Jasandy ıntellektiniń kómegimen ym tili qazaqshalanady
ASTANA. KAZINFORM – Búgin – halyqaralyq ǵylymdaǵy áıelder men qyzdar kúni. Al Qazaqstanda qazir ǵylymmen 12 myńǵa jýyq áıel ǵylymı qyzmetker aınalysady. Sonyń biri - jasandy ıntellektiniń kómegimen ym tilin qazaqshalaý jobasyn qolǵa alǵan ǵalym Nurzada Amangeldi.
Ol úshin ótken jyl jemisti boldy. Atap aıtsaq, 12 sáýirde Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrliginiń «Qurmet» gramotasymen marapattaldy, 25 qazanda Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Jarlyǵymen «Eren eńbegi úshin» medaline ıe boldy.
- Mońǵolııa eliniń týmasymyn, 1993 jyly ákem otbasymen alǵash kóshpen elge keldi. Ákem - Almatydaǵy Abaı pedagogıkalyq ınstıtýtynyń túlegi, muǵalim, Mońǵolııada júrip Qazaqstannan grant alyp, joǵary bilimdi elde aldy. Ákemniń armany – otbasymen Otanǵa oralý, qyzmet etý boldy, qazir sol armanyna jetti dep oılaımyn.
Pavlodar oblysy Maıqaraǵaı aýylyna kóship keldik, sol aýylda orta bilim aldym. 2002 jyly Pavlodar memlekettik ýnıversıtetine «ınformatıka» mamandyǵyna grantqa tústim. Topta jalǵyz stýdent bolǵandyqtan, Astanaǵa L. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetine mamandyǵym boıynsha aýystym. Joǵary bilimdi alǵan soń magıstratýrada jalǵastyrdym, 2007 jyldan bastap ǵylym salasyna keldim desem bolady. Arasynda Pavlodarda qyzmet etip keldim, 2019 jyly Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetine oraldym, doktorantýraǵa tústim, sol jyldan bastap ǵylymmen tereń aınalysa bastadym, - dedi Nurzada Amangeldi suhbat bere otyryp.
L. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti jasandy ıntellekt kafedrasynyń zertteýshisi qolǵa alǵan taqyryp - estý, sóıleý qabileti nashar jandardy qoǵamǵa beıimdeý, ıaǵnı olardyń qarapaıym adamdarmen tildesý máseleleri. Naqty aıtqanda, jasandy ıntellektiniń kómegimen ym tilin qazaqshalap jatyr.
- Byltyr doktorlyq dıssertatsııany (PhD) qorǵap shyqtym, biraq zertteýimdi áli de jalǵastyryp jatyrmyn. Qazir ǵylymı-zertteý arqyly ym tilinde sóıleıtin jandardyń sózin mátinge túsire alatyn nátıjege qol jetkizdik. Ol jerde qoldyń qımylyn, erin formasyn tanımyz, sonymen qatar elektrondy aqparattardy ym tiline beıimdep jatyrmyz.
Qazaq tilinde 40 myń sóz qory bar bolsa, ym tiliniń qory - 2500-3000 sóz. Álemde bekitilgen 120 ym tili bar, biraq qazaq álipbıine sáıkes ym tili joq. Degenmen, oǵan qynjylmaımyz, ana tilge beıimdep jatyrmyz.
Qazaq ym tiliniń standarty joq, ol úshin men qazaq, orys, aǵylshyn jáne túrik tiliniń 1 myń sózin alyp uqsastyǵyn salystyryp shyqtym. Árıne, sáıkes kelmeıtin sózder bar, mysaly, aqsaqal, báıbishe degen sózder ózge tilde qoldanylmaıdy, sol sózder qazaqy ym tiline beıimdeldi. Osylaısha, ym tilin qazaqshalaýǵa bolady degen tujyrymmen ǵylymı maqala jarııalap, zertteýimdi osy maqalanyń negizinde odan ári jalǵastyryp kelemin, - deıdi ǵalym.
Qazir ǵalym estý, sóıleý qabileti nashar jandarǵa arnalǵan mekemelermen kelisimshart jasap, qazaqsha ym tili jobasy pılottyq rejımde aprobatsııadan ótip jatyr.
- Sonymen qatar balabaqsha, mektepte pedagogtermen de jumys istep jatyrmyz. Men olarǵa ym tehnologııasyn usyndym, biraq ony estý jáne sóıleý qabileti nashar balanyń tiline beıimdeý kerek.
Jobanyń taǵy bir ereksheligi - jasandy ıntellektiniń kómegimen júzege asyrylady, sebebi ol - kóp kólemdi aqparatty óńdep, beıimdeı alatyn jalǵyz qural. Osy oraıda maǵan pedagogterdiń sarapshy retinde kómegi kerek, óıtkeni olar balalarmen tikeleı jumys isteıdi. Bul joba - qarapaıym adamdar men estý jáne sóıleý qabileti nashar jandar arasyndaǵy jasandy ıntellektiniń kómegimen júzege asyrylatyn baılanys kópiri, sol úshin SignBridge dep atadyq, - dep túsindirdi.
Zertteýshi áńgime barysynda jobany bıyl iske qosýdy josparlap otyrǵanyn tilge tıek etti.
- Alǵash 2022 jyly ýnıversıtet ishinde ótken Jańa ASÝ baıqaýyna qatysyp grant utyp aldym, sol sııaqty jas ǵalym grantynyń ıegeri boldym, odan bólek halyqaralyq banktiń ınklıýzııa baǵdarlamasy boıynsha baıqaýǵa qatysyp jeńimpaz atandym. Jaqynda Almatyda ótken Digital Almaty 2025 startap sharasyna qatysyp keldim, sol jerde biraz mańyzdy baılanystar ornatyldy. Sondaı-aq 2023 jyly bizdiń joba BUU-nyń ınnovatsııalyq baǵdarlamalar baıqaýynyń jeńimpazy boldy. Jalpy SignBridge ázirleýshileri qatarynda Qurmetbek Bekbolat pen Nazerke Ǵazızova bar, - deıdi zertteýshi.
Osy oraıda IT mamanynan qazirgi tańda jasandy ıntellektiniń adam ómirine keńinen enip jatqanyna qatysty pikirin bilgen edik.
- Jasandy ıntellektiden qorqýdyń qajeti joq, bári jasandy ıntellektiniń kómegimen baǵdarlama ázirleýshiniń nıetine baılanysty. Jasandy ıntellekt – adamnyń nıetin júzege asyratyn qural, al adam ony qalaı qoldanady, másele osynda. Sondyqtan jasandy ıntellektini qoldaný jaǵyn zańdastyrý kerek dep oılaımyn, - degen túsinik berdi.
Sonymen qatar ǵalym eldegi estý jáne sóıleý qabileti nashar jandardyń problemasyn kóterdi.
- Estý jáne sóıleý qabileti nashar jandardyń resmı statıstıkasy boıynsha 33 myń, al beıresmı statıstıka bir jerde 80 myń, bir jerde 200 myń dep júr. Meniń oıymsha, bul sanattaǵy azamattar qoǵamda kórinbeıdi, biz olardyń problemalaryn bilmeımiz.
Estý jáne sóıleý qabileti nashar jandarǵa alǵash jobam týraly aıtqanda, olar maǵan qoıa turshy, basqa da sheshilmegen máselemiz tolyp jatyr dedi. Osy oraıda, estý jáne sóıleý qabileti nashar jandardyń saýatyn asha tússek, olar qoǵam ómirine tikeleı qatyssa másele sheshiledi dep oılaımyn. Mysaly, balabaqshada bul jandardy mektepke daıarlaıtyn mamandar az, tapshy. Mektepke daıyn bolmaı barǵan bala, ym tilin alyp kete almaıdy, mektep erekshe bala bolǵandyqtan attestatyn berip shyǵaryp salady, odan ári oqýǵa túsý kerek, jumys isteý kerek. Problema osy jerde bastalady, elimizde ym tiline beıimdelgen 3-4 qana kolledj bar, olarda deni jıhaz jasaý, tiginshi, aspaz taǵy sol sııaqty mamandyqty meńgeredi. Máseleni balabaqshadan bastap kóterý kerek jáne bul jandardyń saýattylyǵyna asa mán berý kerek.
Aıta ketsem, men qazaqsha 4000 sózdi alyp ym tiline salǵanda olar túsinetin 400 sóz ǵana qaldy, demek men 2 bet sóz oqysam, sonyń 20%-yn ǵana túsinedi. Maqsat – aqparattar men málimetterdi ym tiline beıimdeý arqyly, saýattylyǵyn kóterý, saýatty azamat qoǵamǵa tez beıimdeledi, jumys ta tabady. Osy sanattaǵy erekshe jandarǵa jaqyn bolý úshin ym tiliniń bazalyq kýrsyn oqyp, alǵan aqparatymdy zertteý barysynda qoldanyp júrmin. Onyń ústine jasandy ıntellektige kóp ári jan-jaqty aqparat kerek, barlyq derekti óńdep keregin qaldyrady. Men úshin basty maqsat ári kórsetkish - estý jáne sóıleý qabileti nashar jandar men ázirlegen dúnıeniń paıdasyn kórýi, - dep tolyqtyrdy N. Amangeldi.
Sondaı-aq zertteýshiden otandyq ǵylymnyń qazirgi jaı-kúıi, ǵylymdaǵy názik jandardyń úlesi týraly suraǵan edik.
- Sońǵy ýaqytta ǵylymǵa bólingen kóńildiń arqasynda óz jobamdy júzege asyryp jatyrmyn, ıaǵnı men ǵylymǵa kórsetilip jatqan qoldaýǵa dálelmin. Qazir elimizde ǵalymdardy keń dáriptep jatyr, al ǵylymmen aınalysý mártebege aınalyp kele jatyr. Ǵylym memlekettik deńgeıde dáriptelgen soń, jastardyń kóńili aýyp keledi. Muny ýnıversıtettegi zertteýshi maman retinde aıta alamyn.
Óz basymda bir jaǵdaı boldy. Osy jobamdy engizýim kerek kezde, «ǵylymı jobany engizý qıyn, basyń bálege qalady» dep aıtqan jandar boldy, ıaǵnı maǵan «jobańdy qoıa sal» dedi.
Bul turǵyda ustanymym - men memlekettik grantta oqydym, ǵylym grantyn utyp aldym, ıaǵnı memleket maǵan kapıtal quıdy, men odan nátıje shyǵarýym kerek, paıdamdy tıgizýim qajet, bul - zor jaýapkershilik.
Jalpy, ǵylym fokýsty talap etedi, ıaǵnı siz bastaǵan iske berilip, nátıje shyǵarmaı toqtamaý qajet. Sol sııaqty ǵalymnyń oıynda jobany qorǵap, esepti tapsyrý degen maqsat bolmaý kerek, maqsat – jobańyzdyń qoldanysqa enýi, adamǵa, qoǵamǵa paıda ákelýi. Osy jaıtty stýdentterime jıi aıtamyn. Ǵylymdaǵy áıelderge kelsek, óz oıym - er adamdar ǵylymdy qolǵa alsa, kóp nátıje shyǵarady, áıelderde úıdiń tirligi, bala-shaǵa, taǵy basqa jaýapkershilik bar. Jalpy, qazaq ǵylymynyń bolashaǵy jarqyn, - dep qorytyndylady ǵalym.
Aıta ketsek, búgingi tańda Qazaqstanda ǵylymmen 11 982 (2023 j – 9 316) áıel ǵylymı qyzmetker aınalysady. Onyń ishinde 848 – ǵylym doktory (2023 j – 682), ǵylym kandıdaty – 2 872 (2023 j – 2 214), PhD doktory – 1 806 (2023 j - 991) jáne 48 sala (profıl) doktory bar.
Ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystar qyzmetkerleriniń ishinde áıelderdiń úlesi - 55,6%.
Sondaı-aq jaratylystaný ǵylymdary boıynsha 3 444, ınjenerlik jobalar jáne tehnologııada – 2 310, medıtsına ǵylymdary – 1 147, aýylsharýashylyq ǵylymdary – 975, áleýmettik ǵylymdar – 1 447, gýmanıtarlyq ǵylymdar – 2 659 áıel adam ǵylymmen aınalysady.
Ulttyq ǵylym akademııasy derekteri boıynsha byltyr elimizde 75 ǵalymǵa memlekettik syılyqtar men stıpendııa taǵaıyndalǵan, onyń ishinde 50 jas ǵalym bar. Názik jandylardyń úlesine kelsek, memlekettik syılyq alǵan 25 ǵalymnyń 15-i - áıel, memlekettik stıpendııa ıegeri atanǵan 50 jas ǵalymnyń ishinde 19 názik jan bar.
Buǵan deıin habarlaǵanymyzdaı, Qazaqstanda ǵylym qalalary paıda bolady.