Jas depýtattar máslıhatqa jańalyq ákele aldy ma
ASTANA. KAZINFORM — Bıyl Qazaqstandaǵy máslıhattardyń qurylǵanyna 30 jyl toldy. El damýyndaǵy ókiletti bıliktiń mańyzy zor. Deıturǵanmen máslıhat dese, kóbimizdiń kóz aldymyzǵa qarny jýan, elýlerdi alqymdap qalǵan aǵa býyn depýtattar elesteıtini ótirik emes.Sońǵy jyldary depýtattar korpýsynyń qataryn tolyqtyryp jatqan jastar bul stereotıpti buza aldy ma? Jastar máslıhatty qalaı ózgertip jatyr, saılaýshylarynyń úmitiniń údesinen shyǵyp júr me? Máslıhattardan jańashyldyq lebi ese me? Osy saýaldarǵa jaýap izdestirip kórdik.
Buryn máslıhattaǵy jas azamattardyń úlesi 2 paıyzǵa da jetpeıtin. 2022 jyly zańnamaǵa engizilgen ózgeristerdiń nátıjesinde bul kórsetkish eselep artty deýge bolady. Muny jýyqta Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ta atap ótti.
Baıqaǵanymyzdaı, elimizdegi jas depýtattardyń kóbi qalalyq máslıhattarǵa saılanǵan. Olardyń arasynda belsendi áreketimen kózge túsip júrgenderi de, jurttan buryn qolyn kótermeıtin selqostary da bar. Jastar áleýmettik jelilerde belsendi ári jelini jurtshylyqpen baılanys quraly retinde qup kóredi.
Ózi saılanǵan máslıhatta taýdaı talappen eńbek etip, qoǵammen etene aralasatyn jastyń biri — Narqozy Qartjan. Ol № 3 bir mandatty okrýgi boıynsha Aqtóbe qalalyq máslıhatynyń depýtaty. Bilimi — joǵary, Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik ýnıversıtetinde fılologııa mamandyǵy boıynsha doktorantýrada oqyp jatyr.
— Jasym 28-de, sońǵy shaqyrylymda Aqtóbe qalalyq máslıhatyna saılandym. Qazir máslıhattarda jastardyń jıi shoǵyrlanǵanyn kórýge bolady. Jalpy bul úrdis máslıhattardyń jańasha bir serpinde damyp, tyń kózqarastar qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan dep túsindim. Jastar máslıhatta shynymen ózgeris ákelip jatyr. Qazir sessııalarda, turaqty komıssııalarda polemıka paıda boldy. Aǵa býynmen keıbir máseleler boıynsha pikirtalastar jıi týyndaıdy. Oıymyzdy ashyq jetkizip, kózqarasymyzdy bildiremiz. Árıne ár másele boıynsha ár depýtattyń ózindik kózqarasy, ustanymy bolýy zańdy. Keıde jurtshylyqpen baılanysta jastardyń áreketi asyp túsip jatady. Jastar áleýmettik jelide jıi otyrady ǵoı, sol artyqshylyq bolyp otyr. Turǵyndar jıi kóteretin máseleler — aýlalardy abattandyrý, asfalt tóseý, balalar alańyn salý, lıftilerdi jańartý jáne t. b. Bizdiń qaladaǵy úılerdiń kóbi sonaý ótken ǵasyrdyń orta sheninde salynǵan. Tóbeleri, jertóleleri, ınfraqurylymy ábden tozyp tur. Solardy jańǵyrtý boıynsha halyqpen túsindirý jumystaryn júrgizip, atqarýshy organdardy jumyldyrýmen kelemiz. Temirjol vokzaly mańaıyn retke keltirý, jalǵa beriletin páterlerdi baqylaýǵa alý sııaqty ózge de sharýalar barshylyq. Keıde qolymyzdan kelmeı qalatyn jaıttar bolady, ol kóbine zań turǵysyna qatysty. Ondaıda quzyrly organdarǵa júginýge týra keledi. Máslıhattardaǵy jastar arasynda merıtokratııa júıesi de baıqalady. Kóbi bozbala shaǵynan volonterlik qozǵalysqa qatysqan. Al oblystyq máslıhat deńgeıine jetý úshin materıaldyq jaǵynan jaqsy qamtylǵan bolý kerekpiz dep oılaımyn. Sebebi depýtattardan aqsha, materıaldyq qoldaý surap keletin adamdar kóp, -deıdi N.Qartjan.
El óńirlerindegi eń jas depýtattar qatarynda pavlodarlyq Rýsana Sýlaımonova da bar. Rýsananyń jasy nebári 24-te. Stýdent shaǵynda qatardaǵy ekologııalyq belsendiden «Jasyl el» oblystyq shtabynyń dırektory deńgeıine deıin ósip shyqty.
Pavlodar qalasynyń qoǵamdyq ómirine belsene aralasyp, kóriktendirý, abattandyrý máselelerimen shuǵyldanady. Sońǵy saılaýda ol tuńǵysh ret Amanat partııasynyń atynan Pavlodar qalalyq máslıhatyna saılandy. Búginde shahardyń ekologııalyq turǵydan jaqsarýy úshin kóptegen jobalarǵa bastamashy bolyp júr.
— Elimizdegi saıası reformadan keıin qalalar men aýdandardyń máslıhattaryna saılaýda jastardyń kóbirek bolýy talap etildi. Bul belsendi qurdastarymyzdy ózderin halyq máselesimen aınalysý isinde kórsetýge jol ashty dep oılaımyn. Osy lekte men de máslıhatqa óttim. Eń áýeli bul úlken tájirıbe alańy bolyp otyr. Turǵyndarmen sóılesý, olardyń máselesin sheshý degenniń ózi úlken mektep eken. Qoǵamda túrli kommýnıkatsııalar bar, solardy paıdalanamyz. Jalpy máslıhattaǵy depýtattar arasynda búgingi urpaqtyń barlyq býynynan ókilder bolǵany óte tıimdi. Al aǵa býyn bizge jón siltep, qıyn sátterde qoltyǵymyzdan demep jiberedi. Ózim «Jasyl elde» qyzmet etkendikten, janyma kógaldandyrý, abattandyrý jumystary jaqyn. Áıtse de, kez kelgen áleýmettik máselege aralasýǵa tyrysamyn. Ár másele — men úshin mol tájirıbe, -dep óz oıyn bólisti ol.
Al Mańǵystaý oblystyq máslıhatynyń depýtaty Aıat Súgirbaı sonaý 2007 jyldan beri máslıhatqa saılanyp kele jatqan depýtattyń biri. Qylshyldap turǵan 25 jasynda jergilikti máslıhattan bastaǵan Aıat Isataıuly búgingi jastardyń qarasy máslıhatta kóbeıip jatqanymen, kóbiniń kásibı deńgeıi biz oılaǵandaı emes degen pikirde.
— Jastar zaman talabyna, kóshke tez beıimdeledi. Biraq olardyń kelýi máslıhattardyń jumysyn ózgertti, jańashyldyq ákeldi dep aıta almaımyn. Búginde jasym 42-ge keldi, 17 jyl boıy birneshe shaqyrylymnyń depýtaty boldym, eldiń isine aralasyp taýdaı tájirıbe jınadym. 8-shaqyrylymnan bastap máslıhattardaǵy jastar men áıelderdiń úlesi 30 paıyzdy quraýy kerek degen norma qabyldanǵany málim. Mynaý sońǵy lekpen saılanǵan jastardyń basym bóligi áli de shıkileý. Máslıhat bolǵan soń munda tartys bolady, pikirtalas bolady, sondaı sátte bilimi men tájirıbesi jetispeıtin jastar únemi jeńilis taýyp jatady. Halyqpen, qoǵammen tyǵyz jumysty talap etetin ókiletti organda ómirlik tájirıbe bolmasa, istiń alǵa jyljýy ekitalaı, -dep oı qorytady tájirıbeli halyq qalaýlysy.
Aıat Súgirbaı osy oraıda máslıhattardyń damýyna, jastardyń kóptep kelýine qatysty birneshe usynysyn jarııa etti.
— Eń áýeli jastardy depýtattyq saılaý aldynda irikteýden ótkizip, kádimgideı oqytý kerek. Ras jastar arasynda bilimdi ári saýatty azamattar az emes, biraq óte sırek. Olardyń usynysy boıynsha, máselen, biz aýdandarda kóshpeli jıyndar ótkize bastadyq. Iá máslıhattar ishinde qozǵalys, jańashyldyqqa umtylys bar. Bıyl men máslıhat apparatynda eki stýdentti tájirıbeden ótýge shaqyrdym. Ondaǵy oıym halyqpen jumys isteıtin ókiletti organ ókilderiniń jumysymen tanystyrý.
Ekinshiden, ókiletti organda búginde merıtokratııa júıesi degen joq. Prezıdentimiz aıtqandaı, laıyqtylar qyzmetke kelýi kerek. Alaıda depýtattyq korpýstan ol baıqalmaı tur. Aýdandyq, qalalyq máslıhattarda 20 jyl shyńdalǵan azamattar sol ortada qala beredi. Aýyldaǵy halyqtyń jaǵdaıyn olardan artyq biletin adam joq. Solardy ósirip, óńirlik máslıhatqa, Parlamentke jetkizsek, eldegi máselelerdiń ońtaıly sheshimin tabý, halyqtyń muń-muqtajyn bılikke aıtý da jeńildeı túsedi. Sebebi olar sol máselemen turaqty aınalysatyn kásibı mamandar.
Úshinshiden, «kásibı depýtat» degen uǵymdy qalyptastyrý kerek. Bizde kásibı sheneýnik, kásibı kenshi, kásibı muǵalim, kásibı metallýrg, taǵysyn-taǵy uǵymdar bar da, kásibı depýtat degen joq. Mysal úshin, Ulybrıtanııada Lordtar palatasy degen bar. Sondaı júıe bizge de aýadaı qajet. 30 depýtattyń kemi úsheýin sondaı deńgeıge jetkizsek, ol kórsetkish bolar edi.
Tórtinshiden, kez kelgen depýtat máslıhattaǵy ókildigin aýdandyq jerden bastasyn. Muny aıtyp otyrǵanym, osy shaqyrylymda oblystyq máslıhatqa kelgen jas depýtattardyń kóbi óte álsiz, aýyl halqynyń jaǵdaıynan, aýdandarǵa bólinetin transfert, bıýdjettik tólemder jaıynan múlde beıhabar. Keıbiri tipti halyqpen jumys isteı almaı otyr. Máslıhat — eldiń, qoǵamnyń taǵdyryna qatysty sheshim qabyldanatyn organ. Oǵan daıyndyqpen kelý kerek. Sondyqtan jastar kókjıegin keńeıtip kelgenderi abzal, — deıdi depýtat Aıat Súgirbaı.
Ókiletti organdardaǵy staıtıstıkalyq derekterdi zerdeleı kele, oblystyq máslıhattarda jastardyń, sonyń ishinde jas er azamattardyń úlesi áli de óte tómen ekenin baıqadyq. Joǵaryda 30 paıyz norma týraly sóz etkenbiz.
Bul tarapta jastardyń úlesi tapshy da, al áıel adamdardyń qatary barshylyq ekeni kózge túsedi. Buǵan Pavlodar qalalyq máslıhatynyń quramy dálel, 24 depýtattyń teń jartysy — áıel adamdar.
Al jas depýtat degenderden bir ǵana er adam bar. Pavlodar oblystyq máslıhatyndaǵy 32 depýtattyń 6-ýy áıel adam. Munda jasy 35-ke deıingi nebári 2 depýtat bar. Soǵan qaraǵanda búginde jergilikti jáne óńirlik máslıhattarǵa jas er azamattar kóp saılana qoımaıtyn úrdis saqtalyp otyr.
Pavlodar oblystyq qoǵamdyq keńestiń múshesi Erkeǵalı Janǵazy da jastardyń máslıhattardaǵy belsendiligi kózge túspeıtinin aıtady.
«Qazirgi máslıhat depýtattary, sonyń ishinde jastar býyny aldyn ala ázirlengen jospar boıynsha júredi. Sebebi kóbi partııalardyń atynan tirkelip saılanǵan, olardyń da belgili bir baǵdarlamalary bar. Erteń elden erek belsenip, daý-damaıǵa qalatyn bolsa, partııanyń atyna kir keledi dep qorqady aǵa býyn. Olardy tyrp etkizbeı ustap otyrǵandary sodan. Pavlodar qalalyq máslıhattaǵy Bolat Súleımenov, Gúljaına Darımova degen jas depýtattar saılaý aldynda tym belsendi boldy, qoǵamdyq isterdiń bel ortasynan jıi baıqalatyn. Ókinishke qaraı, qazir ekpinderi basylyp qalǵandaı. Al oblystyq máslıhattaǵy Aıdar Qurymbaev degen azamat kerisinshe belsenýge tyrysady. Biraq barlyǵyn máslıhat apparaty bolsyn, ózderi túsken partııalary bolsyn tejep otyrǵanǵa uqsaıdy. Menińshe, jas depýtattarǵa erkindik jetispeıdi», -deıdi ol.
Úmit pen senimdi aqtaý — jastardyń paryzy. Olar qazirgi qoǵamnyń jetekshi kúshi retinde elimizdiń damýy úshin jaýapty ekeni taǵy málim. Elimizdiń tarıhy men mádenıetiniń taǵdyry, damýy men modernızatsııalanýy, jalpy búgini men erteńi de jastarǵa baılanysty.
Memleket basshysy aıtqandaı, jastar, sonyń ishinde eldiń múddesin arqalaǵan jas depýtattar eń jaqsy qasıetterdi boıyna sińirýi qajet. Sondyqtan máslıhattardaǵy jas býyn otanshyl, bilimpaz, eńbekqor, ádil ári halyqqa janashyr bolýy tıis degen oıdamyz.
