islamnyń atyn jamylyp bóten oıly ýaǵyz júrgizýi, keıbir kúshterdiń dindi ózderiniń jymysqy saıasattaryn júzege asyrý úshin paıdalanyp jatqany úlken problemaǵa aınalyp kele jatqandaı. Álemdegi dástúrli dinderdiń eshbiri bireýge qııanat jasa, nemese bireýdi bireýden joǵary qoıyp, óz ústemdigińdi júrgiz demeıdi. Bul din jolyndaǵy árbir jas jete túsinýi tıis mańyzdy máselelerdiń biri. Osy dúnıeler elimizdiń árbir azamatynyń júreginde berik ornyqqanda ǵana elde júrgizilip otyrǵan dinaralyq kelisim men halyqtar arasyndaǵy ózara tatýlyq saıasaty tolyqqandy júzege asady. Búgin elordadaǵy Beıbitshilik pen kelisim saraıynda «Qazaqstandyq jastar: toleranttylyq jáne konfessııaaralyq dıalog arqyly ózara túsinistik pen yntymaqtastyqqa qol jetkizý» degen taqyrypta uıymdastyrylǵan respýblıkalyq ǵylymı - tájirıbelik konferentsııanyń mán-maǵynasy osyǵan saıady.
Parlament Senatynyń depýtaty, fılosof ǵalym Ǵarıfolla Esimniń sózinshe, din óte saqtyqty qajet etetin názik dúnıe. Dindi órkenıettiń, mádenıettiń fenomeni retinde qarastyrý qajet. Mádenıetti, órkenıetti adam qashanda bir-birin túsinýge peıil. Árbir dinniń ókili - órkenıet oshaǵy. Árbir din ókili hrıstıan, pravoslav, ıýdeı, býddıst bola otyryp, ózge órkenıettiń mán-maǵynasyn túsine bilip, oǵan qurmetpen qaraýy tıis. Sonda ǵana árkimniń óz dini baıı túsedi, óse túsedi. Bul syrt qaraǵanda, kúnde aıtylyp jatatyn qarapaıym ǵana dúnıe bolǵanymen qazir óte aıqyn, adamzatqa asa qajetti dúnıelerdiń biri bolyp otyr. Óıtkeni bul adamzattyń tikeleı taǵdyrymen baılanysty dúnıe. Eger biz osy qajettilikti qazir túsine elmasaq, erteń kesh bolady nemese adamzat balasy adam bolyp ómir súrýden qalady. Basqasha aıtqanda, búgin biz tek ózara túsinistik pen syılastyqtyń, bir-birimizge degen qurmettiń arqasynda ǵana tirshiligimizdi jalǵastyra almaqpyz. Bul úderis bizdiń árqaısymyzdyń óz dinimizdi, dástúrimizdi qurmetteýge, dáripteýge kedergi bolmaıdy. Óıtkeni árbir din aqıqatqa degen umtylys. Árbir din adamzatqa beıtanys, belgisiz tyń dúnıelerdiń betin ashyp, aqıqatqa kóz jetkizgisi keledi. «Osy turǵydan alǵanda búgingi bizdiń basty maqsatymyz - qazirgi jastarǵa din týraly, ony dúnıege ákelýshiler týraly tereń, túsinikti bilim berý», - deıdi depýtat.
Al Mádenıetter men dinderdiń halyqaralyq ortalyǵynyń dırektory, professor Aıdar Ábýovtyń aıtýynsha, jahandaný úderisi qarqyndy júrip jatqan qazirgideı zamanda tarıh, mádenıet, til men din tárizdi baǵa jetpes qundylyqtar basty orynǵa shyǵyp otyr. Ásirese qoǵam ómirinde din róliniń kúsheıip, dinı uıymdardyń belsendiliginiń artýyna baılanysty jastardyń dinge degen qyzyǵýshylyǵy kún sanap artyp keledi. BUU Bas Assambleıasynyń qarary boıynsha, 2010 jyldyń 12 tamyzynan 2011 jyldyń 1 tamyzyna deıingi aralyq Halyqaralyq jastar jyly bolyp belgilendi. Bul jyl «Dıalog jáne ózara túsinistik» uranymen ótkizilmek. «Al dıalog máselesi bizdiń memleketimizdiń ishki jáne syrtqy saıasatynda basty orynda. Respýblıka táýelsizdiginiń 20 jyldyq tarıhynda kópkonfessııaly qoǵamdaǵy ózara qurmet pen toleranttalyq ıdeıalaryn júzege asyrýdyń negizgi qaǵıdalary qalyptasty. Endigi kezekte osy qaǵıdalardy júıeli túrde zerttep tájirıbe júzinde keńinen qoldaný qajet», - deıdi ǵalym.
Dinaralyq tózimdilikke qatysty jastar arasynda durys túsinistik qalyptastyrý máselesin Mádenıet mınıstrligi de basty nazarda ustap otyr. Tipti bul másele mınıstrlik qyzmetiniń negizgi baǵyttarynyń biri. Mádenıet vıtse-mınıstri Ǵazız Telebaıdyń aıtýynsha, qoǵamda konfessııaaralyq kelisimniń saltanat qurýy - strategııalyq mindet. «Dinniń qoǵamdaǵy róliniń erekshe ekendigi ras. Sondyqtan dinniń adamzat úshin, bizdiń halqymyz úshin qanshalyqty paıdaly ekendigin qalyń kópshilikke, sonyń ishinde jastarǵa udaıy aıtyp, túsindirip otyrǵan abzal. Óıtkeni naǵyz din adamdardy izgilikke, jaqsylyqqa shaqyratyn qoǵamdyq úrdis. Sondyqtan jastardyń dinge betburýy jaqsy úrdis dep baǵalaýǵa bolady. Alaıda qazir elimizge shet memleketterden kelip jatqan tosyn, jaǵymsyz dinı ıdeıalar men aǵymdar sany az emes. Ókinishke qaraı, olardyń barlyǵynyń nıetteri túzý deýge bolmaıdy. Eń soraqysy osy jat, jymysqy nıetti dinderdiń kózdegenderi de osy jastar bolyp otyr. Osy másele eń jiti nazarda bolýy tıis másele degen oıdamyn. Biz jastarymyzdy teris áreketterge, adamǵa, qazaqqa jat qylyqtarǵa tartatyn tylsym kúshterden arashalaı bilýimiz kerek»,-deıdi mınıstrdiń orynbasary.
Onyń áleýmettik zertteýge súıene otyryp keltirgen derekteri boıynsha, Qazaqstanda ortasha jastaǵy adamdarǵa qaraǵanda jastar dinge jaqyn. Alaıda jastardyń dinge degen kózqarastary alýan túrli. Olardyń bir bóliginiń dinı saýaty shala-sharpy. Endigi bir bóligi buǵan qazirgi jastarǵa tán úrdis, ıaǵnı moda retinde qaraıdy. Soǵan qarmastan jastar arasynda din týraly ilimdi jetik meńgergen saýatty azamattar da bar. Olardyń arasynda dinı qundylyqtardy ózge qundylyqtardyń barlyǵynan joǵary qoıatyndary da bar. Bul árıne dinniń shyn mánindegi qundylyqtary bolsa odan qorqatyn dáneńe de joq. Ol meıli, Islam bolsyn, ol meıli, Hrıstıan bolsyn. Alaıda jastardyń boıyna qaısybir kúshterdiń jalǵan qundylyqtardy sińiretin kezderi de bolady. Bul óte qaýipti úrdis. Óıtkeni ol dinder arasyndaǵy alaýyzdyqty týdyratyn, din ókilderin alalaıtyn qaýipti úrdis. Onymen árıne úzdiksiz kúres júrgizý qajet. «Bul rette bizge birinshi kezekte bul taqyrypty jan-jaqty zerttep-zerdelep baryp áreket etken jón. Ol úshin áleýmettik zertteýler júrgizý kerek. Olar monıtorıng júrgizile otyryp, iske asyp jatsa, tipti jaqsy. Bulaı bolǵanda, jastardyń dinge degen kózqarastary men olardyń qaı dinge beıildigin, jastardyń qandaı toptary dinge jaqyndyǵyn turaqty baqylaýǵa bolar edi. Zertteýlerdiń respýblıkalyq deńgeıde bolǵan da tıimdi. Dinge qatysty aıta ketetin taǵy bir másele - túrli dinı kózqarastaǵy jastardyń dıalogynyń bolýy. Bul óte mańyzdy másele. Jastar kózqarastarynyń áralýandyǵyna qarmastan, bir-birinen qoryqpastan, bir-birine qarsy shyqpastan ortaq túsinik qalyptastyra bilýleri kerek. Sondyqtan búgingideı jıyndardyń mańyzy zor»,-deıdi Ǵ.Telebaev.
