«Jańa jobalarǵa talap kúsheıetin boldy» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda «Zańnama jobasy óndiriske alyndy» degen taqyryppen maqala jarııalady. Onda keshe Májilis Tóraǵasy Oral Muhamedjanovtyń jetekshiligimen ótken palatanyń jalpy otyrysynda qozǵalǵan máseleler baıandalǵan. «Jalpy otyrysta keıbir konstıtýtsııalyq zańdarǵa engiziletin túzetýlerdi qaraý týraly másele talqyǵa tústi. Naqtylap aıtqanda, Zańnama jáne sot-quqyqtyq reforma komıtetine «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir konstıtýtsııalyq zańdaryna tolyqtyrýlar men ózgerister engizý týraly» Konstıtýtsııalyq zańynyń jobasy boıynsha, qorytyndy ázirleý júkteldi. Máseleni qarastyrý barysynda zań jobasymen «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy saılaý týraly» jáne «Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti týraly» zańdarǵa ózgerister engizý kózdeletini belgili boldy. Atalǵan zańdyq qujatty óndiriske alý jónindegi qysqasha baıandamany Zańnama jáne sot-quqyqtyq reforma komıtetiniń tóraǵasy Rahmet Muqashev jasady. Komıtet basshysy tanystyrǵan zańdyq qujatty Elbasy óziniń Qazaqstan halqyna úndeýinde Prezıdent saılaýyn merziminen buryn ótkizýdi Parlament qaraýyna usynatyndyǵyn aıtqan bolatyn. Mine, osy jáıtti nazarǵa alǵan bolýy kerek, depýtattar zań jobasyn óndiristik aınalymǵa alýǵa óz kelisimderin berdi», - delingen maqalada.
Sondaı-aq osy basylymnyń búgingi sanynda «Jomarttyqty, izgilikti dáleldeıtin kez keldi» degen taqyryppen maqala basyldy. Maqalaǵa Bilim jáne ǵylym mınıstrliginde ótken «Árbir balaǵa - otbasynyń baqyty» atty baspasóz máslıhatynda aıtylǵan dúnıeler arqaý bolǵan. Atalmysh júzdesýde Prezıdent janyndaǵy Áıelder isi, otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııa hatshylyǵynyń bas sarapshysy Gaýhar Nurahmetova áleýmettik jetimdiktiń profılaktıkasy, otbasyny nyǵaıtý, qoǵamdaǵy keri úderisterdi oń sheshýdiń joldary aıryqsha mańyzǵa ıe bolyp, úgit-nasıhat jumystaryna keńinen kóńil bólinip jatqanyn atap kórsetken. Onyń sózine qaraǵanda, 2011 jyldyń 14 qańtarynda Prezıdent ákimshiligi basshysynyń orynbasary Máýlen Áshimbaev jetim balalar men ata-anasynyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalardy asyrap alýdy nasıhattaýǵa baǵyttalǵan úgit-nasıhat jumystarynyń osy jylǵa arnalǵan josparyn bekitken.
***
«Jańa jobalarǵa talap kúsheıetin boldy». «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda osyndaı taqyryppen berilgen maqalaǵa elimizdiń Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstrliginiń alqa májilisinde kóterilgen máseleler arqaý bolǵan. «Á.Isekeshev óńirlerge jasaǵan jumys saparlary barysynda 5 jyldyq ındýstrııaly baǵdarlamaǵa taǵy da 224 jańa joba qosylǵanyn atap ótti. Qazirgi tańda bul jobalar qaralýda. Aqpan aıynda taǵy da birqatar jańa jobalar túsedi dep josparlanýda. Sodan keıin, ıaǵnı naýryz aıynyń sońynda Indýstrııalandyrý kartasy Úkimettiń qaraýyna engizilmek. Biraq Áset Isekeshev bıyl Indýstrııalandyrý kartasyna engiziletin jobalarǵa qoıylatyn tártiptiń kúsheıetinin jetkizdi. Óıtkeni ótken jyly ákimderdiń bastamasymen usynylǵan birqatar jobalardy iske qosý ýaqyty kesheýildep ketken. «Basty sebep, qarjy jetispeýshiligi desek te, jobaǵa saraptamanyń sapasyz júrgizilgeni, jobany jasaý deńgeıiniń óte tómen bolǵandyǵy da anyqtalyp otyr», - deıdi mınıstr. Endi mınıstrlik osy olqylyqtardy eskere kele Indýstrııalandyrý kartasyna qoıylatyn talapty kúsheıtpek», - delingen maqalada.
Sondaı-aq atalmysh basylym «Kelimsekterdiń qylmysy azaımaı tur» degen taqyryppen maqala jaryq kórdi. «Atyraý aımaǵyna jylyna kem degende elý myńǵa jýyq sheteldik kelip tirkeledi eken. Olardyń kópshiligin TMD elderiniń azamattary quraıdy. Elimizge ımene kelip, ýaqyt óte jerimizge shyrt túkirip júrgen sheteldikterdiń oblystaǵy qylmys túrin kóbeıtip jatqany quqyq qorǵaý organdaryn alańdatyp otyr. Atyraý oblystyq prokýratýrasynyń basqarma prokýrory Saltanat Nııazova málim etken derekterge súıensek, ótken jyly oblysta shetel azamattaryna qatysty 82 qylmys tirkelgen. Bul kórsetkish aldyńǵy jylmen salystyrǵanda qyryq paıyzǵa artyq. Sondaı-aq 857 sheteldik sot sheshimimen el aýmaǵynan shyǵarylǵan.», - delingen maqalada. Maqalanyń tolyq nusqasymen tanysý úshin «ıqynnyń» búgingi nómirine kóz júgirtińiz.
***
«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Eýropaǵa jylqynyń qurǵat sútin eksporttaımyz» degen taqyryppen maqala jarııalap, aqjoltaı jańalyq jetkiziip otyr. Basylymnyń jazýynsha, bul týraly keshe Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstrliginiń alqa májilisinde málim bolǵan. Jaqynda Injınırıng jáne tehnologııa transferti ortalyǵy otandyq sharýa qojalyqtarynyń birimen tize qosa otyryp, jylqynyń sútin keptirý arqyly arnaıy untaq alatyn joba jasaǵan. Qurǵaq sútti sýmen aralastyrý arqyly jylqynyń saýmalyn ishe alasyz. «Alǵash ret osyndaı untaq aldyq, endi ony eýropada sertıfıkattaý synaǵyna ótkizgeli jatyrmyz. Bul elimizde jańadan bastalyp jatqan, eksporttyq áleýeti bar tyń joba bolǵaly otyr. Jańa brend qurylatyn bolady», -dep atap kórsetken Injınırıng jáne tehnologııa transferti ortalyǵy dırektorynyń orynbasary Muhtar Máńkeev.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń jazýynsha, álemdegi kómir qorynyń 4 paıyzyn quraıtyn elimizde bir qaraǵanda kómir jóninen másele týyndamaýǵa tıis sekildi kórinetini ras. Alaıda kómirdi óz jerimizde óndirsek te onyń baǵasyn yryqtaı almaı kelemiz. Ár óńirdiń óz baǵasy bar. Atyraýda - bir baǵa, Altaıda - bir baǵa. Elimizdiń kenishterinen shyǵarylatyn «qara altyn» tonnasynyń bastapqy baǵasy shamamen alǵanda 1200-1500 teńgeni quraıdy eken. Alaıda aqyr sońynda jol quny bar, alypsataryńyz bar, basqasy bar - bári qosyla kelgende kómir tonnasynyń baǵasy 10-11 myń teńgege deıin sharyqtaıdy. Bul - ózimizdegi baǵa, el ishindegi. Al shetelge saýdaǵa shyǵarylatyn otandyq kómirdiń quny tonnasyna shaqqanda 15-20 dollarǵa shyǵady eken. Resmı aqparat osylaı deıdi. Sonda ózimizdiń «qara altynymyz» ózimizge qymbat, shetelge arzan baǵaǵa satylady eken. Maqala «Kenishti óńirdiń renishi kóp» degen taqyryppen berilip otyr.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymy búgingi sanynda «Mehanızm otkrytogo ýpravlenııa gosýdarstvom» atty maqala jarııalady. Onda elimizdiń joǵary zań shyǵarýshy organy Parlamenttiń qalyptasý tarıhyna jan-jaqty sholý jasalǵan.
