Jasandy ıntellekt bilim berý salasyn qalaı ózgertip jatyr — sarapshylar pikiri

ASTANA. KAZINFORM — Qazaqstanda 18 qazan kúni alǵash ret CONNECTED halyqaralyq konferentsııasy ótpek. Oǵan álemniń 20-dan astam elinen 1500-ge jýyq delegat qatysady. 70-ten astam halyqaralyq sarapshynyń qatysýymen 18 paneldik sessııa ótkizý josparlanyp otyr. Negizgi mindet — bolashaqtyń birtutas sınhrondalǵan beınesin jasaý jáne bolashaq urpaqtyń dúnıetanymyn qalaı qalyptastyrý kerektigin túsiný. Osy oraıda, konferentsııaǵa qatysatyn qos sarapshy — ıÝnes Bensýda Mýrrı jáne Mart Aronyń pikirin usynamyz.

Stýdentter ChatGPT sııaqty JI quraldaryn keńinen qoldana bastady

Stenford ýnıversıtetiniń JI professory, JI kýrstarynyń avtory (AQSh), LiveTech.AI negizin qalaýshy ıÝnes Bensýda Mýrrıdiń sózinshe, qazir stýdentter ChatGPT-di jıi qoldana bastaǵan.

— Memlekettik bilim berý salasyndaǵy jumysymyz barysynda kóbinese muǵalimderdiń qalaýyna qaramastan stýdentterdiń ChatGPT sııaqty JI quraldaryn keńinen qoldanǵanyn baıqadyq, — deıdi ıÝnes Bensýda Mýrrı.

Bálkim, bul rette sarapshy emtıhan testileri men kýrstyq jumystardy qoldan jasaý oqıǵalary jıilegenin meńzep otyrǵan bolar. Degenmen, Mýrrı bul bilim berý júıesiniń tyǵyryqqa tirelgendigin bildirmeıtinin atap ótti. Ol JI-di bilim salasyna engizýdiń naqty saıasatyn ázirleý kerek ekenin aıtty.

— Memleket mektepte JI-ǵa ruqsat berý kerek pe jáne ony oqý protsesin jaqsartý úshin qalaı paıdalanýǵa bolatyny týraly naqty saıasatty ázirleýi kerek. Biz túrli eldiń bilim mınıstrlikterimen ózara tájirıbe almastyq. Sáıkesinshe, bul isti durys jolǵa qoıý arqyly aıtarlyqtaı jaqsy nátıjelerge qol jetkizýge bolatynyn baıqadyq. Stýdentterdiń oqýdaǵy jetistikteri artady, qazirgi eńbek naryǵyna qajet daǵdylardy damytýǵa septesedi. Olardy básekege qabiletti jáne bolashaqta jumysqa kirisip ketýge daıyndaıdy. Budan bólek, bul isti tıimdi retteý arqyly JI artyqshylyqtary bilim berý salasynda da, densaýlyq saqtaý, logıstıka jáne barlaý salalarynda da engizilýi múmkin, — deıdi sarapshy.

Al, onlaın bilim berý salasyndaǵy sarapshy, álemniń 40 elindegi 300-den astam ýnıversıtet paıdalanatyn DreamApply bilim berý platformasyn jasaýshy Mart Aro progressıvti maqsattarǵa jetý úshin JI qoldanýdyń naqty mysalyn keltiredi.

— Men zaǵıp oqýshylarǵa prezentatsııa slaıdtaryn túsinýge kómektesetin JI engizgen jastarmen kezdesken edim. Olardyń arqasynda JI slaıdtaǵy sýretterdi avtomatty túrde sıpattaıdy. Bul — JI tehnologııasynyń sapa men ınklıýzıvtilikti qalaı arttyratynynyń tamasha mysaldy, — deıdi Aro.

JI muǵalimniń kóptegen fýnktsııasyn oryndaı alady

JI bilim berý protsesiniń barlyq aspektilerin ózgerte alady. Burynǵy oqytýshy stýdentke bilim beretin model eskirgen. Qazir JI muǵalim ǵana jasaı alatyn kóptegen fýnktsııany oryndaı alady - tapsyrmalardy avtomatty túrde tekserý, úlgerimdi baǵalaý, oqý málimetterin taldaý. Sarapshylardyń paıymdaýynsha, oqý protsesin jaqsartý úshin JI múmkindikterin paıdalanǵysy kelmeıtin oqytýshylar jyldam jańartylatyn EdTech júıesinde bedeli men suranysyn joǵaltyp alý qaýpi bar. Tehnologııa negizinen maqsatqa jetýdiń bir quraly ekenin túsiný qajet.

— Ókinishke qaraı, men tehnologııalardyń jaman ekendigi týraly sózderdi jıi estımin. Shyn máninde, bul - «kitaptar jaman» dep aıtýmen teń, — dep atap ótti Mart Aro.

Sarapshynyń pikirinshe, tehnologııalardyń ózi beıtarap. Bul rette másele muǵalimder men stýdentterdiń olardy qanshalyqty durys jáne maǵynaly paıdalanýynda bolyp otyr. Aronyń sózinshe, zamanaýı tehnologııalarǵa qol jetkizýge múldem múmkindigi joq pedagogterdi jıi kezdestirýge bolady. Ózekti resýrstardy paıdalana almaǵandyqtan, olar ońtaıly emes sheshimderge júginýge májbúr. Al, jasandy ıntellekt beretin jańa tendentsııalar, múmkindikter men modernızatsııany qajet etetin bilim berý júıesi arasyndaǵy alshaqtyqty joıý úshin tehnologııalarǵa qoljetimdilik máselelerin sheshý qajet.

— Mektepter, muǵalimder men oqýshylardyń barlyq zamanaýı bilim berý quralyn paıdalana alýy óte mańyzdy. Olardy qajetti qurylǵylarǵa qol jetkizý, ınternetke qosylý jáne árıne, eń jaqsy bilim berý quraldaryn satyp alý úshin qarjymen qamtamasyz etý mańyzdy, — deıdi Mart Aro.

JI muǵalimderdi de, professorlardy da almastyra almaıdy

Degenmen, sarapshylar JI jalpy bilim berýdi de, mektep muǵalimderin de, ýnıversıtet professorlaryn da almastyra almaıtynyn túsiný kerektigine nazar aýdarady. Bul - úlken kólemdegi derektermen jumys isteýge, berilgen aqparatty óńdeýge arnalǵan keremet qural. JI onlaın bilim berýdi, jalpy EdTech salasyn aıtarlyqtaı alǵa jyljytýy múmkin. Sonymen qatar, bul bilim berýdegi áleýmettik teńsizdikti joıýǵa kómektesedi.

— Eger biz bilimge qol jetkize almaıtyn nemese óz aımaǵynda bilim berý deńgeıi óte tómen balalar týraly aıtatyn bolsaq, onda joǵary sapaly onlaın bilim berý - olardyń eń zor úmiti bolýy múmkin. Qazirgi zertteýlerge sáıkes muǵalim joǵary sapaly tsıfrlyq quraldar men oqytý ádistemelerin paıdalana alatyn bolsa, bilim berýdegi eń jaqsy nátıjelerge qol jetkizedi, — dep atap ótti Mart Aro.

JI «qaýipsizdik erejelerin» saqtaýdy qajet etedi

Bilim berýde JI qoldanýdyń bolashaǵy men teorııasynan úmit kóp. Sonymen qatar, is júzinde biz kóptegen máselege tap bolýymyz yqtımal. ıÝnes Bensýda Mýrrı qazirdiń ózinde JI engizý máselelerin sheshýde belgili bir tájirıbe jınaqtaǵan. Onyń aıtýynsha, bul tehnologııa kez kelgen basqa tehnologııalar sııaqty «qaýipsizdik erejelerin» saqtaýdy qajet etedi. Sarapshynyń pikirinshe, jasandy ıntellektini paıdalaný prıntsıpteri mynalardy qamtýy kerek:

• ashyqtyq
• ádildik
• esep berý
• qupııalylyqty qurmetteý.

Spıker JI-men jumys isteýde jasaıtyn birinshi qadam — qupııa aqparatty qorǵaý úshin derekterdi shıfrlaý ekendigin aıtady.

— Men basqa uıymdardyń buǵan qalaı qaraıtynyna senimdi bolmasam da, bizdiń basqa úkimettermen jáne bilim mınıstrlikterimen jumys tájirıbemiz týraly aıta alamyn. Biz ádette JI-men jumys isteýde jasaıtyn birinshi qadam — qupııa aqparatty qorǵaý úshin derekterdi shıfrlaý. Qupııalylyqty qorǵaý úshin paıdalanýshylardyń attary men sáıkestendirý derekterin jasyramyz jáne jeke derekterdiń baıqaýsyzda jarııa etilýin boldyrmaý úshin dıfferentsıaldy qupııalylyq ádisterin qoldanamyz. Dıfferentsıaldy qupııalylyqtyń arqasynda biz paıdalanýshylar týraly naqty aqparatty ashpaı-aq toptardan zańdylyqtardy ala alamyz. Sondaı-aq, derekterge tek ýákiletti tulǵalar qol jetkizýin shekteý úshin rólge negizdelgen qol jetkizýdi baqylaýdy engizemiz. Sonymen qatar, kez kelgen yqtımal aqparattyń jarııa bolyp ketýin anyqtaıtyn baǵdarlamalyq jasaqtamanyń aralyq deńgeıin qoldanamyz. Sonyń arqasynda, tipti, oqýdan nemese modelderdi dál baptaǵannan keıin de sońǵy saqtyq sharasy retinde áreket etemiz. Bul protsedýralar bizdiń neırondyq jelilerdi paıdalanýymyzdyń tsıfrlyq quqyqtardy buzbaýyn qamtamasyz etýge kómektesedi. Alaıda, eger JI qoldaný erejeleri durys saqtalmasa, ol ońaı buzylýy múmkin, — deıdi ıÝnes Bensýda Mýrrı.

JI-diń úlken kólemdegi aqparatpen jumys isteý jáne bıometrııalyq derekterdi (Face ID, daýys, saýsaq izderi) qosa alǵanda, barlyǵyn este saqtaý qabileti alańdatady. Neırondyq jeliler alynǵan aqparatty umytpaıtynyn eskere otyryp, bul qaýip tóndiredi dep aıtýǵa bola ma? Biz bul saýaldy sarapshyǵa qoıdyq.

-⁠ ⁠Joq, dál olaı emes. Eger biz JI erejelerin ustanatyn bolsaq, bizde mundaı problema bolmaıdy. Sonymen qatar, meniń oıymsha, biz bastapqy kodty ashpaýymyz nemese paıdalanýshylar týraly aqparat jınaýǵa úıretilgen modelderdi shyǵarmaýymyz kerek. Bul modelder eki kiristiń birdeı nemese birdeı emestigin taný úshin jasalýy jáne jobalanýy qajet. Mysaly, siz bet-beıne ıdentıfıkatorynyń sýretin saqtap, ony basqasymen (nemese saýsaq izderimen) salystyrasyz. Bul modelder eki sýrettiń, ádette, mazmunyna qaramastan, birdeı ekendigin óte jaqsy anyqtaıdy. Mundaı modeldermen paıdalanýshy týraly aqparatty olarda saqtaýdyń qajeti joq. Siz ony bólek derekqorda saqtaı alasyz jáne ony salystyrý úshin paıdalana alasyz, — deıdi sarapshy.

Álbette, bilim berýde JI engizýdiń qazirgi úrdisi qaýipsizdik hattamalaryn ázirleý jáne ony naqty, praktıkalyq quraldarda iske asyrý bolyp sanalady. Iá, qaterler bar jáne tipti kún sanap kóbeıip jatyr. Biraq artqa qadam jasaýǵa bolmaıdy. Sebebi, JI qazirdiń ózinde bilim berý tásilderin túbegeıli ózgertip jatyr. JI-diń barlyq áleýetin júzege asyrý úshin qaterlerdi muqııat salystyryp, jaǵymsyz saldardy azaıtý úshin sharalar qabyldaý qajet. Joǵary bilimniń bolashaǵy JI-men tikeleı baılanysty, bul - tipti talqylanbaıtyn másele. Basty másele - osy quraldy kim jáne qaı jerde tıimdi de paıdaly qoldanyp úırenetininde bolyp otyr. Osy jáne basqa da ózekti máseleler CONNECTED konferentsııasy aıasynda belsendi talqylanbaq. Іs-shara baǵdarlamasy úsh negizgi bloktyń aınalasynda qurylǵan:

«Future Shaping» (jańa pishin men bolashaq kartasyn jasaý)

«Future Education & Science» (bolashaq úshin shynymen qajetti bilim týraly trek)

«EdTech and Impact Entrepreneurship» (Jańa álemdegi bilim men tehnologııanyń máni, áseri men paıdasy týraly).

Aıta keteıik, jaqynda Qazaqstanda alǵashqy jasandy ıntellekt mektebi ashyldy. Sondaı-aq, Qazaqstan áskerindegi zańsyz áreketterdi anyqtaý úshin beınebaqylaý júıesi jańartylatyny anyqtaldy. Bul rette beınebaqylaý kameralary jasandy ıntellekt arqyly basqarylatyn bolady.