Janar-jaǵarmaı naryǵyndaǵy jaǵdaıdy zań aıasynda retteıtin mezgil jetti
naýqany kezinde munaı ónimderi baǵasynyń qymbattaıtyny, tipti keıde suranysy kóp benzın túrleriniń tapshy bolatyny ádetke aınaldy. Dál osyndaı jaǵdaı 2009 jyldyń kúzinde taǵy da qaıtalandy. Sol kezde elimizdegi benzın men dızeldik jaǵarmaı baǵasy kúrt ósip ketti. Byltyr qyrkúıek aıynda respýblıkamyzdaǵy AI-92, AI-93 markaly benzın baǵasy 90 teńgege jetip jyǵylǵany esimizde. Naryq zańdylyǵy boıynsha ádette munaı qymbattasa, munaı ónimderiniń baǵasy birge ilese ósedi, al arzandasa, baǵa da tómendeıdi. Biraq bir qyzyǵy Qazaqstanda janar-jaǵarmaı baǵasynyń arzandaýy álemdik naryqtaǵy munaı baǵasynyń tómendeýimen parapar bolmaı otyr. Mysal úshin aıtatyn bolsaq, ótken jyldyń úshinshi toqsanynyń sońynda álemdik munaı bırjalarynda munaıdyń 1 barrelge shaqqandaǵy baǵamy 67-68 dollar boldy. Alaıda, soǵan qaramastan elimizdegi benzın baǵasy arzandaǵan joq, kerisinshe joǵary boldy. Budan janarmaı baǵasynyń sol kezdegi barreldiń baǵamyna shaǵyp eseptegende qymbat bolǵanyn kóremiz. Saıyp kelgende mundaı problema naryqtaǵy báskelestiktiń joqtyǵynan, tıisinshe domınanttyq jaǵdaıdyń qalyptasqanynan ári monopolısterdiń ymyralasýynan týyndaıtyny belgili. Qazaqstannyń janar-jaǵarmaı naryǵynda qalyptasqan mundaı ahýalǵa sol kezde birinshi bolyp depýtattyq korpýs ún qatty. Sodan soń iske qarasha aıynda bolǵan tikeleı jelide Memleket basshysy aralasqannan keıin baryp qana bul naryqtaǵy jaǵdaı turaqtalǵandaı boldy. Onda da bul másele negizinen Úkimettiń pármenimen ákimshilik resýrstarǵa arqa súıeı otyrylyp sheshildi. Sóıtip Qazaqstandaǵy AI-92 jáne AI- 93 markaly janarmaıdyń baǵasy jeltoqsannan bastap el boıynsha 82 teńge deńgeıinde turaqtandyryldy. Tıisinshe, dızel otynynyń baǵasy da tómendetildi.
Sonda Qazaqstannyń janar-jaǵarmaı naryǵyndaǵy jaǵdaı nelikten bulaı qalyptasyp otyr? Shynaıy kórinis qandaı? Jylyna 70-75 mln. tonna munaı óndiretin Qazaqstanda janar-jaǵarmaıdyń baǵasy nege qymbattaı beredi? Nege elimiz ishki naryǵyn otandyq munaı ónimderimen qamtamasyz ete almaı otyr? Mine osy taqylettes saýaldar talaılardy mazalap júrgeni shyndyq.
QR Básekelestikti qorǵaý agenttiginiń dereginshe, elimizdiń otyn-energetıkalyq kesheni salasyna júrgizilgen taldaý nátıjeleri bul naryqta básekelestiktiń múldem damymaǵandyǵyn kórsetip bergen. Qazaqstannyń munaı ónimderin satatyn naryqty «QazMunaıGaz» Saýda úıi» JShS, «PetroQazaqstan» Saýda úıi» JShS jáne Gelıos toby syndy úsh holdıngtik kompanııalar monopolııalap alǵan. Janar-jaǵarmaıdyń bólshek saýdasy naryǵynyń 65 paıyzǵa jýyǵyn osylar retteıtin kórinedi. Agenttik munaı ónimderin satý naryǵyndaǵy jaǵdaıdy turaqtandyrý jónindegi is-sharalar aıasynda byltyr janar-jaǵarmaı naryǵyndaǵy sýbektilerge («PetroQazaqstan» Saýda úıi» JShS, «Gelıos» JShS jáne t. b.) qatysty janar-jaǵarmaı naryǵynda jasandy tapshylyq týdyrý jáne monopolııalyq joǵary baǵa belgileý jaıyna tekserý júrgizip, nátıjesinde kóptegen zań buzýshylyqtardy anyqtaǵan. «PetroQazaqstan» Saýda úıi» JShS-ne qatysty tekserý materıaldary qylmystyq is qozǵaý týraly máseleni sheshý úshin qarjy polıtsııasyna berilgen. Sonymen qatar júrgizilgen zertteýlerdiń nátıjesinde ymyralasqan is-qımyldar («RýsQazOıl» JShS, «AlexNill-Oil» JShS, «Kontakt Oıl» JShS, «MigaGroup» JShS), benzındi satýǵa shekteý qoıý, ıaǵnı benzındi talon boıynsha satý («Gelıos» JShS, «Sinooil» JShS, «Torǵaı Petroleým» JShS), qııanatshyl básekelestik («Gelıos» JShS) faktileri boıynsha ákimshilik quqyq buzýshylyqtar týraly ister qozǵalǵan. «Gelıos» JShS jáne «Sinooil» JShS qatysty aıyppuldardyń somasy tıisinshe 1,2 mlrd teńgeni jáne 100 mln. teńgeni quraǵan. Atalmysh sýbektilerge qatysty materıaldar sotqa berilgen. Budan bólek, tekserýlerdiń nátıjesinde janarmaıdy kóterme jáne bólshek baǵamen satatyn naryqtaǵy 40-tan astam sýbektilerdiń benzın baǵasyn negizsiz bekitý jáne ustap turý faktileri anyqtalǵan. Pavlodar, Shyǵys Qazaqstan, Ońtústik Qazaqstan jáne Soltústik Qazaqstan oblystaryndaǵy janar-jaǵarmaı satýmen shuǵyldanatyn sýbektilerdi tekserýdiń nátıjesinde, janar-jaǵarmaıdyń baǵasyn ymyralasyp belgileý jáne janar-jaǵarmaıdy tek talon boıynsha satý faktileri áshkere bolǵan. Bul sýbektilerge qatysty ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is qozǵalatyn bolady.
Al endi Qazaqstanda janar-jaǵarmaıdyń baǵasy nege qymbat, nege otandyq óndirister naryqty munaı ónimderimen tolyq qamtamasyz ete almaı otyr degen saýaldarǵa toqtalsaq. Qazirgi ýaqytta Qazaqstanda munaı óńdeıtin úsh zaýyt bar. Olar Atyraýda, Pavlodarda jáne Shymkentte ornalasqan. Alaıda bul zaýyttardyń barlyǵynyń tehnıkalyq múmkindigi ishki naryǵymyzdy joǵary oktandy benzınmen tolyq qamtamasyz etýge jetpeıdi. Basty sebep - olarda zaman talabyna saı keletin qural-jabdyqtar joq nemese qoldanystaǵylarynyń ábden tozyǵy jetken. Nátıjesinde búgingi tańda elimizde joǵary oktandy janarmaıdyń tapshylyǵy 37,5 tonnany qurap otyr. Ony ımport arqyly óteý kózdelýde. Al ımporttyń negizinen Reseıden keletini belgili. Resmı málimetterge súıensek, ótken jyly ishki naryqqa 12,1 mln. tonna munaı jetkizilip, óńdelgen. Munyń 5,7 mln. tonnasy nemese 47 paıyzǵa jýyǵy jańaǵy Reseıden ımporttalǵan. Bylaısha aıtqanda, Qazaqstan munaı ónimderi boıynsha Reseıge táýeldi bolyp otyr. Al Reseı naryǵyndaǵy munaı ónimderiniń baǵasy bizdegiden áldeqaıda joǵary ekendigi belgili. Bul óz kezeginde ol elden bizge ımporttalatyn munaı ónimderiniń bizdiń naryqqa joǵary baǵamen kelýine yqpal etip otyr. Bylaısha aıtqanda janar-jaǵarmaı tapshylyǵy óz kezeginde ishki naryqtaǵy baǵanyń, ásirese maýsym kezderinde, myń qubylýyna áser etýde. Bul problemany qalaı sheshpek kerek? Saıyp kelgende ekonomıkalyq qaýipsizdik úshin asa mańyzdy bul máseleni munaı óńdeıtin zaýyttardy jańǵyrtyp, olardy tehnıkalyq jaǵynan túrlendirýdi arqyly sheshýden basqa jol joq. Buny qazirgi kúnniń talaby kórsetip otyr. Sondyqtan da Qazaqstannyń munaı ónimderi naryǵyndaǵy problemalardy joıý úshin Prezıdent byltyrǵy Joldaýynda Úkimetke munaı óńdeıtin zaýyttardy jańǵyrtýdy tapsyrǵan bolatyn. «Biz qoldanystaǵy perspektıvalyq ınvestıtsııalyq jobalardy qarjylandyrý jáne iske asyrýdy jalǵastyramyz. Eń aldymen bul - munaı óńdeý zaýyttaryn jańǵyrtý. Bizde munaı óńdeıtin úsh zaýyt bar, sóıtse de áli kúnge janarmaı satyp alamyz, avıatsııa kerosınimen de qamtamasyz etilmegenbiz. Endi qazir bul ispen aınalysý kerek. Biz osy munaı ónimderine degen ishki suranysty birtindep tolyq qamtamasyz etýge tıispiz», - degen edi Memleket basshysy sol Joldaýynda.
Elbasynyń tapsyrmasyna sáıkes, Úkimet Qazaqstandaǵy munaı óńdeıtin zaýyttardy damytýdyń 2009-2015 jyldarǵa arnalǵan keshendi josparyn ázirlep, qazir bul boıynsha jumys júrip jatyr. Keshendi jospar munaı ónimderin óndiretin óndiristerdiń qurylymyn jáne sapasyn jaqsarta otyryp, jyl saıyn óńdeletin munaıdyń kólemin arttyrýdy, sóıtip naryqtyń munaı ónimderiniń negizgi túrlerine suranysyn turaqty qamtamasyz etýdi kózdeıdi. Zaýyttardy jańǵyrtý aıaqtalǵannan keıin munaıdy óńdeýdiń jıyntyq qýaty jylyna 17 mln. tonnaǵa jetýi tıis. Elimizdegi munaı óńdeıtin zaýyttardy jańǵyrtýǵa jalpy somasy 4,3 mlrd. dollar ınvestıtsııa salý kózdelip otyr. Eger oıǵa alǵan bul jumys oryndalatyn bolsa, Qazaqstan 2014 jyldan bastap ishki naryqtyń janar-jaǵarmaıǵa suranysyn otandyq óndiristiń ónimderimen qamtamasyz etetin bolady.
Sóz sońynda Keden odaǵynyń qurylýyna qatysty Qazaqstan men Reseıdiń janar-jaǵarmaı naryǵyndaǵy jaǵdaıdy turaqtandyrý máselisine qatysty birer sóz. Munaı ónimderi naryǵyndaǵy jaǵdaıdy reteý maqsatynda Básekelestikti qorǵaý agenttiginiń janynan Qazaqstandaǵy munaı ónimderi naryǵyndaǵy básekelestikti damytý jáne qorǵaý jónindegi Sarapshy keńesi qurylǵan bolatyn. Onyń quramyna memlekettik organdardyń, munaı ónimderi sýbektileriniń, munaı óńdeýshi zaýyttardyń ókilderi endi. Osy Sarapshy keńestiń aıasynda Biryńǵaı keden odaǵynyń qurylýyna baılanysty qazaqstandyq jáne reseılik munaı ónimderi naryǵyndaǵy jaǵdaıdy turaqtandyrýmen baılanysty máselelerdi retteý úshin arnaıy jumys toby, sondaı-aq munaı ónimderi salasyndaǵy domınant-sýbektilerdiń baǵa túzý ádistemesin jetildirý jónindegi jumys toby quryldy. Al jaqynda Báskelestikti qorǵaý agenttigi Birtutas kedendik keńistik qurý aıasynda Kedendik odaq komıssııasynyń qurylymynda básekelestik saıasat salasynda jeke organ qurýdy usyndy. Bul organ monopolııaǵa qarsy kúres zańnamasyn buzýshylyqtardy tekserý, ekonomıkalyq shoǵyrlanýǵa baqylaý qoıý jáne naryq qatysýshylaryna monopolııalyq ınfraqurylymǵa teń dárejede shyǵý múmkindigin qamtamasyz etý quzyretine ıe bolýǵa tıis. Munaı ónimderi naryǵynda ádiletti básekelestiktiń damýyna munaı óńdeý zaýyttarynyń ınfraqurylymyna qol jetkizý múmkindiginiń shektelgendigi kedergi keltirip jatqandyǵyn eskersek, bul organnyń tezirek qurylyp, iske kiriskendigi jón sııaqty.
Qalaı desek te, sońǵy jyldarda jınaqtalǵan tájirıbeniń negizinde janar-jaǵarmaı naryǵyndaǵy jaǵdaıdy turaqtandyrýda birshama ilgerileýshilik bar. Alaıda, bunyń basym kópshiligi ákimshilik resýrstardy qoldanýmen júzege asyrylyp jatqany belgili. Biraq bul tetiktiń ómirsheńdigine árkez ıek arta berýge taǵy bolmaıdy. Sondyqtan, máseleni zań aıasynda retteıtin mezgil jetken sııaqty. Bizge belgilisi, qazir Úkimet janar-jaǵarmaı baǵasyn turaqtandyrýǵa qatysty zań jobasyn ázirleýde. Bul qujatta janar-jaǵarmaı naryǵyndaǵy baǵany turaqtandyrýdyń naqty tetikter qamtylmaq. Zań jobasynda naryqqa qatysýshylar arasynda «baǵa mámilesi» dáleldengen jaǵdaıda olardy jaýapkershilikke tartý sharalary kózdelgen. Eger bul zań osy jyldyń ishinde qabyldanyp, ondaǵy talaptar tolyǵymen oryndalsa, onda maýsym saıyn janar-jaǵarmaı baǵasynyń basqa shaýyp, tóske órleýi tyıylar edi. Sondyqtan qarapaıym halyq pen dıqandar úshin zańnyń tezirek qabyldanǵany paıdalyraq bolmaq.
