Jańa tarıfterge turǵyndardyń senimin qalaı kóterýge bolady
- Rústem Nurlanuly, Tabıǵı monopolııalar týraly jańa zań ne úshin qajet?
- Qoldanystaǵy zańnamaǵa sáıkes, retteýshiniń negizgi mindeti -tutynýshylar men tabıǵı monopolııalar arasyndaǵy múddeler teńgerimin qamtamasyz etý. Biraq tájirıbe kórsetip otyrǵandaı, sońǵy eki onjyldyqtyń ishinde áleýmettik táýekeldi boldyrmaý maqsatynda jáne ekonomıkanyń basqa salalarynyń múddesi úshin memleket tarıfter ósimin tejeıdi.
Osylaısha, 1998 jyly qarjylyq daǵdarys jaǵdaıynda qabyldanǵan «Tabıǵı monopolııalar jáne retteletin naryqtar týraly» Zań jáne qalyptastyrylǵan normatıvtik ádisnamalyq baza monopolısterdiń suranystaryn neǵurlym tejeýge baǵyttaldy. Kóbine ol óndiriske, kórsetiletin qyzmetterdiń sapasyna jáne tabıǵı monopolııa salasy qyzmetkerleriniń múddelerine zııanyn keltiretin.
Degenmen, mańyzdysy basqa problemada boldy, ol eki onjyldyqta naryqta isterdi júrgizý tájirıbesine qatysty. Tarıfti bekitýdiń postkeńestik keńistikten basqa dúnıejúzinde qoldanylmaıtyn shyǵyndy ádisi únemdeý men ónimdilikti arttyrýdyń kez kelgen qadamyna nuqsan keltiredi.
Árıne, eger bir jyldan keıin retteýshi sol shyǵystardy bekitýge májbúr ekenine, al kez kelgen únemdeý qandaı da bir jaǵdaımen tutynýshylarǵa qaıtarylatynyna senimdi bolsańyz, shyǵystardy tómendetýdiń, tıimdi tehnologııalar men basqarý júıesin engizýdiń qajeti qandaı?
Bıznestiń osy túrine kózqarasty ózgertý odan da qıyn. Shyn máninde,
tabıǵı monopolııalar salasy memleketpen shekteletinin, degenmen paıda tabýǵa bolatyn qyzmet ekenin umytpaýymyz qajet. Eger búgingi kúni retteýshi tarıfti bekitý kezinde kásiporynnyń taza paıdasyn alyp tastasa, ol kásipkerliktiń kez kelgen túrine jat bolmaq. Nátıjesinde, kóleńkeli qarjylyq aǵyndar, shyǵyndardy jáne úlestes satyp alýlardy arttyrý esebinen kapıtaldy shyǵarý, «qaǵaz júzinde» jasalǵan jóndeý jumystary, shyǵys baptary boıynsha sozylmaly kelissózder jáne odan týyndaıtyn sybaılas jemqorlyq táýekelderi qalyptasady.
Sonyń saldarynan, ásirese, shetel ınvestory úshin tartymsyz sala, basqa adamdar úshin jabyq erekshe bıznes, basqarýdyń bastamasyz tájirıbesi, sapasy tómen qyzmetter jáne halyq qabyldamaıtyn tarıfter ósimi sekildi jaǵdaı oryn alady.
- Zań jobasy neni usynady?
- Birinshiden, tarıftik retteýde úzdik sheteldik tájirıbeni engizý múmkindigin qarastyrady. Tarıftik retteýdiń yntalandyrý ádisteri - eń aldymen, shyǵyndarǵa degen baılaýly túsinikten bas tartý. Árıne, shyǵyndar burynǵysynsha bekitiledi, alaıda tarıftik smeta joq jáne bir teńgege deıin barlyǵyn jumsaý kerek degen talap ta joq.
Munyń barlyǵy kásiporynǵa óziniń tıimdiligin arttyrý, ınnovatsııany engizý jáne shyǵystardy tómendetý arqyly únemdelgen qarjyny onyń qoldanysynan shyǵaratyndyǵyna qoryqpaýǵa múmkindik beredi. Onda shyǵyndy tómendetýdiń, jańa tehnologııalyq qurylǵylar satyp alýdyń, artyq qyzmetkerlerdi qysqartýdyń mán-maǵynasy paıda bolady.
Sonymen qatar, tabys týraly máselege qatysty túsinik ózgerdi. Eger áleýetti ınvestor salynǵan qarjynyń ornyn toltyrý men ınvestıtsııadan kiris túsetindigi týraly perspektıvany kórmese, onda onyń ornyna «kóleńkeli» is-qımyldardy maqsat tutatyndar paıda bolady. Olar tabysty aılaly joldarmen taýyp, ózinen keıin óndiristiń bolashaǵyn joıady.
Biraq ta taza ári adal tabysty alý - monopolıst usynatyn qyzmettiń sapasyna tikeleı baılanysty.
- Jańa zańnama tutynýshyǵa ne beredi?
- Birinshiden, ınvestıtsııalar salaǵa tartylatynyna, tutynýshylar aqshasy óndiristi jańǵyrtýǵa baǵyttalatynyna, sondaı-aq qys mezgilinde jylý berý toqtatylmaıtyndyǵyna senimdilik bolady.
Ekinshiden, tarıftiń qalyptasý protsesin túsiný ońtaıly bolady. Alǵash ret tarıfterdiń barlyq esebi, ótinimder jáne monopolıstiń qosymsha qujattary, sol boıynsha qabyldanǵan sheshimder ınternette ashyq túrde jarııalanatyn bolady. Tarıfti bekitý tártibin retteıtin 70 normatıvtik aktiniń ornyna tutynýshylar úshin yńǵaıly eki bazalyq qujattar qalyptasady.
Úshinshiden, daýysqa salý quqyǵy eskeriledi. Monopolıster qyzmetiniń tutynýshylar qoǵamdyq birlestigin qurý - retteýdiń barlyq kezeńderinde tutynýshylardyń múddelerin sapaly túrde qorǵaýdy uıymdastyrýǵa múmkindik beredi. Bul turǵyda normatıvtik quqyqtyq bazany qalyptastyrýdan bastap, ótinimderdi qaraýǵa deıin jáne qabyldanǵan mindetterdi oryndaý týraly monopolıster esebi qamtylady.
Belgilengen qarjylandyrý kózderi birlestikterge bilikti sarapshylar men zańgerlerdi tartýǵa, sondaı-aq tarıfti bekitý protsesinde tutynýshylardyń tikeleı qatysýyna jol ashady. Bul óz kezeginde jańa tarıfterge senimdi arttyratyny sózsiz.
- Árdaıym tarıfti kóterý negizdemesinde qurylǵylardy jáne júıelerdi jańartý qajettigi kóteriledi. Naqty osy maqsattarǵa tutynýshylar qarjysyn baǵyttaýdy qalaı qadaǵalaısyzdar?
- Ár tarıfti bekitý kezinde biz ınvestıtsııalyq baǵdarlamalardy qabyldaýdy talap etemiz. Shyn máninde, bul amortızatsııalyq aýdarym jáne memleketpen shekteletin sýbektiniń paıdasy.
Jyl saıyn tabıǵı monopolııalar sýbektileri ınvestıtsııalyq baǵdarlamanyń oryndalǵandyǵy týraly esep tapsyrady jáne ár is-sharanyń iske asyrylǵandyǵyn rastaıtyn qujatty kórsetedi.
Bul rette qurylǵylardy satyp alý týraly sharttar, qabyldaý jáne ótkizý aktisi, qarjylyq jáne basqa da qujattar qamtylady. Eger rastaıtyn qujattar bolmaǵan jaǵdaıda nemese sýbekt ınvestıtsııalyq baǵdarlama sharalaryn oryndamasa, biz ótemdik tarıfti engizemiz, ıaǵnı qarjyny tutynýshylarǵa qaıtaramyz.
Máselen, aǵymdaǵy jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda 10 mıllıard teńgeden astam somaǵa ótemdik tarıfter engizildi. Onyń ishinde «Astana - Aımaqtyq elektrojelilik kompanııasy» AQ, «KazTransOıl» AQ, «Shyǵys Qazaqstan Aımaqtyq energetıkalyq kompanııasy», «KazTransGazAımaq» AQ kásiporyndaryna qatysty boldy.
Ótemdik tarıften basqa, ınvestıtsııalyq baǵdarlamalardy oryndamaǵany úshin 628 mıllıon kóleminde aıyppul salynyp, sýbektiler ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy.
- Bir naqty jaǵdaıǵa toqtalyp óteıik. Kásipker dúken saldy jáne oǵan elektrmen jabdyqtaý júıesin tartý qajet. Sýbekt kásipkerden transformator satyp alýyn jáne ony kásiporyn teńgeriminde qaldyrýdy talap etti. Bul áreket zańdy ma?
- Tutynýshy júıege qosylýy úshin qajetti tehnıkalyq talaptardy alady, ıaǵnı onda tıisti jabdyqtar men qosylý orny eskertiledi. Qurylys-montaj jumystary, qurylǵy alý tutynýshynyń qarjysy esebinen júzege asady.
Sáıkesinshe, sýbektiniń menshigine tutynýshynyń atalǵan múlkin bergizý týraly talaby zańsyz. Alaıda transformator nemese basqa da qurylǵylardy kútip ustaý kerektigin ári oǵan qyzmet kórsetý qajettigin eskere otyryp, tutynýshynyń ózi atalǵan múlikti sýbektiniń teńgerimine alýdy suraıdy.
- Áńgimeńizge rahmet!
