Jańarý sımvoly – saıası reformalar dińgegi
Keıingi jyldary Qazaqstanda Naýryz meıramy «Naýryznama» degen ataýmen toılanyp, onkúndik retinde ótkizile bastady. 14 naýryzdaǵy Amaldan bastap, 23 naýryzǵa deıingi ár kúnniń tarıhpen baılanysty ózindik ataýy, erekshelikteri bar. Búgin 19 naýryz – Jańarý kúni. Kazinform tilshisi osy datanyń mán-mańyzyna úńilip, el ómirindegi saıası rólin baǵamdaýǵa tyrysty.
Ejelginiń jarshysy
Naýryz meıramyna qatysty tarıhty sholar bolsaq, tom-tom derekterdi tize berýge bolady. Sondyqtan túpki mánin uǵynýǵa el ótkeninen habary mol maman pikirine qulaq asý jetkilikti. Tarıhshy, etnograf Bolat Bopaıulynyń aıtýynsha, Naýryz – shyǵys halyqtarynda kóktemniń, jańa jyldyń bastalýyn bildiretin uly meıram. Ol ejelgi dáýirden beri Orta Azııa, Iran, Ázerbaıjan, Aýǵanstan, Úndistan, Kavkaz jáne basqa da túrki, parsy, arab elderinde atalyp ótip keledi.
Keıingi jyldary Naýryz meıramyn onkúndikke sozý («Naýryznama») bastamasy kóterildi. Bolat Bopaıulynyń sózinshe, tarıhı turǵydan alǵanda qazaqtar Naýryzdy rasymen de birneshe kún toılaǵan. Shákárim Qudaıberdiuly, Máshhúr Júsip Kópeıuly syndy ǵulamalar bul merekeniń ejelden jeti kúnge, tipti aı boıy jalǵasqanyn jazǵan. Demek, bastama qazaqtyń tarıhı dástúrine múlde qaıshy emes.
– «Naýryznama» uǵymy qazaq halqynyń dástúrinde burynnan bar. Ony qazir jańǵyrtý arqyly ulttyq mádenıetimizdi nasıhattap, jastarǵa salt-dástúrdi tanytýǵa múmkindik týady. Tek bul kúnder ulttyq qundylyqtardy dáripteýge baǵyttalýy tıis.
Qazaqtyń dástúrli jyl sanaýy, músheldik kúntizbe júıesi jáne ıslamdyq jyl sanaý júıesi turǵysynan qarasaq, Naýryz – qazaq halqynyń tól merekesi. Bul mereke tabıǵattyń jańarýy men bereke-birlikti dáripteıtin uly meıram. Sondyqtan ony halyqtyń basty merekesine aınaldyrý oryndy. Tól mereke retinde qabyldaý, ulttyq ıdeologııa qalyptastyrý, ulttyń biregeıligin saqtaý, ata-babalardyń asyl salt-dástúrimen urpaqty ulaǵatty etip tárbıeleýde atqaratyn mańyzy óte joǵary bolmaq. Sol sebepti ony memleket deńgeıinde ulttyq mereke retinde dáripteý – durys qadam, – dep qosty tarıhshy.
(Aıta keteıik, bul - ǵalymnyń Kazinform agenttigi arqyly aıtqan sońǵy oı-pikiri bolmaq. Keshe, materıal daıyndalyp jatqanda tarıhshynyń qazasy týraly qaıǵyly habar jetti).
Reformalar – turaqtylyq pen bedel kepili
Árıne, jańarý kúnin eldegi kóp oqıǵamen, tyń bastamalarmen baılanystyrýǵa bolady. Sonyń bir ózegi retinde biz saıası reformalardy, saladaǵy mádenıettiń damý jaıyn qarastyrýdy sheshtik. Onyń ózindik sebebi bar, máselen «Naýryznama» tujyrymdamasyndaǵy Jańarý kúniniń ereksheligine kóz júgirtsek, 19 naýryzda el tarıhyndaǵy mańyzdy betburystyń bolǵanyn baıqaımyz. Keıingi 6 jyl shamasynda saıasatta jáne qoǵamda túbirli ózgerister men jańarý úrdisi bastaldy, áleýmettik ózgerister órbidi.
Elimizdiń jańarý sımvoldarynyń biri retinde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bastamashy bolǵan «Ádiletti Qazaqstan» tujyrymdamasyn ataı alamyz. Onyń aıasynda el ómiriniń túrli salalarynda oń ózgerister júzege asyp jatyr. Qoǵamda ashyq dıalog arqyly jańa saıası mádenıet qalyptasý ústinde, ony jańarǵan qoǵamnyń negizine aınaldyrý kerek. Saıası reformalar degennen shyǵady, jalpylama ataý bergenimizben, tereńdep úńilsek kóptegen ózgeristi bastan ótkergenimizdi kóremiz.
Sonyń eń bastysy – Qazaqstannyń sýperprezıdenttik basqarý júıesinen prezıdenttik-parlamenttik basqarý úlgisine kóshkeni. Osy ózgeristiń negizinde Konstıtýtsııada Prezıdent mandatyn 7 jyldyq bir merzimmen shekteý týraly ereje bekitildi, ıaǵnı bir ret el basshysy bolyp otyrǵan tulǵa ekinshi qaıta saılana almaıdy.
Ózgerister munymen shektelgen joq, Prezıdenttiń kez kelgen bir saıası partııa múshesi bolýyna tyıym salyndy. Bul – bılik basyndaǵy tulǵanyń táýelsiz kózqarasta ekenin ańǵartady. Qandaı da uıymnyń nemese partııanyń múddesin soqpaıdy.
Al memlekettiń eń basty baılyǵy sanalatyn adam quqyqtaryn qorǵaý mehanızmderin jetildirilip, azamattyq qoǵamdy damytý maqsatynda Konstıtýtsııalyq sot qaıta quryldy. 2024 jyly sotqa 3 708 ótinish túsipti, onyń ishinde 21 is boıynsha sheshim qabyldandy. Bul organ azamattardyń quqyqtary men bostandyqtaryn qorǵaýda mańyzdy ról atqaryp otyr.
Prokýratýra men Adam quqyǵy jónindegi ýákil konstıtýtsııalyq mártebe aldy. Óz kezeginde munyń bári halyqaralyq standarttarǵa sáıkes quqyqtyq júıe qalyptasqanyn, qoǵamnyń erkindigi qanat jaıǵanyn ańǵartady.
Jańa betburystar aıasynda Parlamenttiń rólin kúsheıtý jáne quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetin jaqsartý da qamtyldy. Osy arqyly memleket saıası júıeniń turaqtylyǵy men tıimdiligin arttyrýǵa, halyqtyń bılikke degen senimin nyǵaıtýǵa múmkindik aldy.
Mysaly, Parlament Májilisiniń depýtattary aralas saılaý júıesi boıynsha saılanatyn boldy (70 paıyzy – partııalyq tizimmen, 30 paıyzy – birmandattyq okrýgter arqyly). Al oblystyq (50 paıyz – partııalyq tizim, 50 paıyz – birmandattyq júıe) jáne qalalyq, aýdandyq máslıhattar tek majorıtarlyq júıemen saılanady.
2023 jyly naýryzda jańa aralas júıe boıynsha alǵashqy Májilis jáne máslıhat saılaýy ótti. Bul saılaý saıası básekelestiktiń artqanyn anyq kórsetti. Partııalarǵa qoıylatyn saılaý shegi tómendetildi. Bul reformalardyń nátıjesinde alǵash ret Májiliske alty birdeı partııa ótti. Qazir partııalar tirkeýden ótý úshin burynǵydaı 20 myń emes, 5 myń múshesi bolsa jetkilikti. Sonyń arqasynda saıası arenada jańa partııalardyń tynysy ashyla bastady. Saılaý úderisine meılinshe qoǵam ókilderin tartý maqsatynda depýtattyq mandattyń 30 paıyzy áıelderge, jastarǵa jáne erekshe qajettiligi bar azamattarǵa bólý zańmen bekitildi. Birmandattyq okrýgter arqyly ózin-ózi usynǵan kandıdattar saılaýǵa qatysyp, azamattardyń Parlament quramyna yqpal etý múmkindigi týdy.
Jergilikti ózin-ózi basqarý júıesi de aıtarlyqtaı ózgeriske bet aldy. 2021 jyly alǵash ret aýyl ákimderi tikeleı saılaý arqyly irikteldi. Al 2023 jyly 5 qarashada alǵash ret aýdan jáne oblystyq mańyzy bar qala ákimderin saılaý ótti. Nátıjesinde 42 aýdan men 3 qala ákimi tikeleı halyq saılaýymen anyqtaldy. Saılaýǵa halyqtyń qatysý kórsetkishi – 62,8%. Atalǵan qadam jergilikti máselelerdi tıimdi sheshýge jáne azamattardyń óz óńirlerindegi basqarý úderisine belsendi aralasýyna septesti.
Parlament Májilisiniń depýtaty Samat Nurtazanyń aıtýynsha, atalǵan saıası reformalar, eń aldymen Qazaqstannyń turaqtylyǵy men bedeli turǵysynan paıda berip otyr.
– Elde bastalǵan reformalar sátti júzege asady, dúdámaldaý jaǵdaı nemese turaqsyzdyq joq. Bul reformalardyń túpki máni – Qazaqstannyń jahandyq saıası arenadaǵy abyroıyn ósirý. Bul memlekette azamattar erkin ómir súrip, azamattyǵyn alýǵa qyzyǵatyndaı jaǵdaı bar. «Bul qandaı memleket?» degende, «Reforma iske asatyn el» dep jaýap bere alamyz. Bárin jiktep otyrýǵa bolar edi, ekonomıkalyq salalardy alsańyz da, bala jáne áıel quqyǵyn qorǵaýda bolsyn, reformalar júrgizilip jatqanyn kóremiz. Osy arqyly lıberaldy demokratııalyq, kezeń-kezeńimen damyp kele jatqan memleket ekenimizdi dáleldeımiz, – dedi ol.
Sonymen qatar depýtat aldaǵy ýaqytta Qazaqstan reformalardy jalǵastyryp, endigi kezekte áskerı salanyń damýyna kóp kóńil bóledi dep senetinin jetkizdi.
Qoǵam talap etken qundylyqtar
Memlekettegi jańǵyrý, jańarý protsesteri bir kúnde iske asa salar qarabaıyr dúnıe emes. Kezeńderdi, qoǵam kózqarasynyń jańashyldyqqa beıimdelýin, daǵdylardyń qalyptasýyn talap etedi. Eger eldegi saıası reformalardy baqylap otyrsaq, 2019 jyldan bastalǵan ózgeristerdiń túpki máni demokratııa ınstıtýttaryn damytýdy kózdegenin túsinemiz. Onyń ishinde saıası júıeni jańǵyrtýdan bastap, azamattardyń quqyqtary men bostandyqtaryn qorǵaý, memlekettik basqarýdyń tıimdiligin arttyrý negizderi bar.
Qazir memleket úshin mańyzdy sheshimderdi belgili bir adam nemese toptar emes, halyqtyń ózi qabyldaıdy. Bul tusta el tarıhyndaǵy eleýli eki referendýmdy aıtpaı ótýge bolmas.
Birinshisi, Konstıtýtsııaǵa ózgeris engizýge baǵyttalǵan jalpyulttyq referendým. 2022 jyly engizilgen Konstıtýtsııalyq ózgeristerdiń jańalyǵy az bolǵan joq. Joǵaryda tizbektegen reformalardyń túgeli derlik – sonyń jemisi. Bul qoǵam talap etetin ádildik fenomeniniń aqıqatqa aınalǵanyn dáleldedi.
Ekinshisi, 2024 jyldyń 6 qazanynda ótken AES qurylysy boıynsha referendým. Qazaqstanda 2019 jyldan beri elektr energııasyn tutyný 14%-ǵa ósip, shamamen 120 mlrd kVt/saǵ qurady. Halyq sanynyń ósýi, júrgizilip jatqan ındýstrııalyq damý jáne tsıfrlandyrý saıasatyn eskersek, energııa tutyný aldaǵy ýaqytta da arta bermek. Bılik osy máseleni alǵa tartyp, halyqqa AES qurylysy boıynsha úndeý tastap, daýysqa salý arqyly sheshýdi uıǵarǵan. Referendým nátıjesinde qoǵam bolashaq úshin mańyzdy sheshimdi qup kórdi.
El ıgiligi úshin jasalyp jatqan qadamdar munymen shektelmeıdi. 2022 jyly 26 qarashadaǵy ınaýgýratsııasynda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev zańsyz shyǵarylǵan aktıvterdi elge qaıtarý qajettigin málimdedi. Kóp uzamaı, 2023 jyly 12 shildede «Memleketke zańsyz alynǵan aktıvterdi qaıtarý týraly» zańǵa qol qoıyldy. Sodan beri 1,5 trln teńgeden astam aktıv halyqqa qaıtarylǵan eken. Nege halyqqa dersiz, sebebi bul qarajat mektep, ońaltý ortalyqtary, balalarǵa arnalǵan sport keshenderi men erekshe qajettilikteri bar adamdarǵa arnalǵan ortalyqtar salýǵa jumsalyp jatyr.
Aıtpaqshy, 2022 jyly bolǵan ákimshilik-aýmaqtyq ózgeristerdi de eleýsiz qaldyrmaıyq. Abaı (ortalyǵy – Semeı), Jetisý (ortalyǵy – Taldyqorǵan) jáne Ulytaý oblysy (ortalyǵy – Jezqazǵan) qurylyp, Qazaqstan kartasynda iri ózgeris boldy. Bul qadam ákimshilik basqarýdy tıimdi ete tústi.
Árıne, áleýmettik máseleler nazardan tys qalǵan joq. Qoǵamǵa qaýipti sanalatyn túrli qaýippen kúres, zańsyzdyqtardy joıý boıynsha jumystar qolǵa alyndy. Mysaly, byltyr Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev bes ózekti áleýmettik problemany atap ótken edi: nashaqorlyq, lýdomanııa, turmystyq zorlyq-zombylyq, býllıng jáne agressııa, vandalızm men ysyrapshyldyq.
Atalǵan máselelerdi sheshý úshin 9 zań qabyldandy. Otbasynda zorlyq kórsetkenderge jaza kúsheıtilse, qumar oıynǵa táýeldi adamdar óz áreketine shekteý qoıýǵa múmkindik aldy. Al nashaqorlyqpen kúres boıynsha 2025 jyly qatań sharalar engizilip, esirtki saýdagerlerine 15-20 jyl nemese ómir boıyna bas bostandyǵynan aıyrý jazasy belgilendi. Jastar arasynda keńinen jaıylǵan veıpterge de tyıym salyndy, 2024 jyly 20 maýsymnan bastap elektrondy temekilerdi óndirýge jáne satýǵa zańmen shekteý qoıyldy. Bul reformalar quqyqtyq tártipti nyǵaıtýǵa baǵyttalǵanyn aıta keteıik.
Jańa urpaqqa jolashar
2022 jyly qyrkúıektegi Joldaýynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Ulttyq qordyń tabysynyń bir bóligin balalarǵa tikeleı aýdarý týraly bastama kóterdi. Mine, 2024 jyldan bastap jyl saıyn ár qazaqstandyq balaǵa Ulttyq qordyń tabysynan qarajat aýdarylyp keledi. Byltyr ár balaǵa 100,52 dollar, 2025 jyldyń basynda taǵy 129,38 dollar aýdaryldy. Eki jylda «Ulttyq qor – balalarǵa» baǵdarlamasy 6,9 mln balany qamtyp, jalpy 888,8 mln dollar bólipti.
Bul qarajat balalardyń esepshotyna jınaqtalady, 18 jasqa tolǵan kezde eleýli kapıtal retinde beriledi. Osylaısha, «Ulttyq qor – balalarǵa» bastamasy ulttyq baılyqtyń ádiletti bólinýin qamtamasyz etýde.
Elimizdiń saıası arenasy jastarǵa da mol múmkindik berip jatyr. Prezıdenttik jastar kadr rezervi talaptylardyń jolyn ashty desek – qatelespeımiz. Rezervte 400 maman bar, buǵan deıin sonyń 280-i, ıaǵnı 70 paıyzy ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarda jaýapty laýazymdarǵa taǵaıyndaldy. Birqatary kvazımemlekettik sektorda jáne bıznes salasynda eńbek etip júr.
Bılik ókilderi árdaıym halyqpen birge bolyp, azamattarmen tyǵyz baılanysta jumys isteýi qajet. Kez kelgen máseleni ýaqytyly sheship otyrý – negizgi mindet. «Halyq únine qulaq asatyn memlekette» dál osyndaı qundylyqtar ornyǵýy kerek. Rezervtegi jastar osy qajettiliktiń údesinen shyǵýǵa talpynyp jatyr. Bir jaǵynan, elimiz memlekettik qyzmette bilikti kadrlar jınaqtap, maman tapshylyǵynan arylýda.
2022 jyly qurylǵan «Jańa adamdar» jastar qozǵalysyn da belsendi urpaq sanatyna qosa alamyz. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń ózi bul bastamany quptap, jastarǵa aq jol tilegeni este. Qazir atalǵan qozǵalys áleýmettik máselelerge kóńil bólip, sebebin anyqtaýǵa, sheshimin tabýǵa tyrysyp júr.
Qoryta aıtqanda, Jańarý kúniniń aýqymy óte keń. Bir adamnyń ǵumyrymen emes, bútin halyqtyń birligimen baǵamdalar data. Endeshe kezekti Jańarý kúni aldaǵy oń jańashyldyqtardyń bastaýy bolatynyna úmit etemiz.