Jańa ýaqyt jańa mindetter júkteıdi

None
None
ASTANA.QazAqparat - Aǵymdaǵy jyly Qazaqstan óziniń Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyn atap ótedi. Búgingi tańda elimizdiń aldynda jańa zaman týdyrǵan jańa mindetterdi sheshý tur. Olardyń eń bastysy - Qazaqstandy áleýmettik-ekonomıkalyq jańǵyrtý jáne munda belgilengen mindetti tabysty iske asyrýda basty ról. Oǵan Parlamenttiń qatysýyn talap etedi, deıdi QR Prezıdentiniń Parlamenttegi ókildigi basshysynyń orynbasary E .Qudaıbergenov «Aıqyn» gazetine bergen pikirinde.

«Osydan bir jyldaı buryn Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Nazarbaev  bes ınstıtýtsıonaldyq reformany iske asyrý boıynsha 100 naqty qadam belgilegen bolatyn, ony is júzinde júzege asyrý zań­namalyq bazany ýaqtyly qalyptastyrýǵa baılanysty.Ult jospary - bes ınstı­týtsıonaldyq reformany iske asyrý boıynsha 100 naqty qadam, sheshilýi Qa­zaqstannyń ishki de, syrtqy da ahýalyna áser etetin eldiń qoǵamdyq tynys-tir­shiliginiń  mańyzdy salasynyń ózekti máselelerin qamtıdy. Ult josparynyń basty ustanymy barlyq bılik organ­da­rynyń áleýmettik jańǵyrtý boıynsha keń aýqymdy jumys bastaýy bolyp tabylady. Bul jumysta joǵary zań shyǵarýshy organ retinde Qazaqstan Parlamentiniń  eleýli ról atqaratyny sózsiz.  

Parlament Ult josparyn iske asyrý jolynda 59 zań qabyldady.Bes ıns­tı­týtsıonaldyq reformanyń birinshisi qazirgi zamanǵy, kásibı jáne derbes memlekettik apparat qurýǵa baǵyttalǵan, óıtkeni bul elde júrgiziletin barlyq reformany tabysty iske asyrýdyń basty talaby. «Memlekettik qyzmet týraly» jáne «Sybaılas jemqor­lyqqa qarsy is-qımyl týraly» jańa zań­dardyń qabyl­danýy osyǵan baılanysty. Endi qyzmet babymen kóterilý belgili bir quzyrettilik, tómen turǵan laýazymdardaǵy eńbek ótiliniń bolýy, biliktilikti udaıy kóterip otyrý jaǵdaıynda ǵana múmkin bolady. Osyǵan baılanysty memlekettik laýazymdarǵa ornalasý úshin konkýrs ótkizýdiń úsh kezeńi kózdelip otyr.  Birinshi kezeńde  konkýrs bos oryn bar memlekettik organnyń qyzmet­kerleri arasynda ótkizilip,oǵan sáıkes keletin úmitkerler bolmaǵan kezde konkýrs basqa memlekettik organdardyń barlyq memlekettik qyzmetshileriniń arasynda jarııalanady. Eger osy eki konkýrstyń qorytyndylary boıynsha laýazymǵa taǵaıyndaý bolmasa, onda barlyq azamattar arasynda jalpy konkýrs ótkiziletin bolady. 
Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres maqsatynda endi sybaılas jemqorlyqqa qarsy monıtorıngti, sybaılas jemqorlyq táýekelderin ishki jáne syrtqy taldaýdy, sybaılas jemqorlyqqa qarsy mádenıetti qalyptastyrýdy, qarjylyq baqylaý sharalaryn, tıisti adamdar úshin sybaılas jemqorlyqqa qarsy shekteýlerdi, sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl maqsatynda qaıtymdy baılanys ornatýdy qamtıtyn júıeli sharalar ótkiziletin bolady. 
Zańnyń ústemdigin qamtamasyz etý -ınstıtýtsıonaldyq reformanyń ekinshi baǵyty.
Azamattyq protsestik kodeks pen oǵan ilespe zańdy qabyldaý sot tóreliginiń bes deńgeılisinen úshdeńgeıli júıesine kóshý; advokatýranyń rólin arttyryp, taraptar ókildigi ınstıtýtyn jetildirý; daýlardy sheshýdiń tatýlastyrý rásimderi men balama tásilderin keńinen qoldaný; sot otyrystaryn aýdıo- jáne beınetirkeýdi engizý sııaqty novellalar úshin negiz boldy.  Bul rette Kodeks barlyq qazirgi zamanǵy bazalyq quqyqtyq ınstıtýttardy saqtap qalady.  
Memleket basshysynyń sottardy qalyptastyrý, sýdıalardyń táýelsizdigi men olarǵa qolsuǵylmaýshylyqqa kepil bolý jónindegi ókilettikterin qamtamasyz etetin Joǵary Sot Keńesi derbes mekeme mártebesin aldy, bul sýdıalar korpýsynyń sapaly quramyn jaqsartýǵa járdemdesýge tıis.  Jergilikti polıtsııa qyzmeti, quqyq qorǵaý organdary máseleleri men quqyq qorǵaý qyzmetin ótkerý tártibi boıynsha qa­byldanǵan zańdardyń normalary quqyq qorǵaý organdary júıesinde joǵary bilikti kadrlar quramyn qalyptastyrýǵa ba­ǵyttalǵan. Quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerlerin memlekettik qyzmet júıesine qosýdy jáne polıtsııa qyzmet­kerlerin irikteý júıesin jaqsartýdy kózdeıtin jekelegen normalar memlekettik qyzmet týraly jańa zańda oryn alǵan.  
Sot jáne quqyq qorǵaý organdaryn úzdik kadrlarmen qamtamasyz etý osy júıedegi reformalardyń basty basym­dyqtarynyń biri bolyp qala beretinin atap aıtý kerek.   Budan basqa, «Qylmystyq quqyq buzý kar­tasy» men quqyq qorǵaý, arnaýly jáne ózge organdardyń aqparat almasý júıesiniń ınternet-portalyn jasaý úshin zańnamalyq baza qalyp­tastyryldy, munyń ózi qylmys­tyń aldyn alý men ony ashý jónindegi jumystyń tıimdiligin kóteredi.  
«Memlekettik-jekeshelik áriptestik týraly» Zańdy qabyldaý jekeshe ın­vestorlardy tarta otyryp  penıten­tsıarlyq ınfraqurylymdy jańǵyrtý jónindegi jumysty bastaýǵa múmkindik beredi, al sot sheshimderin oryndaý salasyn zań­namalyq reformalaý jekeshe sot oryn­daýshylary ınstıtýtyn odan ári damytýǵa jáne, árıne, sot oryndaý­shylarynyń memlekettik qyzmetin kezeń-kezeńimen qysqartýǵa yqpal etetin bolady Barlyq osy sharalar halyqtyń barlyq memlekettik qurylymǵa senimin kóterýge baǵyttalǵan.  
Indýstrııalandyrý jáne ekonomı­kalyq ósý máseleleri zańnamalyq ózgeristerdiń anaǵurlym kóp bóligin  qajet etti.Úkimet pen Parlamenttiń úılestirilgen is-qımylynyń arqasynda barynsha qysqa merzimde birqatar mańyzdy qarjylyq-ekonomıkalyq zańdar qabyldandy, olarda búgingi kúnniń syn-qaterlerge jaýap beretin jańa retteýshi tetikter oryn aldy. Osyndaı qujattardyń biri Kásipkerlik kodeksi boldy,  osyǵan  oraı kásipkerliktiń erkindigin qamtamasyz etetin quqyqtyq, áleýmettik jaǵdaılar men kepildikterdi qosa alǵanda, memleket pen bıznes sýbektileri arasyndaǵy qatynastardy retteıtin zańnama alǵash ret júıelenip,  oǵan oń ózgerister engizildi.  
Eldiń aýyl sharýashylyǵy úshin  aýyl sharýashylyq kooperatıvteri men olardyń assotsıatsııalary (odaqtary) qyzmetinde, sondaı-aq organıkalyq ónim men shıkizatty óndirý, qaıta óńdeý, sáıkestigin bekitý, tańbalaý men zatbelgi japsyrý salasynda týyndaıtyn qatynastardy quqyqtyq  retteý­ge baǵyttalǵan  «Aýyl sharýashylyq koopera­tıvteri týraly» jáne «Organıkalyq ónim óndirisi týraly» jańa zańdardy qabyldaý da asa mańyzdy boldy.   «Astana» halyqaralyq qarjy orta­lyǵynyń jumys isteýi úshin jańa Konstıtýtsııalyq zań quqyqtyq negiz jasady, ol ekonomıkaǵa jergilikti jáne sheteldik ınvestıtsııalardy tartýǵa, baǵaly qaǵazdar naryǵyn, saqtandyrý, banktik qyzmetter kórsetýdi jáne ıslamdyq qarjylandyrý naryǵyn damytýǵa yqpal etetin bolady.  Birqatar qabyldanǵan zańdar memlekettik satyp alý júıesiniń tıimdi jumys isteýine; jol-kólik ınfraqurylymyn, kólik logıstıkasyn damytýǵa; eldiń elektr qýaty salasynyń tepe-teń ári ornyqty damýyn qamtamasyz etýge; qolaıly ınvestıtsııalyq ahýal jasaýǵa; damyǵan elder tájirıbesin eskere otyryp eldiń uıymdasqan taýar na­ryǵyn odan ári damytýǵa, sondaı-aq qurylys sapasyn arttyrýǵa, qurylys qyzmetiniń tikeleı qatysýshylarynyń derbes jaýap­kershiligin engizýge baǵyttalǵan. Elde bas­talǵan múlikti zańdastyrý aktsııasy da bul protsesti jeńildetý men ońaılatý, yn­ta­landyrý, sondaı-aq zańdastyrý sýbektileri úshin kepildikterdi kúsheıtý maqsatynda zańnamalyq túzetýlerdi talap etkenin atap ótý kerek.  Sonymen birge, barlyq jeke tulǵalardyń kirister men múlikterin aldaǵy ýaqytta deklaratsııalaýy salyq salýdyń tolyqtyǵyna baqylaýdy júzege asyrýǵa, sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúrestiń tıimdiligin arttyrýǵa, kóleńkeli ekono­mıkany azaıtýǵa yqpal etetin bolady.   Sharýashylyq sýbektilerin ońaltý men bankrottaý rásimderi, kedendik ákimshilendirý, salyq saıasaty, qarjy uıymdary qyzmetiniń sharttary, sondaı-aq qarjylyq qyzmetter kórsetýdi tutyný­shylardyń quqyqtaryn qorǵaý tetikteri zańnamalyq jetildirildi.  
Ekonomıkalyq ósýdiń ajyramas bóligi halyqtyń áleýmettik ál-aýqatynyń artýy bolyp tabylady. Tıisinshe áleýmettik qamsyzdandyrý salasyndaǵy zańnamany jetildirý protsesi jalǵasýda. Máselen, memleket basshysy Eńbek kodeksiniń jańa redaktsııasyna qol qoıdy.  Eńbek kodeksine salynǵan ymyrashyl eńbek qatynas­tarynyń jańa modeli eńbek kelisimderi men shart­tarynyń rólin arttyrýǵa, eńbek qaty­nastarynda ózin ózi retteý qaǵı­dattaryn kúsheıtýge, jumysshylardyń múddelerin, memlekettiń, jumys berý­shilerdiń jáne jumysshylardyń áleýmettik jaýapkershiligin eskere otyryp kásip­kerlikti qoldaýǵa baǵyttalǵan.   Densaýlyq úshin memlekettiń, jumys berýshilerdiń jáne azamattardyń yntymaqty jaýap­kershiligi tetigin engizýge, medıtsınalyq qyzmetter kórsetýdiń sapasy men qoljetimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan «Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saq­tandyrý týraly» Zańdy iske asyrýdan oń áser kútilýde. Áleýmettik basymdyqtarǵa sáıkes azamattardyń jekelegen sanat­taryna arnalǵan áleýmettik tólemderdi ońtaı­landyrýdy;  járdemaqy alýshylardy eńbekke ornalastyrýǵa yntalandyrýǵa baǵyttalǵan tabysy az azamattardy qoldaýdyń mem­lekettik júıesin refor­malaýdy; múgedekter men halyqtyń basqa qozǵalýy qıyn top­tarynyń erkin júrip-turýy úshin jaǵdaılar jasaýdy; kóshi-qon saıasaty men jumyspen qamtýdaǵy saıasat salasynda quqyqtyq jáne uıymdas­tyrýshylyq negizderdi jetildirýdi kózdeıtin zańdar qabyldandy. Óz kezeginde, «Qaıyrymdylyq týraly» jańa Zań qaıyrym­dylyqqa, demeýshilikke jáne metsenattyqqa zárý azamattarǵa kómektesýge daıyn adamdar qyzmetin yntalandyrý úshin quqyqtyq jaǵdaılar jasaıdy.  Bilim berý salasyndaǵy negizgi novellalar dýaldy oqytý menbastapqy jumysshy kásibin alýshy adamdarǵa tegin tehnıkalyq jáne kásibı bilim berýdi mem­lekettik kepildendirýdi engizýge baǵyttalǵan.  Budan basqa, «Ǵylymı jáne (nemese) ǵylymı-tehnıkalyq qyzmet nátıjelerin kom­mertsııalandyrý týraly» Zańdy qabyldaý otandyq ǵylym salasynyń nátıjeliligine, ınnovatsııalardy engizý deńgeıin arttyrýǵa jáne joǵary teh­no­logııalyq óndiristi damytýǵa yqpal etetin bolady dep boljanady. Instıtýtsıonaldyq  refor­malardyń úshinshi baǵyty sheńberinde engizilgen quqyqtyq ózgeristerdi tıisinshe iske asyrý eldiń odan ári ekonomıkalyq ósimin qamtamasyz etip, halyq ómiriniń sapasyn kóteredi.  
Ult josparynyń «Biregeılik pen birlik» atty tórtinshi baǵytynyń sheń­berinde  memlekettik rámizder týraly Konstıtýtsııalyq zańǵa, Qazaqstan halqy Assambleıasy týraly Zańǵa jáne basqa  zańdarǵa «Máńgilik El» jalpyulttyq patrıottyq ıdeıasyn iske asyrýǵa baǵyt­talǵan memlekettik saıasattyń tutastyǵyn qalyptastyrýdy, sondaı-aq týrızm ındýstrııasyn odan ári júıeli damytýdy, mádenıet pen tarıhı-mádenı mura sala­syndaǵy ınstıtýtsıonaldyq jańar­týlardy kózdeıtin túzetýler engizildi. 
Esep beretin ashyq memleketti qalyp­tastyrý maqsatynda«Qoǵamdyq keńester týraly», «Aqparatqa qoljetimdilik tý­raly», «Memlekettik aýdıt jáne qarjylyq baqylaý týraly», «Ózin-ózi basqarý týraly»birqatar jańa zańdar qabyldandy, sondaı-aq memlekettik qyzmetter kórsetý; Qazaqstan Respýblıkasynda jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý; bıýdjettik zańnamany jetildirý máseleleri boıynsha jekelegen zańdar tolyqtyrylyp, túzetildi. Qabyl­danǵan zańdar azamattyq qoǵamnyń qoǵamdyq mańyzdy máseleler boıynsha pikirin bildirýi maqsatynda qoǵamdyq keńester qurýǵa; ózekti máselelerdi sheshýde tómen turǵan ákimderdiń qarjylyq jáne ekonomıkalyq derbestigin nyǵaıtýǵa, jergilikti mańyzdy máselelerdi sheshýde halyqtyń rólin kóterýge; «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korpora­tsııasynyń jeke jáne zańdy tulǵalarǵa «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha memlekettik qyzmetter kórsetýine múmkindik berdi.  Bul rette árbir adamnyń zańmen tyıym sa­lynbaǵan kez-kelgen tásilmenaqparatty erkin alý jáne taratý boıynsha kons­tı­týtsııalyq quqyǵyn iske asyrýy qamtamasyz etiledi. Ózin-ózi retteý jekelegen qa­tynastardy mem­lekettik retteýdiń bala­masyna aınalady.  Ózin-ózi retteıtin uıymdar qurý ózin-ózi retteýdi júzege asyrýǵa jumsalatyn memleket shyǵystaryn azaıtýǵa, sondaı-aq retteýdiń ıkemdiligi men naryqqa qa­tysýshylar múddelerin tıimdi esepke alýdy qamtamasyz etýge múmkindik beredi.  Memlekettik aýdıt júıesin qaıta jańartý, bıýdjettik zań­namany jetildirý mem­lekettik qarajat pen memleket aktıvterin paıda­lanýdyń tıimdiligin kóteredi.   
Qabyldanǵan zańdardyń kópshiligi tıisti jumysty jergilikti jerlerde osy jyldyń 1 qańtarynan bastap bastaýǵa múmkindik berdi.   
Aǵymdaǵy jylǵy naýryzdan bastap jańa shaqyrylymdaǵy Parlament jumysqa kiristi, onyń aldynda Ult jospary men basqa da baǵdarlamalyq qujattardy zań­namalyq qamtamasyz etý jónindegi bastalǵan jumysty jalǵastyrý mindeti tur», - dedi ol.    

 

Сейчас читают
telegram