Jarylqap Beısenbaıuly: Tárjimelik tájirıbe tálimderi ( Glazýr - shyńyltyr, shefstvo - mııatkerlik, kloýn-mázdem)
1990 jyldyń 22 naýryzynda tuńǵysh sany jaryq kórgen «Ana tili» gazetiniń memlekettik tildi damytý, nasıhattaý jáne onyń qoldanys aıasyn arttyrý baǵytynda alǵashqy kezekte qolǵa alǵan bastamalarynyń biri - salalyq termınderdi qazaqshaǵa beıimdeý bolǵany baıyrǵy oqyrmandarǵa jaqsy tanys. Kezinde aptalyqtyń bul baǵytyn kózi qaraqty ǵylymı orta men aýdarmaǵa jany jaqyn qaýym keńinen qoldap ketti. Olar ózderine qatysty salalar boıynsha ǵylymı, ustazdyq jumystary barysynda paıdalanyp júrgen tárjimelik nusqalaryn gazetke usynyp, tájirıbelerimen bólise bastady. Ol usynystar redaktsııa tarapynan arnaıy ashylǵan «Tárjimelik tájirıbeler» atty aıdar aıasyna toptastyrylyp, aýyq-aýyq jaryq kórip turdy. Sol jyldary gazet betterindegi termınderdi júıeleý máselesi qalyń jurtshylyq keńinen aralasqan ashyq pikirlesýlerge ulasty. Bul ásirese gazet taralymy 111 myń tırajǵa jetken 1991 jyldan bastap oqyrmanǵa túrtki salǵan qalaýly taqyryptardyń birine aınaldy.
«Tárjimelik tájirıbeler» aıdarymen berilgen sol materıaldardy jaqynda qaıtadan bir sholyp shyqqan kezimizde, avtorlar ortaǵa tartqan kóptegen usynystardyń arasynda áli de termınkom mamandarynyń nazaryna ilýgýge laıyq kóptegen jatyq ataýlardyń bar ekenine kóz jetkizgendeı boldyq. Sol sebepti de biz «Ana tili» gazetiniń alǵashqy jyldarynda (1990-1993 jj.) gazet betinde usynys retinde jarııalanǵanymen, áli qoldanysqa erkin ene qoımaı, kózden tasa qalyp júrgen termın bolýǵa ábden jaraıtyn sózder týraly, olardyń jaryq kórgen jyldary men aılarynyń merzimdik reti boıynsha qaıta pysyqtap ótkendi jón kórgen edik.
Máselen, 1990 jyldyń 24 mamyrynda jazýshy Smaǵul Elýbaıdyń «Tárjimelik tájirıbeler» atty tizbesinde kóp termınder arasynda gýmanızm sózine adampazdyq degen aýdarma usynylypty. Ony qalyptasyp ketken adamgershilik sózimen qatar qoldansa da bolar edi degen oı keledi. Kanıstra sózine avtor dúńgir sózin qolaı kóripti. Jatyq sııaqty. Plod - mıýa. Biz ádette ony jemis sózimen kóbirek atap kettik, mıýany kóp aıta bermeımiz. Emotsıonalnyı - ásersheń. Paıdalanýǵa ábden bolady. Vertıhvostka sóziniń tushtaqaı dep aýdarylǵany da qazaqy. 2005 jyly shyqqan 70 000 sózdi qamtyǵan úlken «Oryssha-qazaqsha sózdikte» (A: Daık-press, 2005. 1148 b. Budan bylaı - sózdik) onyń jylmańdaǵan degen maǵynasy ǵana berilgen. Sondaı-aq Baqytjan Tobaıaqov usynǵan (Ana tili. 1990. 12 shilde) biraz aýdarma nusqalardyń arasynda nasosty - sorap, fontandy - burqaq dep alǵan tárjimeler de bar eken. Olar qazir osylaı bekidi. Drenaj sózine qashyrtqy degen balama usynylǵan. Ol ońtústik óńirlerde keńinen qoldanylatyn termın. Alaıda ol sózdikte ol sorǵytqy dep aýdarylypty. Durysy, el arasynda bar qashyrtqy bolsa kerek.
1990 jyldyń 30 tamyzynda Asqarbek Qusaıynov usynǵan energetıka termınderine qatysty tárjimelik tájirıbelerde otrajatel - shaǵyldyrǵysh, kontakt - túıispe, klepka - toıtarma balamalary jatyqtyǵymen nazarǵa ilindi. Shaǵyldyrǵysh úlken sózdikte bar bolǵanymen, keıingileri ázirshe túıisý, toıtarý túrinde júr. Sol jyldyń 4 qazanynda marqum Seıilbek Qyshqashuly aǵamyz shef sózin - mııatker, shefstvo - mııatkerlik, podshefnyı - dámetker dep qoldanaıyq degen oı tastapty. Bul ataýlar joǵaryda atalǵan sózdikte shef, shefke alýshylyq, qamqorshylyq, qamqorlyqqa alynǵan dep shubalańqylaý túrde alynǵan.
Saıramdyq aýyl muǵalimi Kemelbek Qumǵanbaev usynǵan termınder (Ana tili. 1990. 8 qarasha) arasynda: krest - aıshyq (sózdikte aýdarylmaǵan. Ony keıde sharmyq dep te qoldanady), rak - beıdaýa (sózdikte - qyltamaq, rak, qaterli isik dep berilgen), massaj - úzý (sózdikte sylaý, ýqalaý ǵana bar), retsept - ishirtki, dáriqaǵaz (sózdikte - retsept kúıinde júr), protsent - paıyz (ózbekter «faız» deıdi eken. Termınkom tarapynan keıinnen «paıyz» dep qabyldanǵany belgili), mavzoleı - saǵana (ol qazir «kesene» dep bekidi. Saǵanany da umytýǵa bolmaıdy), laboratorııa - zerthana (keıinnen osylaı qabyldandy) sózderi nazarǵa iligedi.
1991 jyldyń 14 aqpany kúngi sanda marqum jazýshy aǵamyz Úmbetbaı Ýaıdın gıpertonııa - qantasý (sózdikte - gıpertonııa kúıinde júr), gıpotonııa - qantómen («el aýzynda bar» dep jazady. Ol da sózdikte aýdarylmaǵan), komandırovochnaıa - jolpul tárjimelerin usynady. Jambyl gıdromelıoratsııa-qurylys ınstıtýtynyń ustazdary Á. Ábdimanapov pen B.Manaqbaevtyń «Gıdrotehnıkalyq termınder» (Ana tili. 1991. 26 qyrkúıek) atty usynysynda biraz qajetti tárjimeler ortaǵa tartylypty. Olardyń deni tikeleı maǵynalyq aýdarmalar bolǵanymen, ara-arasynda qazaqy uǵymǵa jaqyn biraz sózder de kezdesedi.
Kezinde «Ana tili» gazetiniń ujymyn da rıza etken termınologııalyq usynystar qatarynda biz sol kezderdegi Qaraǵandy polıtehnıkalyq ınstıtýty Jezqazǵan bóliminiń dotsentteri Ǵ. Aqpanbekov pen S. Ábeevtiń 1992 jyldyń 13 aqpanynda jaryq kórgen «Tól tehnıkalyq termınder» atty maqalasyndaǵy qalyń ataýlardy atar edik. Avtorlar tehnıkalyq termınderdiń qazaq tilinde baıaǵydan keńinen qoldanylyp kele jatqan tól nusqalaryn taýyp, ortaǵa tartýymen erekshelengen.
Termınderdiń atalýy óte jatyq. Máselen, anker - qarnaqy (ol sózdikte aýdarylmaǵan, anker kúıinde), barashka - qosqulaq (ol sózdikte «qosqulaq buranda» dep tur), býgel - shen (sózdikte joq), býrtık - býyltyq (sózdikte joq), ventıl - shura (sózdikte - ventıl kúıinde), vılka - ashaýyz (sózdikte joq), vyemka - oıyndy (sózdikte joq), galtel - tyǵyryq (sózdikte joq), golovka - qalpaqsha (sózdikte joq), grat - qylpyq, qylaý (sózdikte joq), dısk - delegeı (sózdikte joq), zabıvka - pinqan (sózdikte - qaǵyp kirgizý dep aýdarylǵan). Kerner - bádiz (sózdikte joq, ol burǵylanatyn núktege belgi soǵatyn slesarlyq qural eken), kııanka - toqpaq (sózdikte joq, maǵynasy aǵash toqpaq), kolovorot - bárbi (sózdikte - burǵy dep aýdarylǵan, sverlo da burǵy), krestovına - shańbaq (sózdikte aýdarylmaǵan, «temirjolda poıyzdy bir joldan ekinshi jolǵa salyp jiberetin tetik» dep túsindirilgen), lıst - timsem (sózdikte - tabaq dep aýdarylǵan), nakatka - búr (sózdikte - bilik, tsılındr dep túsindirilgen), obod - ıme (sózdikte - toǵyn, qıma, búkpe, sheńber), os - shúldik (sózdikte - bilik, beldik, belaǵash, kindik), prokladka - nym (sózdikte - tósem dep aýdarylǵan). Profıl - janap (keskin dep aýdarylǵan), rolık - tyǵyrshyq (sózdikte - aýnaqsha, shyǵyrshyq, dońǵalaqsha dep aýdarylǵan), rychag - kúıente (sózdikte - ıintirek), stopor - táteki (aýdarylmaǵan), chervıak - tegerish (sózdikte - buramdyq), shaıba - epelek (sózdikte - tyǵyryq), sharnır - bulyq (sózdikte - topsa), shtıft - muryndyq (sózdikte joq), shtok - soıaýysh (sózdikte - joq), shtýtser - jalǵaýysh, tuqyl (sózdikte - jalǵastyq), hvostovık - záıil (sózdikte ilmek dep aýdarylǵan). Sondaı-aq rıgel - arys (sózdikte joq), shema - tásim (sózdikte - nobaı, keste, jeli), shpýr - oqpan (sózdikte - tespe), shýrf - oqpaq (sózdikte aýdarylmaǵan), ıasnyı - tanyq (sózdiktegi - anyq, aıqyn sózderiniń sınonımi).
1992 jylǵy 4 maýsymda Qazaq aýylsharýashylyq ınstıtýtynyń ustazy I. Muhıtuly elektrotehnıkalyq termınder sózdigine qatysty maqalasynda: pomeha - kireýke (sózdikte - bógeýil, bóget, kedergi), rýbılnık - úzgish (sózdikte - ajyratqysh) aýdarmalaryn usynady. Jazýshy, kenshi ǵalym aǵamyz, marqum Sh. Ábdiramanov myrza «Taý-ken salasyndaǵy ataýlar» (Ana tili. 1992. 31 jeltoqsan) atty maqalasynda anker sózine - qarmaq(sózdikte joq), badıa - keńqaýǵa (sózdikte - qaýǵa, qaýǵa shelek), venets - shir (sózdikte bar, vneshnıaıa chast shesternı s zýbıamı), dýchka - qýma (qazba) - sózdikte joq, zalej - silem, qyrtys (sózdikte - ken, shoǵyr), koper - diń (aýdarylmaǵan, shahta ústinde kótergish ornatýǵa arnalǵan qurylǵy), lıada - qaqpaq (sózdikte joq), nasos - sorap (keıinnen sorǵynyń ornyna osylaı qabyldandy,) stvol - oqpan (sózdikte bar) balamalaryn usynady
Temirjol ınstıtýtynyń dotsenti E. Isahanov «Qurylys termınderiniń sózdigi» atty maqalasynda (1993. 21 qańtar): plıntýs - kenerelik (sózdikte - edenkemer, erneýlik delingen), podezd - kireberis (qazir osylaı qabyldandy), cherepıtsa - jappaqysh (sózdikte - jabynqysh) tárjimelerin usyndy.
Mańǵystaýdyń Shetpe kentiniń turǵyny, zerdeli ǵalym, ómirden erte ozǵan Serikbol Qońdybaı «Termınologııa túıtkilderi qaıtse sheshiledi?» atty maqalasynda (1993. 4 aqpan) jaǵyrapııalyq ataýlar týraly sóz etedi. Ol: ekvator - úıek (sózdikte aýdarylmaǵan), proportsııa - balaýyr (sózdikte - shamalastyq, sáıkestilik, mólsherlestilik) , razrez - jarmasýret (sózdikte - tilme, tilik, qıma), masshtab - aýqyn (sózdikte - aýqym), gravıtatsııa - zilen (sózdikte aýdarylmaǵan, búkilálemdik tartylys, dep túsindirilgen), landshaft - jertarap (sózdikte - kórinis), vektor - saıraq (aýdarylmaǵan), terrasa rechnaıa - qashat (aýdarylmaǵan), grafıka - keregen (aýdarylmaǵan), azımýt - boılan (aýdarylmaǵan), skladchatost - búrish (sózdikte - qatparly dep aýdarylǵan), sondaı-aq áli aýdarmalary joq: atmosfera - aýaqabyq, gıdrosfera - sýqabyq, lıtosfera - tasqabyq, bıosfera - bıoqabyq balamalaryn usynady.
Jambyl gıdromelıoratsııa-qurylys ınstıtýtynyń dotsenti E.Omarulynyń tehnıka salasyndaǵy termınder tiziminen (1993. 25 aqpan): bashmak - tósem (sózdikte joq), býnker - shanaq (sózdikte joq), kojýh - qundaq (sózdikte - qaptama), obod - qursaý, sobachka - ilmek shappa sııaqty sózderde ana tilimizge úılesetin tól uǵymdar bar. Sondaı-aq 1993 jyldyń 25 naýryzy kúni shyqqan bir top maman usynǵan «Baspa termınderi» atty tizbeden: avtorstvo - týyndygerlik, annotatsııa - ańdatpa, grıf - entańba, korrektor - túzetker, ottısk - iztańba, redaktor - sarashy, epıgraf - oıqazyq balamalary oqyrman nazaryn aýdardy.
Semeılik E. Súleımenovtyń «Metaltaný termınderiniń sózdigi» (Ana tili, 1993. 8 sáýir), Q. Jaryqbaev pen J. Naýryzbaevtyń «Jantaný ǵylymy salasyndaǵy termınder» (1993. 22 sáýir), akademık J. Sydyqovtyń «Gıdrogeologııa jáne ınjenerlik geologııa salasy boıynsha termınder sózdigi» (1993. 27 mamyr), Shymkent hımııa-tehnologııa ınstıtýtynyń professory Q. Mirpaıyzulynyń. «Kópólshemderdiń hımııasy jáne fızıkasy atalymdary» (avtor polımerdi - kópólshem dep aýdarǵan. 1993. 24 maýsym), M. Rysbekov pen R. Shákenovanyń «Aqpartaný salasyndaǵy ataýlar» (onda protsessor - sanashyq dep tárjimelengen. 1993. 15 shilde), Á. Nurmaǵambetov pen A. Aqyjanovanyń «Medıtsına termınderiniń sózdigi» (1993. 22-shilde), M. Ábdeshov pen N. Ahmetqyzynyń «Mýzeıtaný atalymdary» (1993. 29 shilde) atty tárjimelik usynystary jaryq kórdi. Olardyń arasynda negizinen tikeleı aýdarmalar ushyrasatyny, kóbi burynnan belgili termınderdi qaıtalaý bolsa da, ol talpynystardyń sol jyldary salalyq termınder jasaý baǵytynda atqarylǵan jumystarǵa ózindik úles qosqany da anyq.
Bul jaıtty kórnekti aqyn, sheber aýdarmashy, marqum Muzafar Álimbaev aǵamyz da óziniń «Sóz jasaý ónerıeti» (Ana tili. 1993. 5 tamyz) atty maqalasynda atap ótipti. Kórnekti qalamger sońǵy jyldar bederinde óte sátti, ornymen tabylǵan oraıly ataýlardyń paıda bolǵanyna súısinedi. Іzashar - pervotkryvatel, ilespe aýdarma - sınhronnyı perevod, aýysym - smena, ánuran - gımn, eltańba - gerb, áýejaı - aeroport, áfsana - predanıe, tálimger - nastavnık, belgishe - znachok, burqaq - fontan, kókeıkóz - ıntýıtsııa, kózemel - gıpoteza... sııaqty sátti ataýlardy qoldaı otyryp, avtor srochnyı vkladty - merzimdi salym, bessrochnyıdy - merzimsiz, ıllıýzıonısti - kóz baılaýshy, kloýndy - mázdem (masqarampaz emes /sózdikte - maırampaz/) dep alǵan durys ekenin aıtady. Vıtrajdy - áınekeı (sózdikte joq), glazýrdi - shyńyltyr (sózdikte - áıneke), úrmeli mýzyka emes, úrlemeli mýzyka, shampanskoeni - aqqaınar, dep ataýdy usynady.
Sol jyly sondaı-aq J. Baınatovtyń «Ǵımarattar beriktigin esepteýde jıi kezdesetin ataýlar» (1993. 12 tamyz), I. Musabekovtyń «Qurylys salasy ataýlarynyń sózdigi» (1993. 9 qyrkúıek) atty usynystary jaryq kórdi. Sońǵy avtordyń: vtýlka - tálke (sózdikte - tólke), glazýr - shyńyltyr, áınekeı (sózdikte - áıneke, áshekeı, jyltyraq), glına bıtaıa - ıi qanǵan balshyq, ızvestkovoe moloko - ezilgen ák, ızvestkovoe testo - jibitilgen ák, ızvest gashenaıa - sóndirilgen ák, kolonna - ustyn, obryzg - qara sylaq (sózdikte - joq), fortochka - jelkóz (sózdikte - osylaı), shlak - qoj (sózdikte - qoj) dep tapqan balamalarynyń tól maǵynalarymyzǵa jaqyndyǵyn atap ótýge bolady.
Sondaı-aq Jambyl temir jol bólimshesinen jazǵan Q. Begenov pen Á. Danaıdyń «Temir jol salasynda jıi qoldanylatyn atalymdar men sóz tirkesteri» (1993. 23 qyrkúıek) atty maqalasynan da temirjol salasynda áýelden ornyqqan qazaqy ataýlar sarynyn baıqar edik. Onda: tormoznoı bashmak - tejegish ultan (sózdikte joq), blokırovka - mataý (sózdikte joq), krestovına - qıylyspa, kostyl - dóımyq (sózdikte - úlken /súre/ shege), shpal - beldemshe (sózdikte - shpal kúıinde), shaıba - tyǵyryq (sózdikte solaı), klemma - baspaq (sózdikte - klemma) dep jatyq berilipti.
Al akademık A. Qoshanov pen f. ǵ. d. A. Ábdirahmanovtyń «Naryqtyq ekonomıka termınderin durys qalyptastyraıyq» (Ana tili.1993. 11 qarasha) atty maqalasynda sol jyldary keńinen qoldanysqa ene bastaǵan jańa ataýlarǵa mán beriledi. Broker - broker, makler - deldal, posrednık - kelistirýshi, voznagrajdenıe - syılyqaqy, oplata - tólemaqy, plata - aqy, platej - tólem, dogovor - shart, kontrakt - kontrakt, pakt - pakt, sdelka - mámile, soglashenıe - kelisim, dolg - borysh, doljnık - boryshqor, zadatok - kepildeme, zadoljennost - bereshek, kredıt - nesıe, ssýda - qaryz, vyrýchka - túsim, zatrata - shyǵyn, ızderjka - shyǵym, prıhod - kiris, rashod - shyǵys, prıbyl - paıda, raschet - eseptesý, ýchet - esepke alý, ýbytok - zııan túrinde qabyldansa durys bolatynyn ortaǵa tartady.
Aqtóbe medıtsına ınstıtýtynyń professory Á. Ótepbergenovtyń. «Fızıologııalyq jańa ataýlar» (Ana tili. 1993. 23 jeltoqsan) atty tizbesinde de termınderdi tól maǵynamyzǵa jaqyndatyp aýdarýǵa nazar aýdarylady. Osy oraıda: agglıýtınogen - jelimtek (sózdikte joq), astazııa - táltirek (aýdarylmaı, kóterem aýrý dep túsindirilgen), gorıachka - elirim (sózdikte qyzba, qyzý, sandyraqtaý dep berilgen), kompress - sormaqta (aýdarylmaǵan), nıstagm - oınaqshý, popýlıatsııa - qaýymdalys, spazm - túıilim (sózdikte - spazma, qatty jıyrylý, tyrysyp qalý, qysylý, tarylý, qurysý dep túsindirilgen), tetanýs - sirespe (sózdikte osylaı), shok - talyqsý (sózdikte - eseńgireý) tárjimeleri usynylypty.
Qoryta aıtqanda, «Ana tili» gazetiniń alǵashqy jyldaryndaǵy termınologııalyq tájirıbeleri týraly sóz ete otyryp, ol bastamanyń óz kezinde qazaqsha termın qalyptastyrý isine edáýir qozǵaý salǵanyn, kóptegen jańa ataýlardyń ornyǵýyna úles qosqanyn atap ótýge bolady. Sonymen birge avtorlar usynǵan keı utymdy nusqalardyń kózden tasa, eleýsizdeý qalyp qoıǵanyn da baıqaımyz. Olardyń birsypyrasynyń qazaqtyń termındik qoryn tolyqtyrýǵa ábden jaraıtyndyǵy anyq. Qazaqsha termınder qataryn áli de baıyta túsý qajettigi kúmánsiz jaǵdaı. Muny biz ásirese, aldaǵy jyldarda latyn álipbıine tolyq kóshkende, erekshe sezinetin bolamyz. Sondaı-aq, bizdiń oıymyzsha, aqparat quraldary betterinde termınjasam máselesine oraı, táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda «Ana tili» gazeti kótergendeı, «tárjimelik tájirıbeler» úlgisin jańasha jańǵyrtý da qajet sııaqty kórinedi. Ony sál basqashalaý túrde, máselen, balamalary tabylmaı júrgen termınderdi oqyrman nazaryna jınaqtap usyný, olardy qalaı jatyq aýdarýǵa bolar edi, degen sııaqty saýal salý tásilderi arqyly da júrgizýge bolar edi.
Jarylqap BEISENBAIULY,
pýblıtsıst, ǵalym, «Ana tili» gazetiniń
1990-1997 jyldar aralyǵyndaǵy tuńǵysh Bas sarashysy
