Jańa zań jobasy el ekologııasyna oń áserin tıgizse ıgi
Sol jıynda sóz sóılegen Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev elimizdiń keleshektegi damýy úshin talqylanyp otyrǵan máselelerdiń mańyzdylyǵy men ózektiligin aıta kele: «Qazaqstan óz damýynda ekonomıkalyq, áleýmettik jáne ekologııalyq aspektiler teńgerilimin qatań ustanýǵa tıis. Biz kúlli álemge óz halqymyzdyń ómiri joǵarǵy standarttarǵa sáıkes memleket bolýǵa degen umtylysymyzdy málimdedik. Ol úshin Qazaqstannyń 2030 jylǵa deıingi damý Strategııasynda aıtylǵandaı, Qazaqstan barynsha joǵary dárejede «aýasy taza jáne sýy móldir jasyl el» bolýy qajet», - degen edi.
Búgin Parlamentte 4 jyl boıy egjeı-tegjeıli talqylanyp, birneshe márte jaýapty organdarynyń súzgisinen ótken «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine ekologııalyq máseleler boıynsha ózgertýler men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zań jobasyn tanystyryldy. Elimizdiń 2020 jylǵa deıingi Strategııalyq damý josparynda tómenkómirtekti jasyl ekologııany qurý, qorshaǵan ortaǵa emmısııany tómendetýge baǵyttalǵan ınvestıtsııalardy tartý, ekologııalyq problemalardy sheshý, tabıǵat paıdalanýshylardyń jaýapkershilikterin kúsheıtý kózdelgenin aıryqsha atap kórsetken Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstri Nurǵalı Áshimovtiń sózine qaraǵanda, ázirlengen zań jobasy negizgi úsh mindetti sheshýge negizdelgen. Atap aıtqanda, birinshi mindet aıasynda ekologııalyq quqyq buzýshylyqtar úshin ákimshilik jáne qylmystyq jaýapkershilikti kúsheıtý kózdelse, ekinshisinde naryqtyq tetikterdi engizý arqyly parnıkti gazdar shyǵaryndylaryn tómendetý alǵa qoıylyp otyr. Al sońǵy mindet qaldyqtardyń jınaqtalý kólemin azaıtýǵa baǵyttalǵan. «Atalǵan maqsattar úshin zań jobasy qylmystyq kodekske, ákimshilik quqyq buzýshylyqtar týraly kodekske, ekologııalyq, salyq jáne bıýdjet kodeksterine, halyq densaýlyǵy jáne densaýlyq saqtaý júıesi týraly jáne basqa zańdarǵa túzetýler engizedi», - deıdi mınıstr.
Onyń atap ótýinshe, eń aldymen atalǵan zań jobasy elimiz úshin óte mańyzdy ekologııalyq másele bolyp otyrǵan jınaqtalǵan qaldyqtar kóleminiń artý problemasyn sheshýge baǵyttalǵan. Bul oraıda Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstrligi memlekettik organdarmen jáne Bas prokýratýramen yntymaqtasa jumys istep, jınaqtalǵan qaldyqtardyń barlyq kólemi úshin qosymsha tólem engizý týraly usynys berip otyr. Óıtkeni respýblıkamyzda kóp jyldardan beri jınaqtalǵan qaldyqtardyń kólemi azaımaı, kerisinshe, olardyń kóbeıý úrdisi baıqalýda. Qazirgi ýaqytta el aýmaǵynda jalpy kólemi 22 mlrd tonna qaldyq jınalǵan. Onyń 7 mlrd. tonnasy - adam densaýlyǵyna qaýipti qaldyqtar. Máselen, sońǵy 3 jyldaǵy qaldyqtardyń túzilý dınamıkasyna sáıkes, ár jyly ortasha eseppen alǵanda atalǵan qaldyqtardyń tek 20 paıyzy ǵana kádege jaratylady eken. Demek, jylyna ortasha eseppen 500 mıllıon tonna qaldyq jınalady desek, onda onyń shamamen 400 mıllıon tonnasy ashyq aspan astynda qalady degen sóz. Bul jaıt osy úrdispen kete berse, 2020 jylǵa deıin 28 mlrd. tonna qaldyq jınaqtalý qaýipi bar.
Al jalpy osy qaldyqtardyń kóp shoǵyrlanýyna elimizdiń zańnamalyq bazasynyń jetilmeýi yqpal etip otyr. Sebebi qazirgi ýaqytta respýblıka aýmaǵyndaǵy kásiporyndar úshin qaldyqtardy kádege jaratýdan nemese qaıta paıdalaný sharalaryn qabyldaýdan góri olardy ornalastyrýǵa sytyrlap aqshasyn sanap berý tym ońaı. Sonymen qatar kásiporyndar materıaldyq jaýapkershilikten de ada. ıAǵnı olar qorshaǵan ortaǵa tıgizgen zalaldary úshin eshqandaı ótemaqy tólemeýmen qatar, qaldyqtar kólemin azaıtý jáne olardyń áserin tómendetý boıynsha sharalar qabyldamaýdy da ádetke aınaldyrǵan. «Osyǵan oraı zań jobasynda qaldyqtardy óńdeýdi jáne qaıta paıdalanýdy nemese olardyń túzilýin azaıtýdy yntalandyratyn ekonomıkalyq tetikter qamtyldy. Bul úshin Salyq kodeksine jınaqtalǵan qaldyqtardyń barlyq kólemi úshin qosymsha tólemaqylar engizý usynylady», - dedi N.Áshimov.
Onyń atap ótýine qaraǵanda, endigi kezekte elimizdegi kásiporyndar qaldyqtardy basqarý baǵdarlamasyn ázirlep, ony mınıstrlikte bekitýge mindetti bolmaq. Al osy aralyqta, ıaǵnı atalǵan qujatty ázirleý ári oryndaý barysynda kásiporyndar buǵan deıin kózdelip kelgen tólemaqylardan bosatylady. Bul erejeler zań jobasymen 2013 jylǵy 1 qańtardan bastap kúshine enbek. Demek, qazaq jeriniń mol qazynasyn kósip alyp, paıdaǵa kenelgenmen ekologııalyq máselerdi qaperden shyǵarǵan kásiporyndar úshin óz baǵdarlamalaryn daıyndaýǵa jáne ony negizdeýge ýaqyt jeterlik. Bul oraıda usynylyp otyrǵan zań jobasynyń maqsaty bıýdjet qarnyn toltyrý emes, kásiporyndarǵa qaldyqtardy joıý týraly sheshimderdi izdeýge yntalandyrý ekendigin atap ótken oryndy. Jalpy qaldyqtar boıynsha mundaı saıasat kóptegen elderde, onyń ishinde muhıttyń ar jaǵyndaǵy alpaýyt el AQSh-ta da bar. Máselen, Amerıka qaldyqsyz óndiristi jandandyra otyryp, jınalǵan qaldyqtar kólemin azaıtýǵa múmkindik berýde. Osyndaı tetikterdi engizý arqyly Qazaqstan da 2020 jylǵa qaraı jınaqtalǵan qaldyqtardyń kólemin edáýir azaıtady dep boljaýǵa bolatyn sııaqty.
Zań jobasynda basa nazar aýdarylǵan kelesi mindet - klımattyń ózgerýine baılanysty Qazaqstannyń moınyna alǵan mindetterine sáıkes parnıkti gazdardyń shyǵaryndylary men sińirýleri salasynda memlekettik retteýdi kúsheıtý. «Ol úshin parnıkti gazdar shyǵaryndylaryna kvota bólý tetikteri engizilýde. 2011 jyldan bastap jylyna 20 myń tonnadan artyq parnıkti gazdar shyǵaryndylary bar tabıǵat paıdalanýshylar kvota alýy tıis. Olar - munaı-gaz, energetıkalyq, taý-ken metallýrgııa jáne hımııa salalarynyń iri kásiporyndary. Qazirgi ýaqytta bul sektorlardyń shyǵaryndylary 214 mıllıon tonnany nemese búkil kólemniń 90 paıyzyn quraıdy. Parnıkti gazdar shyǵaryndylaryna kvotalar Úkimetpen bekitilgen ulttyq jospardyń negizinde taratylatyn bolady», - dedi mınıstr.
Onyń paıymynsha, bul kásiporyndardyń parnıkti gazdardy tómendetý boıynsha jobalardy iske asyrýyna, sondaı-aq ózara kvotalardy satýǵa múmkindik beredi. Degenmen, jańa zańǵa sáıkes, 20 myń tonnaǵa deıin parnıkti gazdardyń shyǵaryndylary bar tabıǵat paıdalanýshylar kvotalardy sata almaıdy. Biraq olarǵa ózderiniń kásiporyndarynda ekologııalyq máselerdi sheshý boıynsha ınvestıtsııalardy tartýǵa quqyq beriledi. ıAǵnı, kásiporyndarǵa Kıota tetikterine uqsas shyǵaryndylardy tómendetýdiń ishki ulttyq júıesi usynylady. Parnıkti gazdar shyǵaryndylaryn qysqartý boıynsha barlyq jobalar halyqaralyq standartqa sáıkes saraptamadan ótedi. Bul úshin arnaıy volıdatsııa jáne verıfıkatsııa rásimderi qarastyrylýda. Jobanyń iske asyrylýynan únemdelgen kvota, sińirilý birlikter arnaıy uıymdastyrylǵan saýda alańdarynda, bırjalarda júrgiziletin bolady. Qazirgi ýaqytta Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstrligi «Eýrazııalyq» taýar bırjasymen osyndaı alańdar qurý boıynsha jumystar júrgizýde.
Sonymen qatar tabıǵat paıdalanýshylardyń ekologııalyq talaptardy oryndaý jaýapkershiligin kúsheıtý maqsatynda qylmystyq jáne ákimshilik kodeksterge túzetýler engiziledi. Óıtkeni qoldanystaǵy qylmystyq normalardyń búgingi kúni tıimsiz jáne jańa ekologııalyq qaýipterge sáıkes kelmeıtindigi dáleldengen. Al ekologııalyq qylmystarǵa arnalǵan 18 baptyń 3-4 baby ǵana naqty qoldanylady. Máselen, sońǵy 5 jylda ekologııalyq zańnamanyń birneshe márte óreskel buzylýyna qaramastan aıyptylardyń birde-biri qylmystyq jaýapkershilikke tartylmaǵan. ıAǵnı zańnamanyń dál osy solqyldaq tusy qylmyskerdiń jazaǵa tartylmaýyna múmkindik berip otyr. Bul jaǵdaılardy túzetý úshin jańa zań jobasyna ekologııalyq qylmystardyń ólshemderi engilýde. Zalaldyń ólshemi qorshaǵan ortaǵa keltirilgen zalaldy óndirý jónindegi qoldanystaǵy tájirıbe boıynsha aıqyndalǵanyn basa aıtqan mınıstrdiń sózine qaraǵanda, osy túzetýler ekologııalyq kodeksti jáne zań jobasynyń normalaryn múltiksiz oryndaýdy qamtamasyz etpek.
