«Jańa jyldy qarsy alýǵa qansha qarjy jumsalady?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetinde «Bes ǵasyrdan keıingi beles» atty kólemdi maqala basyldy. Ótip bara jatqan 2014 jyly ómirdiń ár salasynda Qazaqstannyń qol jetkizgen jetistikteri barshylyq.
«Jeńisti de, mereıli sátterimiz az emes. Áıtse de, solardyń arasynan jeltoqsan aıynyń basynda Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń, Iran Respýblıkasynyń Prezıdenti Hasan Rýhanıdiń jáne Túrkimenstan Prezıdenti Gýrbangýly Berdymuhamedov qatysýymen ashylǵan Ózen - Qyzylqııa - Bereket - Etrek - Górgan (Qazaqstan - Túrkimenstan - Iran) temirjolynyń mańyzy erekshe boldy dep esepteımiz. Óıtkeni, bul jol óziniń tarıhı sıpaty turǵysynan alǵanda Qazaqstannyń bes ǵasyrdan keıingi kóterilip otyrǵan úlken bir belesi bolyp tabylady. Irannyń Gúlstan provıntsııasynda bolyp ótken osy oqıǵaǵa baılanysty Qazaqstan Memleketiniń basshysy «bul oqıǵany biz kópten kúttik» dep atap kórsetken bolatyn»,-dep jazady gazet. Bul joldy salýdyń qysqasha tarıhy men taıaýdaǵy perspektıvalary jaıynda tolyq bilgińiz kelse, osy maqalany oqyp shyǵyńyzdar.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Jańa jyl merekesi degende eriksiz esińe shyrsha, otshashý, Elbasynyń jańajyldyq quttyqtaý sózi men kóptegen syılyqtar alý, ózgege syı-sııapat jasaý túsedi.
«Bir jyldyq jumys josparyn tabysty aıaqtaýǵa tyrysqan kez kelgen qyzmetker jyl sońynda beriletin qosymsha qarajatqa hali kelgenshe otbasyna syılyq alýǵa tyrysady. Biraq muny túsingen qara bazar men qajetti dúkender birden taýar baǵasyn kótermelep, turǵyndardyń qaltasyn qaǵyp qalýǵa tyrysady. Otbasy múshelerin qýantyp, jańajyldyq keshti qajet deńgeıde toılaýdy qaltańyz kótere me?!»,-dep jazady basylym. «Kompetenz» saqtandyrý kompanııasynyń aqparattyq-taldaý ortalyǵy júrgizgen saýalnama nátıjesine súıensek, Jańa jyl merekesin asyǵa kútetin Astana jáne Almaty qalalarynyń 18-65 jas aralyǵyndaǵy turǵyndary orta eseppen 17 450 teńgeni syılyqqa jumsaıtyn kórinedi. Saýalnamaǵa qatysýshylardyń 24 paıyzy týǵan-týystaryn turmystyq tehnıka men zamanaýı gadjet syılaımyz dese, 14% - jumsaq oıynshyqtar, 12% -táttiler, 10% - ıissýlar men kosmetıka, 7% - syıǵa beriletin sertıfıkattar, 3% - áshekeı jáne baǵaly buıymdar syılaıtynyn kórsetken. Turǵyndardyń jetpisten astam paıyzy syılyq jasaımyz dese, saýalnamaǵa qatysqandardyń árbir tórtinshisi (24%) Jańa jylda ár túrli sebeppen múldem syılyq syılamaıtynyn aıtqan. Osy máseleni arqaý etken maqala «Jańa jyldy qarsy alýǵa qansha qarjy jumsalady?» degen maqalada berilgen.
Osy basylymda «Sochı, Inchhon, Almaty» degen kólemdi maqala jarııalandy. Jylqy jyly qazaq sporty úshin tabysty boldy dep aıtýǵa tolyq negiz bar. Óıtkeni bıylǵy maýsymda qazaqstandyq órenderdi asa mańyzdy úsh birdeı iri dúbirli doda kútip turdy. Onyń biri - Sochıdegi qysqy Olımpıada oıyndary. Ekinshisi - Inchhondaǵy jazǵy Azııa oıyndary. Úshinshisi - Almatydaǵy aýyr atletıkadan álem chempıonaty. Osy jarystardyń barlyǵynda otandastarymyz orasan zor tabysqa qol jetkizip, óz jankúıerlerine qýanysh pen shattyq syılady. «Qysqy Olımpıada oıyndarynda Qazaqstan sportshylarynyń júlde alatyn kezderi sırek. Táýelsizdik alǵan kezden bergi kezeńge toqtalsaq, 1994 jyly Lıllehammerde ótken dúbirli dodada dańqty shańǵyshy Vladımır Smırnov 1 altyn men 2 kúmis medaldi qanjyǵasyna baılady. 1998 jyly Naganoda Smırnov pen konkıshi Lıýdmıla Prokasheva qolaǵa qol jetkizdi. 2002 jyly Solt-Leık-Sıtı men 2006 jyly Týrınnen qorjynymyz bos qaıtty. 2010 jyly Vankýverde bıatlonshy Elena Hrýstaleva kúmis medaldi moınyna ildi. Mine, barjoǵy osy ǵana. Al bıyl Reseıdiń Sochı qalasynda alaýy tutanǵan HHІІ qysqy Olımpıada oıyndarynda Denıs Ten qola júldeger atandy»,-dep jazady maqala avtory.
***
«Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń jazýynsha, Dúnıjúzilik densaýlyq saqtaý uıymy balalardyń shekten tys artyq salmaǵy jahandyq problemasyn talqylaıtyn bolady. Atap aıtqanda, sábıler, balalar men jasóspirimder arasynda semizdik máselesi barsha elderde qaýipti bolýda. Barsha álemde artyq salmaqtan zardap shegip júrgen balalardyń sany 1990 jylǵy 31 mıllıonnan 2013 jyly 42 mıllıonǵa deıin artty. Osyndaı jaǵdaı saqtala berse, 2025 jyly semizdik problemasyna shaldyqqan balalar sany 70 mıllıonǵa jetýi múmkin. Sarapshylardyń atap ótýinshe, artyq salmaq saldary dıabet pen júrek aýrýlaryna alyp kelýi yqtımal.
