Jasóspirimderdiń áleýmettik jelini paıdalanýyna tyıym salý kerek pe - zertteý
Qoǵamdyq densaýlyq saqtaý ulttyq ortalyǵynyń ǵylym jáne kásibı damý bóliminiń mamany Shynar Ábdirahmanovanyń aıtýynsha, Qazaqstanda balalar men jasóspirimder onlaın baılanysta kóp bolmaıdy, biraq áleýmettik jelilerdi jıi paıdalanady.
«Qazirgi óskeleń urpaqty « jelige táýeldi urpaq « dep jıi aıtady. Kóptegen balalar ınternet pen áleýmettik jelilerge qol jetkize alady jáne olardy oıyn úshin, dostarymen, otbasymen jáne beıtanys adamdarmen qarym-qatynas jasaý úshin, oqýǵa, aqparat izdeý úshin, oıyn-saýyq úshin paıdalanady. Internet pen áleýmettik jeliler jas urpaqqa durys áser etýi de, keri áser etýi de múmkin. Elektrondyq kommýnıkatsııa quraldaryn paıdalanýdyń tıimdi jaǵy qarym-qatynas jasap, qoldaýdy túısinýi múmkin, dostyqty sezinip, áleýmettik quzyretti qalyptastyryp, habardarlyqty arttyrýy múmkin jáne basqa da aspektilerdiń bolýy múmkin. Áleýmettik jelilerdi artyq paıdalaný uıqysyzdyqqa ákelip, mazasyzdandyrady, agressıvti minez-qulyq paıda bolyp, basqa da problemalardyń paıda bolý múmkindigin týdyrady. Sonymen qatar, jasóspirimderdiń túrli medıa jelilerge kirýi kıberbýllıng dep atalatyn ınternet arqyly izine túsý/qorqytý qaýpin arttyrady», - deıdi Shynar Ábdirahmanova.
Bul sala jete zerttelmegendikten, QDSUO ǵalymdary jastar ómirindegi EKQ rólin túsinýge tyrysady.
Ortalyq Qazaqstannyń barlyq óńirinde 11-15 jas aralyǵyndaǵy qazaqstandyq oqýshylar arasynda júrgizgen «Mektep jasyndaǵy balalardyń densaýlyqqa qatysty minez-qulqy» (Health behavior in school aged children, HBSC) degen saýalnamada onlaın jelilerdi paıdalaný qarqyny, áleýmettik jelilerdi «problemaly» paıdalaný belgileri jáne onlaın baılanystyń basymdyǵy zertteldi.
11-15 jas aralyǵyndaǵy balalar men jasóspirimderdiń 30%-y dostarymen, otbasymen, tanystarymen jáne Internet arqyly tanys bolǵan adamdarmen qarym-qatynas jasaý úshin áleýmettik jelilerdi jıi paıdalanady. Áleýmettik jelilerdi jıi paıdalanýshylar sany 15 jasqa qaraı ulǵaıýda, 11 jastaǵylar arasynda 24% -dan 15 jastaǵylar arasynda 37% -ǵa deıin artyp otyr.
Alaıda balalar arasynda áleýmettik jelilerdi «problemaly» paıdalanýshylar az, bar bolǵany - 7%.
Áleýmettik medıa quraldaryn qoldanýdy ǵana belgilegen; áleýmettik jelilerge az ýaqyt bólingenine narazy bolǵan; basqa istermen (sportpen, hobbıimen) aınalasýdan góri áleýmettik medıa quraldaryn tańdaǵan; medıa quraldaryn qoldanýǵa baılanysty basqalarmen únemi daýlasatyn adam áleýmettik jelilerdi p roblemaly paıdalanýshy dep esepteldi.
Bul kórsetkish salystyrmaly túrde joǵary emes, degenmen ol artýy múmkin, sondyqtan shara qoldanyp, qadaǵalaý qajet.
Balalardyń úshten birine (33%) óz qupııalary, ishki sezimderi, ózderin tolǵandyryp júrgen nárseler týraly betpe-bet kezdesip aıtqannan góri, ınternet arqyly aıtqan jeńilirek. Olar ózderiniń ishki sezimderin, kúızelisterin bildirý úshin betpe-bet áńgimelesýden góri, ózara onlaın aralasýdy/áńgimelesýdi durys kóredi .
Munyń sebebi nede? Zertteýshilerdiń pikirinshe, áleýmettik quzyreti tómen jáne adamdarmen til tabysa bilmeý, úreılený, uıańdyq, jalǵyzdyq keıbir ınternet paıdalanýshylarynyń ınternet keńistiginde kezdestirgen dostarymen onlaın áńgimelesýge ıtermeleıdi.
Onlaın áńgimelesý jasóspirimder úshin ınternet belgisiz nemese az biletin adamdarmen áńgimelesý maqsatynda qoldanylmaǵan kezde emes, negizinen birin-biri burynnan biletin dostarmen qoldanylǵan kezde paıdaly bolady.
Áleýmettik medıa quraldarynyń jáne ınternet áserine qatysty faktorlardy ary qaraı zertteý talap etiledi, óıtkeni «onlaın belsendilik» jasóspirimderdiń ómirimen jáne densaýlyǵymen tyǵyz baılanysty.
Osyǵan baılanysty densaýlyq saqtaý salasynyń mamandaryn, muǵalimderdi, jasóspirimderdi jáne olardyń ata-anasyn áleýmettik jelilerdi qaýipsiz qoldanýǵa úıretken durys. Olarǵa áleýmettik jelilerdi shamadan tys qoldanýdy qalaı retteý kerek ekendigi týraly aqparat berý jáne balalarǵa ózderiniń qurdastarymen pozıtıvti jáne jaýapty ózara onlaın áńgimelesýge úıretý qajet. Aqparattandyrylǵan jáne «deni saý» ınternet paıdalanýshy bolýyna kómektesý kerek. Sondaı-aq olardyń kommýnıkatıvtik qabiletin damytyp, jeke baılanysyn jáne dostyǵyn qoldaǵan jón.
