Jańa Qazaqstan: sandar men reformalar
Qazaqstan túbegeıli ózgerister men tereń reformalar jolyna tústi: Parlament quzyreti keńeıdi, azamattar ákimderdi saılaı alatyn boldy. Elimizdiń qoǵamdyq-saıası jáne basqa da salalarynda taǵy qandaı ózgerister bolyp jatyr - Kazinform tilshisi taldap kórdi.
Saıası júıe
Saıası jańǵyrý Qazaqstannyń saılaý týraly zańnamasyn ózgertýden bastaldy. Májiliske ótý úshin partııalarǵa qoıylatyn saılaý shegi 7%-dan 5%-ǵa deıin tómendetildi. Bul reformalar partııalar arasyndaǵy básekelestikti qyzdyryp, alǵash ret Májiliske alty birdeı partııanyń ótýi elimizdiń qoǵamdyq-saıası ómirindegi eleýli oqıǵa boldy. Qazir partııalar tirkeýden ótý úshin burynǵydaı 20 myń emes, 5 myń múshesi bolsa jetkilikti. Sonyń arqasynda saıası arenada jańa partııalardyń tynysy ashyla bastady.
Saılaý bıýlletenderinde «barlyǵyna qarsymyn» degen jol paıda boldy.
Jergilikti ózin-ózi basqarý júıesi de aıtarlyqtaı ózgeriske bet aldy. 2021 jyly alǵash ret aýyl ákimderi tikeleı saılaý arqyly irikteldi. Al 2023 jyly 5 qarashada alǵash ret aýdan jáne oblystyq mańyzy bar qala ákimderin saılaý ótti. Nátıjesinde 42 aýdan men 3 qala ákimi tikeleı halyq saılaýymen anyqtaldy. Saılaýǵa halyqtyń qatysý kórsetkishi – 62,8%. Atalǵan qadam jergilikti máselelerdi tıimdi sheshýge jáne azamattardyń óz óńirlerindegi basqarý úderisine belsendi aralasýyna septesti.
Konstıtýtsııaǵa ózgeris engizýge baǵyttalǵan jalpyulttyq referendým. 2022 jyly engizilgen Konstıtýtsııalyq ózgeristerdiń jańalyǵy az bolǵan joq. Joǵaryda tizbektegen reformalardyń túgeli derlik – sonyń jemisi. Bul qoǵam talap etetin ádildik fenomeniniń aqıqatqa aınalǵanyn dáleldedi.
Basty jańashyldyqtar:
- Qazaqstan sýperprezıdenttik modelden prezıdenttik-parlamenttik basqarý formasyna kóshti.
- Prezıdentke partııaǵa múshe bolýyna tyıym salyndy.
- Konstıtýtsııalyq sot quryldy. KS bir jylda 21 is boıynsha sheshim qabyldandy.
- Parlament Májilisiniń depýtattary aralas saılaý júıesi boıynsha saılanatyn boldy (70 paıyzy – partııalyq tizimnen, 30 paıyzy – birmandattyq okrýgter arqyly). Al oblystyq (50 paıyz – partııalyq tizim, 50 paıyz – birmandattyq júıe) jáne qalalyq, aýdandyq máslıhattar tek majorıtarlyq júıemen saılanady.
2023 jyly naýryzda jańa aralas júıe boıynsha alǵashqy Májilis jáne máslıhat saılaýy ótti. Bul saılaý saıası básekelestiktiń artqanyn anyq kórsetti. Alǵash ret Májiliske alty birdeı partııanyń ótti. Saılaý úderisine meılinshe qoǵam ókilderin tartý maqsatynda depýtattyq mandattyń 30 paıyzy áıelderge, jastarǵa jáne erekshe qajettiligi bar azamattarǵa bólý zańmen bekitildi. Birmandattyq okrýgter arqyly ózin-ózi usynǵan kandıdattar saılaýǵa qatysyp, azamattardyń Parlament quramyna yqpal etý múmkindigi týdy.
Qazaqstannyń sýperprezıdenttik basqarý júıesinen prezıdenttik-parlamenttik basqarý úlgisine kóshkeni. Osy ózgeristiń negizinde Konstıtýtsııada Prezıdent mandatyn 7 jyldyq bir merzimmen shekteý týraly ereje bekitildi. ıAǵnı, bir ret el basshysy bolyp otyrǵan tulǵa ekinshi qaıta saılana almaıdy.
Ózgerister bunymen shektelgen joq, Prezıdenttiń kez kelgen bir saıası partııa múshesi bolýyna tyıym salyndy. Bul – bılik basyndaǵy tulǵanyń táýelsiz kózqarasta ekenin ańǵartady. Qandaı da uıymnyń nemese partııanyń múddesin soqpaıdy.
Elimizdiń saıası arenasy jastarǵa da mol múmkindik berip jatyr. Prezıdenttik jastar kadr rezervi talaptylardyń jolyn ashty desek – qatelespeımiz. Rezervte 400 maman bar, buǵan deıin sonyń 280-i, ıaǵnı, 70 paıyzy ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarda jaýapty laýazymdarǵa taǵaıyndaldy. Birqatary kvazımemlekettik sektorda jáne bıznes salasynda eńbek etip júr.
Ekonomıka
Sońǵy 5 jylda Qazaqstan ornyqty ekonomıkalyq ósim kórsetip keledi. JІÓ dollarmen eseptegende 1,6 ese ósip, 288,1 mlrd dollarǵa jetti. 2024 jyly jan basyna shaqqandaǵy halyqtyń tabysy da $9,8 myńnan $14,3 myńǵa deıin kóbeıdi. Memlekettik bıýdjettiń kiristeri 2019 jylǵy 12,8 trln teńgeden byltyr 27,1 trln teńgege jetti. 2025 jyly JІÓ ósimi 5,6% deńgeıinde bolady dep boljanyp otyr.
Qazaqstan 20 mlrd dollardan astam ınvestıtsııa tartty. 76 elmen vızasyz rejım jóninde kelisim ornady. Investıtsııalyq ombýdsmen ınstıtýty engizildi. 2024 jyly negizgi kapıtalǵa quıylǵan ınvestıtsııa kólemi 3,1%-ǵa ulǵaıyp, 15,8 trln teńgege jetti.
Ákimshilik-aýmaqtyq ózgerister
2022 jyly bolǵan ákimshilik-aýmaqtyq ózgeristerdi de eleýsiz qaldyrmaıyq. Abaı (ortalyǵy – Semeı), Jetisý (ortalyǵy – Taldyqorǵan) jáne Ulytaý oblysy (ortalyǵy – Jezqazǵan) qurylyp, Qazaqstan kartasynda iri ózgeris boldy. Bul qadam ákimshilik basqarýdy tıimdi ete tústi. Qapshaǵaı qalasy Qonaev dep ózgerdi.
Sondaı-aq jańa aýdandar da quryldy. Shyǵys Qazaqstan oblysynda Úlken Naryn jáne Markakól aýdandary paıda bolsa, jańa Abaı oblysynda — Maqanshy jáne Jańasemeı aýdandary quryldy.
AES jónindegi referendým
2024 jyldyń 6 qazanynda ótken AES qurylysy boıynsha referendým. Qazaqstanda 2019 jyldan beri elektr energııasyn tutyný 14%-ǵa ósip, shamamen 120 mlrd kVt/saǵ qurady. Halyq sanynyń ósýi, júrgizilip jatqan ındýstrııalyq damý jáne tsıfrlandyrý saıasatyn eskersek, energııa tutyný aldaǵy ýaqytta da arta bermek. Bılik osy máseleni alǵa tartyp, halyqqa AES qurylysy boıynsha úndeý tastap, daýysqa salý arqyly sheshýdi uıǵarǵan. Referendým nátıjesinde qoǵam bolashaq úshin mańyzdy sheshimdi qup kórdi.
Quqyqtyq reformalar
2023 jyly «Bankrottyq týraly» zań kúshine endi. Bir jyldyń ishinde bul tetikti 17,9 myń azamat paıdalanyp, jalpy somasy 40,9 mlrd teńge qaryzdan qutyldy.
Qoǵamǵa qaýipti sanalatyn túrli qaýiptermen kúres, zańsyzdyqtardy joıý boıynsha jumystar qolǵa alyndy. Mysaly, byltyr Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev bes ózekti áleýmettik problemany atap ótken edi: nashaqorlyq, lýdomanııa, turmystyq zorlyq-zombylyq, býllıng jáne agressııa, vandalızm men ysyrapshyldyq.
Atalǵan máselelerdi sheshý úshin 9 zań qabyldandy. Otbasynda zorlyq kórsetkenderge jaza kúsheıtilse, qumar oıynǵa táýeldi adamdar óz áreketine shekteý qoıýǵa múmkindik aldy. Al nashaqorlyqpen kúres boıynsha 2025 jyly qatań sharalar engizilip, esirtki saýdagerlerine 15-20 jyl nemese ómir boıyna bas bostandyǵynan aıyrý jazasy belgilendi. Jastar arasynda keńinen jaıylǵan veıpterge de tyıym salyndy, 2024 jyly 20 maýsymnan bastap elektrondy temekilerdi óndirýge jáne satýǵa zańmen shekteý qoıyldy. Bul reformalar quqyqtyq tártipti nyǵaıtýǵa baǵyttalǵanyn aıta keteıik.
Aktıvterdi qaıtarý
El ıgiligi úshin jasalyp jatqan qadamdar bunymen shektelmeıdi. 2022 jyly 26 qarashadaǵy ınaýgýratsııasynda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev zańsyz shyǵarylǵan aktıvterdi elge qaıtarý qajettigin málimdedi. Kóp uzamaı, 2023 jyly 12 shildede «Memleketke zańsyz alynǵan aktıvterdi qaıtarý týraly» zańǵa qol qoıyldy. Sodan beri 2 trln teńgeden astam aktıv halyqqa qaıtarylǵan eken. Nege halyqqa dersiz, sebebi bul qarajat mektep, ońaltý ortalyqtary, balalarǵa arnalǵan sport keshenderi men erekshe qajettilikteri bar adamdarǵa arnalǵan ortalyqtar salýǵa jumsalyp jatyr.
Ne qaıtaryldy:
- 5 mıllıon gektardan astam paıdalanylmaı jatqan jerler.
- Altyn, qymbat úıler, premıým-klasstaǵy avtomobılder.
- Aktsııalar men kompanııalardyń úlesi.
- Shetelden 300 mıllıard teńge.
«ArselorMıttal Temirtaýdy» satyp alý
2023 jylǵy jeltoqsanda Qazaqstan Úkimeti «ArselorMıttal» kompanııasynan kásiporyndy $286 mln-ǵa satyp aldy. Bul sheshimge 46 kenshiniń ólimine alyp kelgen tragedııa túrtki boldy. Jańa ınvestor kombınatty jańǵyrtýǵa $3 mlrd-tan astam qarjy bólýge mindetteldi.
Zeınetaqy jınaǵyn baspana alýǵa jáne emdeýge jumsaý
2021 jyly qazaqstandyqtan zeınetaqy jınaǵynyń bir bóligin turǵyn úı alýǵa nemese emdeýge jumsaýǵa múmkindik aldy. Tórt jylda baspanaǵa 3,3 trln teńge baǵyttaldy.
478 myń adam zeınetaqy qorynda jınaǵan somasyn medıtsınalyq qyzmetterge jumsady. Olardyń jalpy somasy 419,3 mlrd teńgeni qurady. Onyń basym bóligi tis emdeýge ketti.
2025 jylǵy 1 qańtardan bastap Qazaqstanda zeınetaqy men memlekettik járdemaqylar ósti. Bazalyq tólem 6,5%-ǵa, al yntymaqty zeınetaqy 8,5%-ǵa ulǵaıtyldy.
Bazalyq zeınetaqynyń maksımaldy kólemi 50 851 teńgege jetti.
Múgedektik boıynsha járdemaqy da artty. Endi I toptaǵylar 101 702 teńge, II toptaǵylar — 81 362 teńge, III toptaǵylar — 55 474 teńge alady.
Balaly otbasylarǵa beriletin járdemaqylar da edáýir kóbeıdi. Alǵashqy úsh balaǵa 149 416 teńgeden, tórtinshi baladan bastap — 247 716 teńgeden tólenedi. Endi bala kútimine aı saıynǵy tólemder bir jarym jasqa deıin beriledi.
«Ulttyq qor – balalarǵa»: ár balanyń nesibesi
2022 jyly qyrkúıektegi Joldaýynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Ulttyq qordyń tabysynyń bir bóligin balalarǵa tikeleı aýdarý týraly bastama kóterdi. Mine, 2024 jyldan bastap jyl saıyn ár qazaqstandyq balaǵa Ulttyq qordyń tabysynan qarajat aýdarylyp keledi. Byltyr ár balaǵa 100,52 dollar, 2025 jyldyń basynda taǵy 129,38 dollar aýdaryldy. Eki jylda «Ulttyq qor – balalarǵa» baǵdarlamasy 6,9 mln balany qamtyp, jalpy 888,8 mln dollar bólipti.
Bul qarajat balalardyń esepshotyna jınaqtalady, 18 jasqa tolǵan kezde eleýli kapıtal retinde beriledi. Osylaısha, «Ulttyq qor – balalarǵa» bastamasy ulttyq baılyqtyń ádiletti bólinýin qamtamasyz etýde.
Ulttyq quryltaı
Ulttyq quryltaı jandanǵaly eldegi áleýmettik-ekonomıkalyq máseleler sheshim taýyp keledi. Jyl ótken saıyn taqyryp aıasy keńidi, aıtylatyn salmaqty oı ulǵaıdy. Alqaly jıynda nazarda bolǵan kemshilikti túzetý zań sheńberinde bekip, qoǵamnyń oń baǵytqa bet alǵanyn baıqaımyz.
Alǵashqy Quryltaı – ult ordasy Ulytaýda, keıingi keńes – túrki áleminiń besigi atanǵan Túrkistanda, ótken jyly – Saraıshyq mańyndaǵy Atyraýda uıymdastyryldy. Bıyl Quryltaı Kókshetaý óńirinde ótkizilmek.
Búginge deıin Ulttyq quryltaıdyń bastamasymen 9 zań qabyldanypty. Atap aıtsaq, áıel quqyǵy men bala qaýipsizdigin kúsheıtý týraly zań, veıp saýdasyna tyıym salý, memlekettik nagradalar men onomastıka týraly zań qabyldanǵan. Bul qatarǵa vandalızm men oıyn bıznesin shekteý týraly qujat qosyldy. Oǵan qosa, esirtki óndirýdi jáne satýdy uıymdastyrǵany úshin qylmystyq jaýapkershilikti kúsheıtýge baǵyttalǵan túzetýlerdi atap ótken jón.
Eńbek adamyna erekshe qurmet
2025 jyl Qazaqstanda Jumysshy mamandyqtar jyly dep jarııalandy. «Osy ýaqyt ishinde tehnıkalyq jáne kásibı bilim berý júıesin reformalaý qajet. Sondaı-aq biz jumysshy mamandyqtaryn dáripteý arqyly qoǵamda eńbekqor jáne naǵyz maman bolý ıdeıasyn nasıhattaımyz» degen edi Memleket basshysy Jumysshy mamandyqtar jylyn jarııalaǵan kezde.
Endi memlekettik nagradalar ınjener, qurylysshy, kenshi, geolog, aýyl sharýashylyǵy men temirjol mamandaryna, sondaı-aq basqa da kásip ıelerine beriletin boldy.
«Taza Qazaqstan»
2024 jylǵy sáýirde Qazaqstanda «Taza Qazaqstan» ekologııalyq naýqany bastaldy. Aktsııaǵa 6,2 mıllıon adam qatysty. Búkil el aýmaǵynda senbilikter ótip, qoqys shyǵaryldy, aǵash egilip, aýmaqtar abattandyryldy. 1,6 mıllıon aǵash otyrǵyzyldy, 1,1 mıllıon tonna qoqys shyǵaryldy.
