Jastar sanatyndaǵylardyń ulǵaıýy shaǵyn jáne orta bızneske oń serpin beredi – sarapshy
QazAqparat tilshisi mamanmen elimizdegi shaǵyn jáne orta bıznestiń ilgerileýi týraly áńgimelesken edi.
«Elimizde shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaýdyń eki túri bar. Birinshi qarjylyq, ekinshisi kásip ıesine tikeleı qoldaý kórsetý. Qarjylyq – nesıe, grant, sýbsıdııa jáne taǵy basqa. Ekinshi qoldaý túrine kásipkerdi oqytý, daǵdysyn arttyrý, aqparattandyrý jáne keńes berý jatady. Shaǵyn jáne orta bıznes salasynda bıyl jańa qural engizildi. Onyń biri elimizde áıelder kásipkerligin qoldaý ortalyqtary ashylyp jatyr. Ol jerde óz isin ashqysy keletin, ashqan názik jandarǵa jan-jaqty qoldaý usynylady. Sonymen qatar bizde qazir aýyl turǵyndarynyń tabysyn arttyrý jaǵy qolǵa alynyp jatyr. Osy oraıda aýyldaǵy jergilikti kásipti damytyp, ónimdi el aýmaǵy jáne shetelge eksporttaý múmkindigi bar. Bul joba japon tehnologııasyna súıenip qolǵa alyndy», – dedi Nuǵman Juldyzbaev.
Sarapshynyń aıtýynsha, kásip ashýǵa nıettiler memleketten sýbsıdııa, nesıe alǵanymen ony ári qaraı sátti iske asyrýdyń jolyn bile bermeıdi. Sondyqtan memlekettik jáne jalpy kásipkerlik qoldaý keshendi túrde kórsetilýi kerek. Aqparattandyrý jaǵy azdyq etedi.
«Qazir zaman kún sanap damyp keledi. Jańa tehnologııalar paıda bolyp jatyr. Mysaly, mal sharýashylyǵyn alsaq, sıyrdan mol sút alýdyń túrli tásili bar. Sharýa ıesiniń odan habary joq, saldarynan 1-2 jyldan soń isin jabýǵa týra keledi. Tehnologııany bilgenniń ózin de ony is barysyna sátti engizý bólek dúnıe. Bul jerde kásipkerlerdi aqparattandyrý jaǵyna mán bergen abzal, ásirese aýyl, aýdandyq jerdegi kásip ıeleri qoldaýǵa muqtaj. Osy oraıda Ulttyq ekonomıka mınıstrligi «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasymen birlesip «Men kásipker» jobasyn júzege asyrýdy bastady», - deıdi ol.
Sondaı-aq, maman shaǵyn jáne orta bıznes salasynda marketıng joqty qasy ekenin aıtyp otyr.
«Kásipker óz ónimin qaıda jáne qalaı ótkizetinin aldyn ala bilýi kerek. Ol úshin kásibiniń aýdıtorııasyn, geografııasyn, qanshalyqty suranysqa ıe ekenin jáne taýardy jetkizýdi aldyn ala josparlaıdy. Mysaly, kásipker jemis-jıdek satýmen aınalysady, isi jaqsy júrip jatyr, biraq ony saqtaıtyn qoımasy joq nemese qoımany jaldaý qymbat. Bul úlken problema sebebi kásipkerdiń taýarynan aıyrylyp qalý qaýpi bar, onyń ústine jemis-jıdek tez buzylady. Taǵy bir másele jalpy jalǵa alý qymbat bizde, ásirese qalalyq jerlerde. Kóbisi kásibin sol sebepti asha almaı, ashqan isin damyta almaı jatady. Óıtkeni keńse, ǵımarattardy jaldaý baǵasy joǵary», - deıdi N.Juldyzbaev.
Onyń málimdeýinshe, joǵaryda atalǵan másele keıbir óńirlerde oń sheshimin tapqan. Jergilikti ákimdikter ındýstrııalyq zona ashyp, kásipkerlerlerdi tegin qoımalarmen qamtyp otyr. Degenmen ol barlyq óńirde joq.
Nuǵman Juldyzbaevtyń aıtýynsha, elimizde shaǵyn jáne orta bıznesti ilgeriletýde jastar sanatyna kiretinderdiń jas mólsheriniń ulǵaıǵany oń serpin beredi.
Spıkerdiń keltirilip otyrǵany bıyl Eńbek jáne halyqty áleýmettik mınıstrligi jastarǵa (35 jasqa deıin) 2,5 paıyzben 5 jylǵa (mal sharýashylyǵy úshin 7 jylǵa) jeńildetilgen nesıe berýdi bastady.
«Aýyl amanaty» jobasy da bar. Búginde ol Jambyl oblysynda pılottyq joba retinde sátti júzege asyrylyp jatyr. Odan ári respýblıkalyq deńgeıde taratpaq. Maqsat – kásip ashý arqyly aýyl turǵyndarynyń tabysyn arttyrý. Jalpy bizde bıznesti damytýǵa arnalǵan túrli jobalar bar. Onyń deni sátti iske asyp jatyr. Degenmen problemalar joq emes. Atap aıtsaq, ózara baılanys. ıAǵnı jobaǵa jaýapty mınıstrlikten bastap, jergilikti ákimdik, «Atameken», assotsıatsııalar jáne kásipkerlerdiń arasyndaǵy qarym-qatynas birizdi bolý qajet», - deıdi ol.
Odan bólek, sarapshy óz kásibin ashqysy keletin jandarǵa keńes usyndy.
«Aldymen adamǵa aınalysatyn isi unaýy kerek, hobbı deımiz ǵoı. Eger súıikti isin bızneske aınaldyrsa onda kásip sátti júredi. Adamnyń sol iske ıkemi, ebi bolýy qajet. Osy oraıda Qazaqstanda jaqsy bastama bar, búginde mektep oqýshylaryna kásibı baǵyt berilip jatyr. Ekinshi mańyzdy qadam marketıngtik zertteý júrgizý», - deıdi Nuǵman Juldyzbaev.
Aıta keteıik, 29 naýryzda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev VIII saılanǵan Parlamenttiń birinshi sessııasynyń ashylýynda sóz sóıledi.
Prezıdent kótergen máselelerdiń biri shaǵyn jáne orta bıznestiń básekege qabiletin arttyrý.
«Shaǵyn jáne orta bızneske qoldaý kórsetýdiń biryńǵaı keshendi baǵdarlamasyn ázirleý qajet. Eń bastysy, memlekettik qoldaýǵa ıe bolatyn jobalardy irikteý ashyq ótýge tıis. Jobanyń naqty áleýmettik-ekonomıkalyq tıimdiligin eskerý qajet. Osy oraıda Úkimetke depýtattarmen birlesip, orta bıznesti damytýdyń tyń tásilderin ázirleýdi tapsyramyn. Óıtkeni orta bıznes el ekonomıkasyn damytý isinde basty ról atqarady. Bul másele meniń jeke baqylaýymda bolady. «Atameken» ulttyq palatasy shaǵyn jáne orta bızneske qoldaý kórsetip, syrtqy naryqta ulttyq bıznestiń múddesin qorǵaýy kerek. Sondaı-aq Úkimetpen yntymaqtastyqty barynsha nyǵaıtý qajet», - degen edi Qasym-Jomart Toqaev.
4 sáýirde ótken Úkimet otyrysynda Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov Prezıdent júktegen mindetterdiń oryndalý tetikterin atap berdi.
«Memleket basshysy jan-jaqty jańǵyrtý boıynsha naqty mindetterdi alǵa qoıǵan bolatyn. Sonyń ishinde áleýmettik-ekonomıkalyq damýǵa tyń serpin berý qajet ekenin atap ótti. Prezıdenttiń tapsyrmalaryn iske asyrý maqsatynda 8 baǵyt boıynsha 32 sharadan turatyn Іs-sharalar jospary Prezıdent Ákimshiliginde kelisýden ótip jatyr. Onyń negizgi baǵyttary: shaǵyn jáne orta kásipkerlikti qarjylyq, qarjylyq emes túrde qoldaý sharalaryn usyný; óńirlik baǵdarlamalar aıasynda shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytýdy yntalandyrý, damytýdaǵy kedergilerdi joıý; memlekettik satyp alý rásimderin ońaılatý; shaǵyn jáne orta kásipkerlikti qarjylandyrý kózderin keńeıtý», - degen edi Á. Qýantyrov.