Jańa Qazaqstan: Senat janyndaǵy jas sarapshylar klýby Prezıdent reformalaryn talqylady
Otyrysty ashqan Máýlen Áshimbaev elimizge aýyr soqqy bolyp tıgen qańtardaǵy oqıǵalarǵa toqtaldy. Sondaı-aq ol bolǵan jaıtty muqııat taldap, odan durys qorytyndy shyǵarýdyń mańyzdy ekenin aıtty.
«Qańtar oqıǵasyn jan-jaqty saraptaýymyz kerek. Bul qaıǵyly jaǵdaı bizge úlken sabaq bolýǵa tıis. Taıaýda Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev baǵdarlamalyq sóz sóılep, jańa Qazaqstandy qalyptastyrý úshin qajetti negizgi baǵyt-baǵdardy belgilep berdi. Sol mindetterdi iske asyrý úshin tyń ıdeıalar, jańa tásilder men sheshimder qajet ekeni sózsiz. Sondyqtan búgin jas sarapshylar klýby aıasynda áleýmettik, qoǵamdyq-saıası taqyryptar, jastarmen jumys, kadr saıasaty, eńbekke qatysty daý-damaılardy sheshý boıynsha bastamalarǵa toqtalamyz. Bul «Jańa Qazaqstannyń» kún tártibindegi negizgi baǵyttar men mindetter jóninde usynystar ázirleý úshin mańyzdy», – dedi Máýlen Áshimbaev.
Sonymen qatar kezdesýde ótken oqıǵalar sońǵy jyldarda qolǵa alynǵan kóptegen áleýmettik baǵdarlamalardyń tıimsiz jumysynyń saldary ekeni aıtyldy. Máselen, byltyr bıýdjet shyǵyny 15 trln teńgeden asqan. Bul qarajattyń jartysyna jýyǵy – áleýmettik shyǵyndar. Tek áleýmettik kómek pen áleýmettik qamtamasyz etýdiń ózine 4 trln teńge jumsalǵan. ıAǵnı, aýqymdy qarjy bólingenimen, aıtarlyqtaı nátıje joq. Senat Tóraǵasy qazirgi tańda osy qarajatty paıdalaný tetigin ózgertý, áleýmettik teńsizdikpen jáne kedeılikpen kúresý mańyzdy mindetterdiń biri ekenin aıtty. Máýlen Áshimbaev mundaı teńsizdikti joıýdyń tıimdi tásilderiniń biri bilim berý júıesiniń sapasyn jaqsartý ekenine nazar aýdardy.
«Mektepterde, kásiptik kolledjder men joǵary oqý oryndarynda bilim berý júıesin jaqsartý qajet. Mekteptiń bilim, tárbıe, áleýmettený ınstıtýty retindegi rólin arttyrý mańyzdy. Áleýmettik ahýaly qıyn aımaqtarda oqytýshylar quramyn kúsheıtip, dırektorlyqqa bilikti mamandardy jumyldyrǵan jón. Elimizde 14-28 jas aralyǵyndaǵy jastardyń sany 3,7 mıllıondy quraıdy. Bul el halqynyń 20 paıyzyna teń. Osy jastardyń tehnıkalyq jáne kásiptik bilimmen qamtylýy mańyzdy. Jalpy, áleýmettik teńsizdikpen kúrestiń tıimdiligin arttyrý úshin elimizde bilim berý júıesin jaqsartýymyz kerek», – dedi Senat Tóraǵasy.
Otyrys barysynda qatysýshylar áleýmettik daǵdarystyń aldyn alýǵa qajetti negizgi faktorlardyń biri sapaly jumys oryndaryn ashyp, laıyqty eńbekaqy tóleý ekenine nazar aýdardy.
Bul rette iri jáne orta bızneske úlken jaýapkershilik júkteletini de aıtyldy.
Senat spıkeri Memleket basshysynyń sózin tilge tıek etip, 2020 jyly ulttyq tabys qurylymynda bıznestiń paıdasy 61,5 paıyz bolǵanyn, al salyqtyń úlesi nebary 7,3 paıyzdy qurap, jalpy kórsetkishtiń úshten birinen azy (31,5 %) ǵana jalaqyǵa jumsalǵanyn atap ótti.
Damyǵan elderde jalaqy ulttyq tabystyń 50 paıyzyn quraıtyny belgili. Sondyqtan Máýlen Áshimbaev búgingi tásilderdi ózgertý qajet dep esepteıtinin jetkizdi.
«Búginde kásiporyndardyń basshylary jalaqyny kóterýge asa yntaly emes ekenin baıqaımyz. Negizi qazirgi zamanda tek óziń nemese otbasyń úshin ǵana jumys isteýge bolmaıdy. Onyń ústine, ózińniń baılyǵyńmen nemese jaqsy jaǵdaıyńmen maqtanatyn kez emes. Ýaqyt ótken saıyn álemde ESG-nyń, ıaǵnı Environmental, Social and Governance Criteria standarttarynyń ózektiligi artyp keledi. Bizdiń kompanııalar da ekologııa, áleýmettik saıasat jáne korporatıvti basqarýmen baılanysty talaptardy engizýi kerek. Elimizde bul standarttardyń belsendi túrde dáriptelýi úshin biz zańnamalyq turǵydan yntylandyrý jumystaryn pysyqtaıtyn bolamyz», – dedi Máýlen Áshimbaev.
Sarapshylar talqylaý kezinde «qoǵamdyq sharttyń» taǵy bir mańyzdy tetigine kóńil bóldi.
Ol zań ústemdigin múltiksiz saqtaıtyn ádilettilik, adamdardyń quqyqtyq teńdigi, tıimdi jáne sybaılas jemqorlyqqa jol bermeıtin adal sot júıesi.
Osy rette Senat spıkeri «Jańa Qazaqstan», eń aldymen, ádiletti Qazaqstan ekenin aıryqsha atap ótti.
Sonymen qatar kezdesýge qatysýshylar qazir qoǵamdy uıystyratyn ıdeıalar men tyń bastamalar qajet ekenine basa mán berdi.
«Jańa Qazaqstandy» qurý ıdeıasy bizdiń qoǵamdy biriktirýshi kúshke aınalýy ábden múmkin. Qazir oǵan qajetti áleýetimiz bar. Endi sony tıimdi paıdalanýymyz kerek. Bul jolda zań shyǵarýshy organ, memlekettik qyzmetshiler, saıası partııalar, sarapshylar, ǵalymdar, qoǵam belsendileri judyryqtaı jumylyp, bárimiz birlesip jumys isteýimiz kerek», – dedi Senat spıkeri.
Sondaı-aq, Máýlen Áshimbaev Jas sarapshylar klýbynyń múshelerin Prezıdentimizdiń jańa saıası reformalar toptamasyn talqylaýǵa belsendi qatysýǵa shaqyrdy.
Atalǵan toptama bıylǵy qyrkúıek aıynda jarııalanatyny belgili.
Búgingi otyrysta klýb músheleri de sóz alyp, kóterilgen taqyrypqa baılanysty óz usynystaryn jetkizdi.
Olar jańa ekonomıkalyq saıasatty óńirlik damý turǵysynan qalyptastyrý, kadrlar daıarlaý júıesin qazaqstandyq ekonomıkanyń qajettilikterin eskere otyryp transformatsııa máselelerine toqtaldy.
Sonymen qatar áleýmettik jáne eńbek janjaldarynyń týyndaý sebepteri, olardyń aldyn alý joldary, jastarmen jumys tásilderin qaıta qaraý tetikteri talqylandy.
Budan basqa, sharada «Jańa Qazaqstan» tujyrymdamasy týraly klýb músheleri men shaqyrylǵan sarapshylar arasynda júrgizilgen saýalnama nátıjeleri áńgimege arqaý boldy.
