Japonııa Astana aýrýhanasyna kompıýterlik tomografııa kabınetin syıǵa tartty
Japonııa úkimeti Astanadaǵy akademık N.J.Batpenov atyndaǵy Ulttyq ǵylymı travmatologııa jáne ortopedııa ortalyǵyna qymbat qurylǵysy bar kompıýterlik tomografııa kabınetin syıǵa tartty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.
Japonııa úkimeti 2021 jylǵy 15 naýryzda eki el úkimetteriniń kelisimine sáıkes, Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti úshin ekonomıkalyq jáne áleýmettik damý baǵdarlamasyn oryndady. Sonyń aıasynda úsh japondyq apparat Qazaqstan aýrýhanalaryna syıǵa berilgen. Ár apparattyń quny shamamen 350 mln teńgeni quraıdy.
Qurylǵylardyń bireýi Almatydaǵy A.N.Syzǵanov atyndaǵy Ulttyq ǵylymı hırýrgııa ortalyǵyna, ekinshisi – elordadaǵy Ulttyq ǵylymı travmatologııa jáne ortopedııa ortalyǵyna jáne úshinshisi – Qaraǵandy obylsyndaǵy aýrýhanaǵa syıǵa tartylǵan.
«Biz eki eldiń múddeli tulǵalarynyń kúsh-jigerimen osy jobanyń sátti júzege asyrylǵanyna qýanyshtymyz. Bul 2021 jylǵy 15 naýryzdaǵy Japonııa men Qazaqstan Úkimeti arasyndaǵy granttyq kómek týraly kelisimge sáıkes iske asyryldy. N. Batpenov atyndaǵy travmatologııa jáne ortopedııa ǵylymı ortalyǵyna berilgen Fujifilm Superia kompıýterlik tomografy álemdegi eń ozyq sıpattamalarǵa ıe. Bolashaqta bul kompıýterlik tomograf keńinen qoldanylady jáne qazaqstandyqtardyń ómirin saqtap qalýǵa múmkindik beredi dep úmittenemiz», – dedi Qazaqstandaǵy Japonııa elshisi Djýn ıAmada.
Qymbat japondyq apparat pen kompıýterler qoıylǵan kabınet Japonııa jáne Qazaqstan tabıǵatymen bezendirilgen. Japondyq Fujifilm Supria markaly kompıýterlik tomograf KT zertteýleriniń keń aýqymyn qamtıdy. Bul modeldiń sýret sapasy sapaly jáne paıdalaný ońaı, eń jyldam jáne naqty dıagnostıkany qoljetimdi baǵamen alýǵa kómektesedi. Avtomattandyrylǵan jáne ıntellektýaldy protsester jyldam jáne sapaly nátıje beredi.
Osy aspaptyń kómegimen onkologııany anyqtap qana qoımaı, onyń jeke oshaqtaryn (metastazdar), sondaı-aq basqa da patologııalyq protsesterdi tabýǵa bolady. Qurylǵy kez kelgen mólsherdegi – birneshe mıllımetrge deıin isikterdi kórsetedi. Osy egjeı-tegjeıli dıagnozdyń arqasynda dáriger dıagnozdy naqtylaýǵa jáne durys emdeýdi taǵaıyndaýǵa erekshe múmkindik alady.
Sondaı-aq, syıǵa tartylǵan KT apparatynyń basty ereksheligi – ádettegi 100 keli ornyna salmaǵy 150 keliden asatyn naýqastardy jiti teksere alady, bul qazaqstandyqtardyń medıtsınalyq kómek alýǵa qoljetimdiligin keńeıte túsedi.
Óz kezeginde QR Densaýlyq saqtaý mınıstri Ajar Ǵınııat Japonııa Úkimetine grant retinde kórsetken qoldaýy úshin alǵysyn bildirip, eki el arasyndaǵy odan ári jemisti yntymaqtastyqqa úmit bildirdi.
«Bul Japonııa halqynyń úlken syıy, biz úshin óte maǵynasy zor. Óıtkeni pandemııa jyldary barlyq eldiń basyna syn tústi, sol ýaqytta bizdiń elge úlken dostyq kóńilmenen berilgen kómek. Sondyqtan bul kómektiń qandaı mańyzdy ekenin túsinemiz. Bul Japonııa tarapynan birjaqty kómek boldy jáne yntymaqtastyq jumystary ári qaraı jalǵasady. Qazirdiń ózinde densaýlyq saqtaý salasy boıynsha ǵalymdarymyz ben medıtsınalyq qyzmetkerlerimiz Japonııada bilim alyp jatyr», - dedi mınıstr.
Ulttyq ǵylymı travmatologııa jáne ortopedııa ortalyǵynyń patsıentteri bul medıtsınalyq qyzmetti MÁMS sheńberinde tegin ala alady.
