Jaryǵy men sýy joq: 8 jyl buryn jer alyp, úı salǵan aqtóbelikter kimnen kómek suraıtynyn bilmeıdi
AQTÓBE. KAZINFORM — 2017 jyldan beri Aqtóbe qalasynda 27 myńǵa jýyq adamǵa 10 sottyqtan jer berildi. Qalada 54 turǵyn alaby bolsa, jańadan boı túzegen eldimekenderde sý, jaryq, gazben qosa jol, áleýmettik nysandar joq.
Qys boıy qar sýyn paıdalanamyz — turǵyn
Táttigúl Nysanbaeva 2006 jyly jer kezegine turdy. Arada 10 jyldan astam ýaqyt ótkende kezegi kelip, Baýyrlastar-5, qazirgi Kókjıde turǵyn alabynan 10 sotyq jer aldy. Arada taǵy 10 jylǵa jýyq ýaqyt ótkenimen sýsyz, jolsyz, mektepsiz mekeni janyn qınap tur.
Ol aýyldastarymen birge ákimderdiń turǵyndarmen kezdesýinen qalmaıdy, tipti ákimdi ákimdikke izdep baryp, tabaldyryǵyn tozdyrdy. Sonda da úsh úlken, sý, jol, mektep máselesi sheshiler emes.
— 2017 jyly tamyz aıynda jer aldym. Qyrkúıek-qazan aılarynda úıdiń irgetasyn quıyp, qabyrǵasy qalandy. Ol kezde ózimiz páter jaldap júrgen edik. Salynǵanymen jaryq, gaz, sý bolmaı, kóshe almadyq. Al 2023 jyly ne bolsa da kósheıik dep sheshim qabyldadyq. Mamyrda kelgenimizben, jaryqty tamyzda qosty. Al qazan aıynda gaz berildi. Bıyl ekinshi qystap jatyrmyz. Bizge endi sý kerek. Búginge deıin tasymaldaýǵa týra keldi. Kóligimiz joq, sol kóligi bar adamdarǵa jalynyp júremiz, týystarymyzǵa aıtamyz. Sýdy qaladaǵy sý kolonkasynan, keıde týystarymyzdan tasyp júrdik. Qardy da paıdalanamyz. Eritip kir jýamyz, jýynamyz. Al qudyq qazýǵa qaýqarym jetpeıdi. Oǵan mıllıon teńge kerek bolady. Qudyq qazǵan adamdardyń birinen aşy, birinen tuşy sý shyǵyp jatyr, — dedi Kókjıde aýylynyń turǵyny Táttigúl Nysanbaeva.
Taıaýda ǵana qalalyq ákimdik sý tasymaldaýǵa kóshken. Kólik aptasyna úsh ret barady. Alaıda onyń da óz qıyndyǵy bar. Kólik barlyq úıge jete almaıdy, jetkenimen, úlken syıymdylyqty sý jınaý bóshkesin toltyra almaıdy.
Sýdy 15 myń teńgege satyp alyp, bir apta paıdalanamyn — Kókjıde turǵyny
Kókjıde turǵyn alabynyń turǵyny Elmıra Kaırova bolsa aptasyna 15 myń teńge tólep, úıindegi bóshkelerge sý toltyryp alady. Ákimdik uıymdastyrǵan sý jetkizý kóliginiń úıdegi qondyrǵyny toltyrýǵa kúshi jetpeı, qyzmet kádege aspaı qalyp tur.
— Úıime eki bóshke ákelip, qondyryp qoıdym. Óıtkeni bizge qubyr júrgizbedi. Al sý tasıtyn kóliktiń qýaty álsiz. Buryn jeke tasymaldaý kompanııasy ákelip quıdy. Olar óte tıimdi edi. Qazir «Aqtobe su-energy group» AQ-nyń kóligi óte álsiz bolyp tur. Kóliktiń nasosy joq, sondyqtan bóshkelerge quıý múmkin emes. Sondyqtan 15 myń teńgege sý satyp alyp otyrmyn. Bul sý maǵan bir apta, ári ketse 10 kúnge jetedi. Ony únemdeımin, tek tamaqqa, jeńil-jelpi jýynýǵa paıdalanamyn, — dedi Elmıra Kaırova.
Onyń aıtýynsha, ózge qajettiliktiń bárine aşy sý paıdalanady. Al aýladan qudyq qazý birinshiden qymbat, ekinshiden tıimsiz. Sebebi kóshileri qudyq qazyp, keıin sýy aşy bolyp ketken.
— Bir bóshkeni 80 myń, ekinshisin 150 myń teńgege satyp alyp, adamdardan kórip, osylaı jasap qoıdyq. Muny kez kelgen adam alyp, qondyra almaıdy. Bári qymbat turady. Munda kóship kelgenime eki jyl boldy. Qurylys kezinde sýdy taksımen tasyp júrdik. Qazir qala turǵyndary sý tańdaıdy, fıltr qondyrady. Al biz qala halqynyń ishpeı jatqan sýyna zar bolyp otyrmyz, — dedi Elmıra Kaırova.
2017 jyly 2070 adamǵa jer berildi, áli kúnge bir de bir mektep pen jol joq
Baýyrlastar-5, ıaǵnı, Kókjıde aýylynyń turǵyndary kireberistegi aýyl jobasyna qaraı-qaraı kóńili qalǵan. Taqtada bári tamasha, biraq shyn máninde munda bir de bir áleýmettik nysan salynbady, sýy joq, jol salynbady, qoǵamdyq kólik te aýyl ishine kirmeıdi. Al gaz taratý qurylǵysy bar, onyń qýaty adamdar suranysyna saı emes.
— Sport kesheni, eki mektep bar syzbada. Qazir eshqaısysy joq, qur jer. Joba týraly 2020 jyldan beri bilemiz. Munda 2022 jyly ákelip ornatty. 2019 jyly jer berdi, ózim 2 jyl kómir jaǵyp otyrdym. Bir qysta 12 tonnasyn qoldanatyn edim. Ár tonnasy ol kezde 18 myń teńge boldy. Bul jer qala irgesinde, qaladan 6 shaqyrym qashyqtyqta ornalasqan. Búginge deıin kómir jaǵý degen sumdyq qoı! Aıqaı-shýmen gaz berdi. Ol da durys emes. Gaz qysymy jaqsy, biraq ony ótkizetin GRPSh-6 (gaz qysymyn retteý qurylǵysy — red.) qate sheshim. Bul buzylsa jóndelmeıdi, úı jylytatyn apparatqa tolyq qýattylyqty qoldansaq, tamaq pisirý qıyndaıdy. Shaǵyn úıge arnalǵan, al úlken úıler men kottedjder, ondaǵy jyly edenge jaramsyz. Jobalaý jumystarynan qate ketip, biz zardap shegip otyrmyz, — dedi aýyl turǵyny Álimhan Pazylbekov.
Onyń aıtýynsha, ákimdik pen demeýshi aýylǵa 4 qudyq qazǵan. Onyń ekeýinde sý aşy, biri laılanyp ketti. Bireý ǵana jaramdy. Munda sý óte tereńnen shyǵady.
Eń azy 60 metr bolsa, 100 metrden asyp ketkenderi de bar. Bul qyzmetti usynatyndar ár metrine 12 myń teńgeden alady.
— Qudyq sýy — tehnıkalyq sý. Іsh qurylysy aýrýyna dýshar etýi múmkin. Bir jyl boıy sý tasymaldap berýdi suradyq. Byltyr jeltoqsanda bastalyp, bıyl bul qyzmetti «Aqtobe su-energy group» AQ-na tapsyrdy. Sý tasıtyn kólik sál jerde batyp qalady, batsa shyǵa almaıdy. Ol qaladaǵy gúl sýarý qyzmetine arnalǵan, tek asfaltta júre alady, — deıdi Álimhan Pazylbekov.
Aýyl belsendisi alǵashynda sý tasıtyn kólikpen ere júrgen. Ár úıdi kórsetip, járdem berdi. Degenmen sý alatyn 40 úıdiń 15-ine ǵana sý quıýǵa múmkindik boldy. Sý máselesi kóterilgeli beri Aqtóbe qalasy Astana aýdanynda úsh ákim aýysyp ketken.
— Sý qalaǵa jetpeıdi dep aıtady. Jetpese nege qabat-qabat úı salyp jatyr? Olarǵa jetedi, al bizge jetpeıdi. Nege? Qudyqtan alǵan sý protermniń (gaz qurylǵysy — red.) súzgisin qurtady, kir jýý mashınasyn tuz basady. Sý jylytatyn apparatymyz da iske aspaı qalady, — dedi ol.
Qoǵamdyq kólik aýylǵa kirmeı, jedel járdem jete almaıdy
Kókjıde aýylyna № 6 jáne № 43 baǵyttaǵy avtobýstar qatynaıdy. Eki avtobýs ta jolaýshylardy Aqtóbe-Bolgarka-Shubarqudyq tasjolyna tastap ketedi.
— Aýyl ishine avtobýs kirmeıdi. Avtobýstar trassadan qaıtady. Úlken kisilerge tek taksı shaqyramyz. Al jol qardan tazartylmasa, aýylǵa kirmeıdi. Jedel járdem kóligi kelgende de qıyn. Byltyr júkti áıel úıinen jaıaý shyqty, balasy shetinep ketti, — dedi Elmıra Kaırova.
Kókjıde aýylynyń uzyndyǵy 3 shaqyrym bolady. Munda shet jaqta da úı salynyp, adamdar turyp jatyr. Táttigúl Nysanbaevanyń aıtýynsha, 2020 jyldan beri jınalystan qalmaıdy, ákimdikke de barǵan.
Qazir mektep salýdy surap, aýyl turǵyndarynyń únin jetkizip júr. Tizimge 288 adam qol qoıǵan. Aqtóbe oblystyq bilim basqarmasy baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, munda 31 oqýshy turady. Olar № 66 orta mektepke avtobýs arqyly tasymaldanady.
Infraqurylym bolmasa, jer berilmeýi kerek — depýtat
Qalalyq máslıhat depýtaty Jańalyq Ahashtyń aıtýynsha, tek 10 jylǵa jýyq ýaqyt buryn berilgen turǵyn alaptardyń emes, qurylysy 30-40 jyl buryn buryn júrgizilgen eldimeken máselesi áli tolyq sheshimin tappady.
— Ózim qala irgesindegi eldimekennen saılaýǵa túsip, depýtat boldym. Munda da sheshimin kútken másele kóp. 10 jyl ber jaǵy, olar 30-40 jyldan beri jol kútip otyr. Sondyqtan ınfraqurylym bolmasa, jer berý durys emes. Bul jer telimderi oblysta Berdibek Saparbaev ákim bolǵan kezde taratyldy. Sodan beri jıi qozǵalatyn problemaǵa aınaldy. Tipti Parasat turǵyn alabynda sý túgeli gaz da joq. Olar qala irgesinde otyryp ot jaǵady, — deıdi Jańalyq Ahash.
Sóıtip Aqtóbe qalasyndaǵy turǵyn alaptarynda kóp jer áli bos tur. Ákimdik «turǵyndar kóship barýy tıis» dep ýáj aıtsa, jer alyp, úı salýǵa nıetti adamdar ınfraqurylym suraıdy. Eki talap bir-birine janaspaı, jyldar ótip jatyr.
— Jaǵdaı jasalsa, adamdar kelip turady. Qazir esh jaǵdaı joq, adam turǵysy kelmeıdi. Bizderge «bala sany az» deıdi. Munda kelip úı saldy, qaıda oqytady? Bıyl mektep avtobýsyn jiberdi, oǵan deıin úlken tasjolǵa shyǵaryp júrdi. Qazirden bastap mektepti sala berse deımiz. Sóıtip 4-5 jylda bitirer, — deıdi aýyl turǵyny Ómirbek Jdýanov.
Jaryq, sý, gazy joq turǵyn alaptary bar — ákimdik
Aqtóbe qalasynda 2017-2018 jyldary jappaı jer telimi berildi. Aqtóbe ákimi baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, 2017 jyly 10 391, 2018 jyly 9535, 2019 jyly 116, 2020 jyly 5141, 2021 jyly 1699 jer telimi úlestirildi.
Naqtylasaq, 2017 jyldan beri barlyǵy 26 882 jer ýchaskesi berilgen. Bárin de 2000 jyldardyń basynan bastap kezekke turǵan adamdar aldy. Al qazir 101 838 adam kezekte tur. Bul tym kóp.
Qala ákimdigi eskiniń jyrtyǵyn jamamaı, kezekti azaıtý múmkin emes dep otyr. 2019 jyly moratorııdiń jarııalaný sebebi de osy.
Qazir qalanyń aýmaǵy keńeıdi. Aqtóbe qalasynda 54 turǵyn alap bar.
— Barlyǵy 49 turǵyn alap gaz jelisimen qamtamasyz etilgen. Qalǵan 5 turǵyn alaptyń (Jańa aýyl-1, Baıanaýyl-1, Raýan-2, Sazdy-3, Jańa aýyl-3) úsheýinde qurylys-montaj jumystary júrip jatyr. Al bireýiniń jobalyq-smetalyq qujattamasy daıyn. Onda bıyl qurylys-montaj jumystary bastalady. Taǵy bireýinde jobalyq-smetalyq qujat daıyndalyp jatyr. 2026 jyldyń sońyna deıin turǵyn alaptardy tolyqtaı gaz jelisimen qamtamasyz etý josparlanyp otyr, — dep habarlady Aqtóbe qalasy ákiminiń baspasóz hatshysy Aıgúl Baımenova.
Qalada áli de jaryǵy joq turǵyn alaptary bar. Barlyǵy 6 turǵyn alaby áli elektr togymen qamtylmaǵan. Olar: Batys-3, Jańaaýyl-1, Raýan-2, Sazdy-3, Parasat, Jańa aýyl-3 eldimekenderi.
Ákimdiktiń aqparatyna súıensek, úsheýinde qurylys-montaj jumysy júrip jatyr. Al ekeýiniń jobalyq-smetalyq qujattamasy daıyn, bireýinde áli kúnge deıin jobasy daıyndalyp jatyr.
— Qaladaǵy 54 turǵyn alaptyń 44-i sýmen qamtylǵan. Maǵadjan, Shıelisaı 1 jáne 2, Parasat, Dýman turǵyn alaptarynda aýyz sý qubyryn júrgizý jumysy byltyr bastalyp, bıyl jalǵasady. Al Jańaqonys-5 turǵyn alaby úshin jobalyq-smetalyq qujattama ázir tur. Qurylys-montaj jumystaryna qajetti qujat ázirlenip, bıyl konkýrs ótkiziledi. Al Aqshat-2, 3, Baıqadam, Kókjıde turǵyn alaptarynda sý jelisin tartýǵa bolatyn tereńdikten jerasty sý qory anyqtaldy. Aqtóbe oblysynyń energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasyna jer asty sý qoryn anyqtaýǵa ótinim berilip, anyqtaý jumystary júrgizilip jatyr. Sondyqtan Aqshat-2, 3, Baıqadam, Kókjıde jáne Shılisaı alaptaryna tasymal arqyly sý jetkizilip otyr. Bul qyzmetke arnaıy bıýdjet qarajaty bólingen joq, jumys «Aqtobe su-energy group» AQ-na mindettelgen. Aqtóbe qalasynyń eldimekenderin tolyqtaı sýmen qamtamasyz etý úshin Sarybulaq jáne Moıseev, Qundaqtyqyr sý toǵandarynyń jerasty sý qory anyqtaldy. Aqtóbe qalasyna qajetti sý kólemin ıgerý maqsatynda jobalyq-smetalyq qujattama ázirlenip, bıýdjettik ótinim berildi, — deıdi Aqtóbe qalasy ákiminiń baspasóz hatshysy Aıgúl Baımenova.
Aıta keteıik, Aqtóbede 2007 jyldyń sońyna qaraı jer alý úshin kezekke turǵan adamdar áli de 10 sottyqqa zar bolyp otyr. Olardyń kútkenine 18 jyl boldy. Áli de kútedi. Sebebi moratorııdiń qashan joıylatyny belgisiz.
