Jańaózen tirligi qalypty arnaǵa tústi, qalanyń áleýmettik-ekonomıkalyq ómiri basty nazarda
Baǵzy zamannan eńbek daýy turmaq jer daýy, jesir daýyn da beıbit jolmen, bı-sheshenderdiń kesimdi sózimen sheshken ata-babalarymyzdyń estiligin eskersek, Táýelsizdik kúni qolyna taıaq alyp esirgen, beıbit jurty dúrliktirgen, jolynda kezdesken ǵımarattar men kólikterdi órtep, tonaýshylyqqa barǵan basbuzarlardyń áreketterine qynjylasyń. Árıne, dúnıejúzin sharpyǵan qarjy daǵdarysy saldarynan álemniń túpkir-túpkirinde oryn alyp jatqan oqıǵalardyń bar ekendigi de ras. Degenmen, egemendik alyp, ekonomıkasyn kóterip, etek-jeńin endi myǵym qymtaýǵa múmkindik alyp otyrǵan, qoǵamdyq kelisim men beıbitshiliktiń, halyqtar dostyǵy men ultaralyq birliktiń ordasyna aınalǵan elimizdiń 20 jyldyq mereıtoıyndaǵy bul keleńsiz oqıǵa shalqyǵan kóńilimizge qaıaý saldy.
Jańaózen men Shetpe stansasynda oryn alǵan tártipsizdikterge taǵy bir kóz salaıyq. 16 jeltoqsan kúni Táýelsizdik merekesin toılaýǵa qalanyń basty alańyna jınalǵan halyqtyń shyrqyn 800-ge jýyq elirgen basbuzarlar buzdy. Polıtsııa qyzmetkerleriniń quqyq buzýshylardyń áreketteriniń jolyn kesýge umtylysyn elemegen olar quqyq qorǵaýshylarǵa shabýyl jasap, jańa jyl shyrshasyn tóńkerdi, merekege oraı tigilgen kıiz úıler men sahnany buzdy, polıtsııa avtobýsyn órtep jiberdi. Osylaısha týyndaǵan jappaı tártipsizdikti bastaýshylar merekege jınalǵandardy uryp-soqty, alańnyń janynda qoıylǵan avtokólikterdi qıratýǵa kiristi. Jappaı tártipsizdik barysynda 46 nysan órteldi, onyń ishinde «Halyq banki» men «Alıans bankiniń» fılıaly, 20 dúken, eki kafe, bir notarıýs keńsesi, eki lombard, Jańaózen qalalyq ákimdigi men Teńge kentiniń ákimdiginiń ǵımaraty, bir fotosalon, polıtsııanyń eki beketi, «Arý ana» qonaqúıi, «Ózenmunaıgaz» kompanııasynyń ǵımaraty, úsh jekemenshik úı, 20-dan astam avtokólikter órtelip, zaqymdandy. 17 jeltoqsanda Shetpe stansasynda jalǵasqan tártipsizdikter barysynda basbuzarlar 369 jolaýshysy bar Mańǵyshlaq-Aqtóbe baǵytyndaǵy №309 poıyzdyń jolyn bógedi. Sonyń saldarynan 7 jolaýshylar jáne 9 júk poıyzy toqtatyldy. Polıtsııa qyzmetkerleriniń temir joldy bosatý jáne qylmystyq áreketterdiń jolyn kesý úshin qabyldaǵan sharalaryna qarsylyq tanytqan top júk poıyzynyń teplovozyn órtep jiberip, vagondarǵa janǵysh qospalary bar shólmekter laqtyrdy. Osy sátte kent tarapyndaǵy vokzal mańyndaǵy alańnan taǵy 150-200 adam kelip, polıtsııa qyzmetkerlerin qorshaýǵa alyp, olardy taspen jáne janǵysh qospalary bar shólmektermen atqylaı bastady. Qas qaraıa temirjol jumysshylaryna shabýyl jasap, jumysqa qajetti buıymdaryn tartyp alǵan top Saı-Ótes- №9 razezd aralyǵyndaǵy 180-shi shaqyrymdaǵy temirjoldy buzdy. Qazirgi ýaqytta jedel-tergeý toby kúsheıtilip, tolyq kólemde jumys isteýde. Búgingi tańda 8 adam tutqyndalyp, taǵy 19 azamat kúdikti retinde ustaldy, 41 adam ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy. Tekserý amaldary júrgizilýde. Jalpy Jańaózen qalasy men Shetpe stansasynyndaǵy tártipsizdikter barysynda 110 adam jaralanyp, aýrýhanaǵa jetkizilgen. Olardyń 73-i ambýlatorlyq em qabyldaýda. 15 adam, onyń 14-i Jańaózende, bireýi Shetpede qaza tapty. 17 polıtsııa qyzmetkeri jaraqat aldy. Qazirgi ýaqytta óńirdegi jaǵdaı turaqtalyp, qalada sholǵynshylyq qyzmet jolǵa qoıyldy.
Bul bıliktiń qatań sharalardy qolǵa alǵannan keıingi jaǵdaı. Este bolsa, osydan úsh kún buryn jaǵdaıdyń ýshyǵyp turǵanyn eskergen Elbasy halyqqa sóz arnap, Jańaózen qalasynda tótenshe jaǵdaı rejimin engizýge májbúr boldy. Qaladaǵy tártipti qalpyna keltirý úshin qarýmen jáne arnaıy tehnıkamen jabdyqtalǵan ishki áskerler men polıtsııanyń qosymsha qurylymdary tartyldy. Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha QR Іshki ister mınıstri Q.Qasymovtyń basshylyǵymen jedel-tergeý toby, QR Premer-Mınıstriniń birinshi orynbasary Ómirzaq Shókeevtiń basshylyǵymen úkimettik komıssııa qurylyp, oqıǵa ornyna dereý attandy.
Búgin atalǵan top pen úkimettik komıssııanyń 3 kúnde atqarǵan jumystaryn talqylaýǵa arnalǵan Úkimet otyrysy ótti. Jıyn barysynda Premer-Mınıstr Kárim Másimov Jańaózen oqıǵasy kezinde qaıtys bolǵandardyń otbasyna Úkimettiń atynan jáne óz atynan kóńil aıtty. Qazaqstandaǵy turaqtylyqty nyǵaıtý máselesine de toqtalyp, «bul barshamyz úshin úlken sabaq, osydan tıisti qorytyndy shyǵarý qajettigin» de ashyq atap ótti. Úkimet otyrysyna Aqtaýdan tikeleı beıne baılanys arqyly qosylǵan QR Premer-Mınıstriniń birinshi orynbasary Ómirzaq Shókeevtiń atap ótýinshe, qala halqymen keri baılanys ornatylyp, shamamen 300 adam qatysqan úlken jıyn ótken. Onda Úkimet pen bılik tarapynan qabyldanyp jatqan sharalardy túsindirý jáne nasıhattaý boıynsha negizgi mindetter naqtylanǵan. Sonymen qatar qalanyń eńbek ardagerlerimen, qurmetti aqsaqaldarymen, «Ózenmunaıgaz» ben «Qarajambasmunaıgaz» kompanııalarynyń jumystan shyǵarylǵan jumysshylarymen kezdesýler uıymdastyrylǵan.
«Biz ereýilge shyqqan munaıshylarmen Aqtaý qalasynyń ortalyq alańynda kezdestik. Bizben kezdeskenderdiń basym kópshiligi buzaqylyq pen adam ólimine kináli tulǵalardyń zańsyz is-áreketterin túbegeıli aıyptaıtyndyǵyn basa aıtqym keledi. Sonymen qatar, qylmyskerlerdi jazalaýǵa qatań sharalardy quptaıdy», - dedi ol.
Onyń atap ótýinshe, buǵan deıin jumystan shyǵarylǵan «Ózenmunaıgaz» ben «Qarajambasmunaıgaz» kompanııalarynyń 1800-ge jýyq jumysshysyn eńbekpen qamtamasyz etý máselesi óte ózekti. Bul rette óńirde júrgen úkimettik komıssııa atalǵan problemamen qazirdiń ózinde aınalysyp, naqty tetikterin de ázirlep otyr. «Boljamdy kelesi is-áreket jospary mynadaı: jumystan bosatylǵan jumysshylarǵa respýblıkanyń iri kásiporyndarynan, atap aıtqanda, taý-ken jáne munaıgaz salalaryna basymdyq berile otyryp, olardyń burynǵy jalaqylarynyń 80-90 paıyzy shegindegi aılyqpen jumys usynylady», - dedi ol.
Ó.Shókeevtiń atap ótýinshe, olar kelisken jaǵdaıda kóshý, ornalasý jáne qajetti baspanamen qamtamasyz etýmen baılanysty shyǵyndaryn óteý máselesi de qarastyrylýda. Bul oraıda «Jumyspen qamtý - 2020» memlekettik baǵdarlamasynyń tetikteri kádege asýy múmkin. Ol úshin Jumyspen qamtý baǵdarlamasynyń eńbek resýrstaryn kóshirý bóligi boıynsha normatıvtik-quqyqtyq aktilerge ózgerister engizý qajet bolady.
Óz kezeginde Úkimet basshysy Kárim Másimov birinshi orynbasaryna jumysqa ornalastyrylatyn munaıshylardyń tizimin ázirleýdi tapsyrdy. «Men óz erkimmen barlyq qajetti sheshimderdi qabyldaımyn. Bul basty másele. Biz búgin, tipti bolmaǵanda erteń tańerteń qajetti sheshimderdi qabyldaıyq. Memlekettik kásiporyndarǵa qatysty sheshimdi qabyldaımyz, al memlekettik emes kásiporyndarǵa qatysty barlyq máselelerdi erikti-májbúrli túrde qabyldaıtyn bolamyz», - dedi Premer-Mınıstr.
Úkimet pen bıliktiń shuǵyl arada qabyldaǵan sharalarynyń nátıjesinde qazirgi sátte Jańaózen qalasyndaǵy jaǵdaı turaqtalyp, qala tirshiligi beıbit arnaǵa tústi, saýda oryndary ashylyp, azyq-túlik tapshylyǵy baıqalmaıdy. Osy rette qala halqyn úzdiksiz azyq-túlikpen qamtamasyz etý maqsatynda Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi men «Qazagro» holdıngi tarapynan 570 mln. teńge qarjy bólingenin de atap ótken oryndy.
Úkimet otyrysynda Jańaózendegi tártipsizdiktiń saldaryn joıý maqsatyndaǵy sharalar josparyn qarastyratyn 4 birdeı qaýly qabyldandy.
Aıta keterligi, «Ózenmunaıgaz» óndiristik fılıalynyń jumysy qalpyna keltirilip, óndiristik nysandardyń jáne qyzmetkerlerdiń qaýipsizdigi qamtamasyz etildi. Búgin jumysshylardyń 80 paıyzdan astamy jumysqa shyqty. Al keshe bul kórsetkish ne bári 37 paıyz ǵana bolatyn. ıAǵnı, óndiris birtindep óz arnasyna túsip kele jatyr.
