Jańa medıa aqparatty usynatyndarǵa da jumys tásiline ózgeris engizýi kerektigin kórsetip otyr -Ashat Erkimbaı
Búgingi álemdik BAQ jappaı ınternettenýge kóshti. Dástúrli medıa túsinigimen qatar jańa medıa ónimderi paıda boldy. Bul BAQ bolashaǵyna qalaı áser etedi, jýrnalıstıka qaı baǵytta damyǵany jón, BAQ-tyń ınternettenýi nege ákeledi? Jańa medıa men dástúrli medıany damytý týraly «Minber» jýrnalısterdi qoldaý ortalyǵy janyndaǵy «Jańa medıany zertteý» ortalyǵynyń jetekshisi, jýrnalıst, blogshy, jańa medıa sarapshysy Ashat Erkimbaımen osy máseleler tóńireginde suhbattasqan edik.
-Ashat, ınternettiń damýy jańa medıany týdyrdy. Oqyrmanǵa túsinikti bolýy úshin suhbatymyzdy jańa medıaǵa túsinik berýden bastasaq.
- Sońǵy ýaqytta dástúrli aqparat quraldaryndaǵy málimetterdi ınternet arqyly tutynatyndar sany kóbeıip keledi. Internet aqparat almasatyn alań bolǵandyqtan medıa naryqtaǵy oıynshylar bul alańdy da tıimdi paıdalanýdy kózdeıdi. Nátıjesinde aqparatty dástúrli emes jolmen, ıaǵnı gazet, radıo nemese teledıdar arqyly jetkizýmen shektelmeı ony túrlendirip berý «jańa medıa» qubylysyna ulasty. Ǵalamtor múmkindigi tutynýshyǵa bir saıttan mátin oqyp, vıdeo kórip, aýdıosyn tyńdap, sýretteri arqyly aqparat alýmen qatar, ony ári qaraı damytýǵa da múmkindik berip otyr. Osylaısha tehnologııanyń damýy aqparatty ázirleý, qabyldaý, tutyný jáne taratýǵa úlken tóńkeris alyp keldi. Buǵan deıin oqyrman tek málimetti oqýmen, kórýmen nemese tyńdaýmen ǵana shekteletin bolsa, búgingi oqyrman ınternet arqyly málimetti kórip, tyńdap, oqyp qana qoımaı óziniń pikirin qosyp, ári qaraı ol týraly dostaryna habarlap, tipti ózi de aqparat jasaýshyǵa aınalyp otyr. Bir sózben aıtqanda oqyrmandar ózderiniń gazetterin ózderi jasaı alatyn deńgeıge jetip otyrmyz. Osy oraıda jańa medıa degenimiz osyndaı múmkindikterge jol ashqan ınternet tehnologııa dep túıindeýge bolady.
- Bul álemde, sosyn bizde qalaı damýda, mamandar máselesi qalaı bolýda?
- Sońǵy málimetter bizdegi ınternet paıdalanýshylardyń sany - 5 mılıonnan asqanyn kórsetti. Buǵan sonymen qatar telefon tárizdi shaǵyn qurylǵynyń kómegimen ǵalamdyq aqparat aıdynyna qosylyp otyrǵandardy da qosaıyq. Bul bizde jańa medıa quraldary keń qoldanyla bastaıtynyn kórsetedi. Biraq, ókinishke qaraı, ınternet kontentti ult múddesine jumys istetkizý isinde ala-qulalyq bar. Bizde jańa medıaǵa laıyqtap kontent daıyndaı alatyn, ónim ázirleıtin kásibı mamandardan quralǵan uıym óz aıaǵyna nyq turǵan joq. Qazaq gazetteriniń saıttary kóbine qaǵazdaǵy nusqasynyń kóshirmesi ǵana bolyp jarııalanady. Ári qaraı saıt ıeleri vırtýaldy oqyrmandarymen belsendi jumys istemeıdi. Damyǵan elderde jańa medıa dástúrli medıany basyp ozýǵa taıaý.
Jalpy, ınternet damyǵan soń, Qazaqstanda jańa medıa sózsiz damıdy. Biraq qazaq tilinde damytatyn kontentmeıkerler kerek. Internet tutynýshyny qyzyqtyratyn qazaqsha mýltımedıalyq ónim bolmasa, ınternet qoldanýshy sózsiz ózge tildegi ónimdi tutyna bastaıdy. Mysaly, bizde ınternet qoldanýshylardyń basym bóligi Reseıdiń nemese AQSh-tyń ónimderin qoldanady. Buǵan dálel Qazaqstanda jıi qoldanatyn tórt resýrsty aıtsaq, birinshi orynda mail.ru, ekinshi orynda Google.com, úshinshi orynda Google-diń oryssha balamasy, tórtinshi orynda ıAndeks, barlyǵy shet eldik kompanııalar. Bul arqyly árbir qazaqstandyq qoldanýshy ınternetke shyqqan saıyn shet eldik kompanııanyń damýyna úles qosyp otyr. Al qazaq tilinde kontent ázirleıtin mamandar, uıymdar bolsa, onda birinshiden aqparattyq qaýipsizdik máselesi sheshiledi, ekinshiden bul - ulttyq mazmundaǵy dúnıeniń kóbeıýine ári óz narqymyzdy qalyptastyrýǵa sebep bolady. Qazaqsha resýrstardyń mazmuny aǵylshyn nemese orys tilindegi resýrstardy túgeldeı almastyra almas. Sebebi, aǵylshyn tili aqparattyq tehnologııanyń tiline aınaldy. Áıtkenmen shet tilindegi saıttardy qoldanýdyń artyqshylyqtary bolǵanymen, ózindik qaýpi bar. Mysaly, reseılik mail.ru oıyn-saýyqtyq kommýnıkatsııalyq portaly qazaqsha áripterdi qoldamaıdy. Ony qoldanýshylar qazaqsha saýatty jazýdan qalyp barady. Reseılik kompanııa qansha degenmen qazaq ultynyń muqtajyn óteı almaıtyny túsinikti. Internet qoldanýshylar jaı ǵana usynǵan ónimniń jeteginde ketpeı ózine qajetti kontentti ózi túzýi úshin ІT saýattylyqty qolǵa alýymyz kerek. ІT saýattylyq degenimiz - tek ınternetke kirip shyǵýdy bilý, mail.ru-dy qoldaný ǵana emes, ol ınternettegi bar baǵdarlamany óz qajettiligine ıkemdeı alý. Paıdalanýshy qolda bar ónimdi ǵana paıdalanyp, sonyń jeteginde ketse ony saýatty qoldanýshy deý qıyn.
-Taıaý bolashaqta jańa medıa dástúrli medıany almastyrady degen pikirlerdi jıi estımiz. Bul qanshalyqty ras, sarapshy retinde qandaı oı aıtasyz?
- Jańa medıanyń dástúrli medıany almastyrýy qıyndaý. Óıtkeni jańa medıa tek qural, aqparat jetkizýdiń tásili. Buǵan deıin adamdar bir saǵattyq habar kóretin bolsa, endi 5 mınýttyq telefonnnan kóre alatyn qysqa habar kerek, buryn gazetten kóldeı maqala oqıtyn bolsa, endi ınternetten qysqa aqparat túrindegi, sýretpen bezendirilgen maqala kerek. Qazir adamdardyń ómir súrý deńgeıi ózgerdi, zaman jyldamdyqty talap etedi. Ýaqyt tapshy, qysqa, ári tez aqparat berý kerek. Biz budan qashyp qutyla almaımyz. Internet kún saıyn damyp jatyr, qoldanýshylar sany artyp keledi. Osy turǵydan jańa medıa suranysqa ıe bolady. Biraq dástúrli medıa ómir súre beredi. Sebebi, aqparattyń negizgi mazmuny ózgerge joq. Bar bolǵany ony jasaý tásili jańardy. Meniń oıymsha, dástúrli BAQ taıaý bolashaqta salalyq bolyp bóline bastaıdy. Jańa medıa salalyq basylymdardy almastyra alady dep oılamaımyn. Sebebi telefonmen nemese ınternetpen berilgen maqala saraptamany qamtı almaıdy. Sondyqtan salalyq gazetter nemese ınternetti az tutynatyn aımaqtarda jergilikti gazetter áli de negizgi aqparat kózi bolyp qala bermek. Al qazirgideı saıası-qoǵamdyq gazetter taıaýda buqaralyq sıpattaǵy baǵytyn ózgertýi yqtımal. Mysaly, bul úrdis Amerıkada kórinip otyr. Kóptegen qoǵamdyq-saıası basylymdar jabylyp jatyr. Olarǵa jarnama, qarjy jańa medıadan kelip jatyr. Sondyqtan olar sol jaǵyn damytýda, jańa medıaǵa, ıaǵnı ınternet arqyly aqparat taratýǵa kóshýde.
- Desek te básekeniń bary aıqyn. Dástúrli BAQ básekege qabiletti bolýy úshin ne isteýi kerek?
- Dástúrli BAQ básekege qabiletti bolýy úshin búgingi redaktsııalyq saıasatyna ózgerister engizýi kerek. Búgingi oqyrman ınternette, búgingi oqyrman telefon ustap júredi, kópshiligi telefonan arqyly aqparat alady. Sondyqtan dástúrli BAQ básekege qabiletti bolam dese, oqyrman ınternette júrse, ınternetke, telefonǵa laıyqtalǵan aqparat taratýdy qolǵa alýy kerek. Mysaly, gazet jeke saıtyn ashatyn bolsa, onda ol saıttyń ózini ishki redaktsııalyq ujymy bolǵany abzal. Mysaly, onyń bireýi saıt ákimshisi, bireýi marketıng, jarnama qyzmetin damytýshy, úshinshisi kontentmeıker bolady. Saıt jıi jańarýy kerek, saıt jumysyn júrgizýshi top oqyrmanǵa qandaı aqparat kerek, sony bilip otyrýy kerek. Aýdıtorııany ózine kóbirek ustaǵan saıyn ol jerde jarnama da kóp. Búgingi oqyrmannyń aqparatty tutyný tásili ózgergen soń, aqparatty usynatyndar da óz jumys tásiline ózgeris engizýi zańdylyq. BAQ áleýmettik jelilermen kóberek jumys isteýi kerek. Qazir qazaqstandyqtardyń basym bóligi Mail.ru, facebook, twitter tárizdi áleýmettik jelilerge tirkelgen. Redaktsııalar solarda profaıldaryn ashyp, oqyrmanmen baılanys ornatyp, oqyrmanǵa ne qajet ekendigin bilip otyrýǵa bolady.
-Jańa medıany qoldanýdy gazetter mysalynda aıtyp óttińiz. Aqparat agenttikteri jańa medıany qoldanýda ma?
-Álemdik aqparat agenttikteri, tipti reseılik agentikteriniń ózderi mýltımedıalyq jýrnalıstıkaǵa kóshkeli talaı ýaqyt boldy. Qazaqstandyq agenttikter kóbine mátindik aqparatqa boı urady. Menińshe, bunymen shektelmeı, qosymsha mýltımedıalyq kontent istegen jón. Mysaly, resmı aqparattyń qasynda birneshe slaıdpen ashylatyn sýreti, dál sol sátti sóılegen sóziniń qysqa beıneúzindisi ári osyǵan oraı oqyrmandardyń qaldyrǵan pikirleri bolsa nemese oqıǵa ornynan kýágerdiń ózi dereý aqparat agenttigine telefony arqyly túsirgen sýreti men vıdeosyn jibere alsa aqparat mazmuny ózgermegenimen, tutynýshyǵa birneshe ónimdi usyný arqyly baılanysty bolýǵa bolady. Jańa medıanyń erekshilegi sol. Oqyrmannyń, jeke adamdardyń da aqparatymen bólise alatyn múmkindigi bolýy tıis. Al aqparat agenttigi aqparattyń durys-burystyǵyn tekserý arqyly aqparatty jarııalap otyrady. Mysaly, jeke adamdar oqıǵa ornynda bolyp qalyp, oqıǵany tilshiler kelgenshe vıdeo, fotoǵa túsirip alýy múmkin. Ol agenttik saıtyna tirkelip, jańaǵy ónimdi jibere alatyn múmkindigi bolýy tıis. Sonda, agenttik jumysy 10-15 tilshimen shektelmeıdi. Bul jerde aqparat jyldam taralady, kontent kóbeıedi. Buryn báseke Qazaqstanda ǵana júretin. Internettiń, jańa medıanyń arqasynda qazir álemdik básekege aralasyp otyrmyz. Buny Úkimet basshysy Kárim Másimov te bir sózinde aıtty. Demek bılik buny túsinip otyr. Joǵary deńgeıde túsinik bar.
-«Tómen jaqqa» jetkizý úshin kim, ne isteýi qajet degen suraq týady?
-Ol úshin osy salany biletin mamandardyń basyn qosý arqyly, jýrnalısterdi oqytý, úıretý qajet. Biz bul maqsatta 2009 jyly «Minber» jýrnalısterdi qoldaý ortalyǵyn qurǵanbyz. Qazir jańa medıany nasıhattaýdy, úıretýdi júzege asyrýdamyz. Jaqynda Qazaqstannyń ár óńirinen kelgen 25 jýrnalıstke arnaıy trenıng ótkizdik. Ózge óńirdiń de jýrnalısteriniń basyn qosyp, tájirıbe almasý josparymyzda bar. Byltyr 25-ke jýyq jýrnalıstke osyndaı trenıng arqyly jańa medıany, ınternet tehnologııalardy úırettik. Olardyń arasynan tanymal blogshylar, jańa medıany túsinetin saýatty jýrnalıster shyqty. Bunymen qatar «MediaNet» jýrnalıstıka mektebinde, QazUÝ-da kýrs ótkizip júrmiz. Bul jerde de birqatar jańa medıany meńgergen stýdentter ósip shyqty. Osyndaı jumystardy memleket qoldaýy, qoǵamdyq uıymdardyń qolǵa alýy kerek.
-Bir sózińizde blogshylar týraly aıtyp qaldyńyz. Qazaqstanda sońǵy kezde jańa medıanyń ókilderi sanalatyn, azamattyq jýrnalıster nemese blogshy túsinigi qarqyndy damyp keledi. Sizdi qazaq tildi blogshylyqtyń negizin salýshy dep jatady. Blog júrgizýdiń qyr-syryna toqtala ketseńiz?
-Qazaqstanda blogshylar sany artyp kele jatyr, ol ras. Oǵan sebep, birinshiden - Qazaqstanda ınternet qoldanýshylardyń kóbeıýi; ekinshiden - blog degen uǵymnyń sánge aınala bastaýy, mysaly Úkimet basshysy, mınıstrler blog júrgize bastady; úshinshiden - blog sózi álemdik deńgeıde jıi aıtyla bastady. Medvedev, Obama blogynda jazypty degen sózdi jıi estıtin boldyq; tórtinshiden - blog tegin, ońaı ashýǵa bolatyn ınternet qural bolǵan soń blogshylar sany kóbeıe bastady. «Minber» jýrnalısterdi qoldaý ortalyǵynyń zertteýi boıynsha bir ǵana wordpress blog tuǵyrynda 500-ge jýyq qazaq tildi blog bar, aı saıyn 20 blog tirkeledi. Blog degenimiz - 15 jyl buryn aǵylshynnyń web log degen sózinen shyqqan. Bastapqyda onlaın kúndelik degen maǵyna bildirgen. ıAǵnı, adam kúndelikti kórgen-bilgenin vırtýaldy kúndeligine jazady, oqyrmandar oqıdy, pikir qaldyrady. Ýaqyt óte kele budan azamattyq jýrnalıstıka túsingi qalyptasyp, blogshylarǵa «azamattyq jýrnalıstıka ókili» degen ataq berile bastady. Blogshy bolý úshin birinshiden nıet bolýy kerek, qoǵammen bólisetin oıy bolýy kerek, ekinshiden oı bólisetin bir vırtýaldy alań kerek. Bizde qazir yvision, wordpress.com, blogspot tuǵyrnamalary bar. Jaqynda qazaq tildi Kerekinfo degen blogtuǵyrnama jasaldy. Oǵan kez-kelgen adam tirkelip, blog júrgize alady.
Qazaqstandaǵy ınternet tek Qazaqstanmen shektelmeıdi. Qazaqsha ınternetti aıtqan kezde Túrkııa, Mońǵoloııa, Qytaı, Eýropadaǵy qazaqtardy qosa aıtý kerek. Vırtýaldy keńistikte shekara joq. Sondyqtan da ınternettegi kúlli qazaq tildi blogshylardyń sanyn naqty aıtý qıyn. Men biletin 300-den astam qazaqsha blog bar. Olar ártúrli taqyrypta jazady. Kóbine ulttyq máselege den qoıady. Din, til, ult máselesimen astasyp jatady. Sondyqtan ulttyq máselege beı-jaı qaraı almaıtyndyǵyn kórsetedi. Al orys tilindegi blogtar áleýmettik jáne kóńil kóterý taqyryptaryna kóbirek den qoıady. Odan bólek qazir qazaq blogshylary qazaq ınternetiniń júgin kóterip otyr deýge bolady. Olar kún saıyn jazba salyp otyrady, kontentti jıi almastyrady, tek mátin ǵana emes aýdıo, vıdeo, foto qoıyp, jańa medıany paıdalanyp otyrady. Blogshylardy Qazaqstanadaǵy eń belsendi ınternet qoldanýshylar, damytýshylar dep aıtýǵa bolady.
-Jańa medıanyń, blogshylyqtyń damýy ınternetke baılanysty. Bizde ınternet qalaı damyp otyr?
- Qazaqstanda ınternettiń damýy sózsiz memlekettiń strategııasyna baılanysty. Negizgi ónimdi usynýshy Qazaqtelekom bolǵannan keıin Qazaqstanda ınterenttiń damýy, ol - sózsiz memlekettiń alǵa qoıyp otyrǵan ustanymdaryna baılanysty. Resmı málimetter boıynsha, Qazaqstandaǵy ınterent paıdalanýshylar sany - 5 mıllıonnan asty. Onyń ishinde telefon arqyly ınternet paıdalanýshylar sany artty. Internetti kóbine bizde qalaly jerde qoldanady. Aýyldy jerdegi turǵyndardyń úlesi az. Qazaq tildi aqparatty negizinen ońtústik, batys óńirdiń azamattary qoldanady. Áleýmettik jelige tirkelgender de kóp. Facebook-tiń zertteýi boıynsha bul jelini 18 ben 28 jas aralyǵyndaǵy qazaqstandyqtar qoldanady eken. Demek, jalpy ınternetti qoldanýshylardyń denin osy jastaǵylar dep sanaýǵa bolady. Bul sanattaǵy adamdardyń kópshiligi aqparatty, bilimdi ınternetten alady, ómiri ınternetpen tyǵyz baılanysty. Eki-úsh jyldan soń bul toptyń belsendi adamdarǵa aınalatyndyǵy eskersek, onda ınternettiń damýyn kútýge bolady.
Jalpy, Qazaqstandaǵy ınternetke reseılik ınternettiń yqpaly kúshti. Internet qoldanýshylardyń deni orys tiline jetik. Sondyqtan Qazaqstandaǵy ınternet resýrstarmen básekelestik júrip jatyr. BUU-nyń sońǵy málimetteri boıynsha Qazaqstan halqynyń 99,6 paıyzy oqý biledi, jazý biletin eń saýatty elder qataryna kiredi. Biraq el turǵyndarynyń osynsha paıyzy aqparattyq tehnologııalardan saýatty emes. Bunyń sebebi - bizge ınternet tehnologııalar kesh keldi, osy salany oqytatyn júıeli bilim berý qalyptasqan joq, memlekettik deńgeıde sharalar qolǵa alynǵanymen, el ishinde qyzý júzege asyp ketpedi. Biraq sońǵy málimetter boıynsha qazaqstandyqtardyń deni noýtbýktardy kóbirek ala bastaǵan. Bul da ınternetti paıdalanýshylar sanynyń artatyndyǵyn kórsetedi. Aldaǵy ýaqytta aýyldy jerde ınternetpen qamtý jedel qolǵa alynsa, ınternet tutynýshylar sany artar edi.
-Suhbatyńyzǵa rahmet!
