Jańa Ekokodeks: Kásiporyndar úshin «lastaýshy tóleıdi» qaǵıdaty engizildi
Eske sala ketsek, Memleket basshysy Ekologııalyq kodekske 2021 jylǵy 2 qańtarda qol qoıǵan bolatyn.
Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstriniń aıtýynsha, jańa zańnamalyq akt reformatorlyq bolyp tabylady.
Bul joly qoǵamdyq pikirge úlken mán berildi.
«Jaýapkershilikti qatańdatý men jurtshylyqtyń rólin kúsheıte otyryp, kásiporyndarda ekologııalyq tehnologııalarǵa kóshý jáne emıssııalar kólemin tómendetýden basqa amal qalmaıdy dep oılaımyn, bul ekologııalyq ahýaldy naqty jaqsartýǵa alyp keledi», - dep atap ótti ekologııa mınıstri.
Jańa kodekste «lastaýshy tóleıdi jáne túzetedi» qaǵıdaty engizilgen. Memleket tabıǵat paıdalanýshylarǵa ekologııalyq aıyppul tóleýden góri qorshaǵan ortaǵa teris áserdi boldyrmaý jónindegi barlyq sharalardy qabyldaý tıimdirek bolatyn jaǵdaılar jasaıdy.
Osyndaı sharalardyń biri - eń ozyq qoljetimdi tehnologııalardy (OQT) engizý.
Birinshi kezeńde munaı-gaz, taý-ken metallýrgııasy, hımııa jáne elektr energetıkasy salalarynyń 50 iri kásipornyn OQT-ǵa kóshirý josparlanýda. Olar lastanýdyń 80% quraıdy. Eger kásiporyn OQT-ǵa aýyspasa, onda emıssııa úshin tólem stavkalary ósedi. 2025 jyldan bastap olar 2 esege, 2028 jyldan bastap 4 esege, 2031 jyldan bastap 8 esege artady.
Ekologııalyq kodeks 2021 jylǵy 1 shildede kúshine enedi. Al ázirshe negizgi lastaýshylar arasynda aýdıt júrgiziletin bolady, bul ónerkásiptiń OQT-ǵa kóshýge daıyndyǵyn baǵalaýǵa múmkindik beredi.
Qorshaǵan ortaǵa emıssııa úshin tólem jáne tabıǵatty qorǵaý is-sharalaryna bıýdjet qarajatyn maqsatty jumsaýǵa erekshe nazar aýdaryldy. Endi jergilikti atqarýshy organdar tabıǵatty qorǵaý is-sharalaryn túsetin ekologııalyq tólemder esebinen 100%-dyq kólemde qarjylandyrýǵa mindetti. Qaraǵandy oblysynda 2019 jyly qorshaǵan ortaǵa emıssııa úshin bıýdjetke túsetin túsimder 2020 jyldaǵydaı shamamen 16,7 mlrd teńgeni qurady.
Kodekste qorshaǵan ortaǵa áserdi baǵalaýdyń jańa tásilderi (QOÁB) kózdelgen.
Birinshi jáne ekinshi sanattaǵy nysandardyń áseri mindetti túrde baǵalanady.
Áseri shamaly nysandar - 3-shi jáne 4-shi sanattar - retteýden bosatylǵan. Budan basqa, endi qoǵamdyq tyńdaýlar qyzmetti josparlaýdyń eń erte kezeńi – jer ýchaskesi bólingenge deıin ótkiziletin bolady. Bul kásipkerlerdiń táýekelderin joıyp, jurtshylyqtyń pikirin eskere otyryp sheshim qabyldaýǵa múmkindik beredi.
Qorshaǵan ortaǵa emıssııalar normatıvterinen asyp túskeni úshin ákimshilik aıyppul 10 esege artady. Budan basqa, shyǵaryndylar monıtorınginiń avtomattandyrylǵan júıesi kásiporyndar qyzmetiniń aıqyndylyq deńgeıin arttyrýǵa múmkindik beredi. Derekterdi berý onlaın rejıminde júzege asyrylady. Bizdiń elimiz úshin taǵy bir úlken ekologııalyq problema - qaldyqtardy joıý jáne zańsyz polıgondar. 2020 jyly Qaraǵandy oblysynyń aýmaǵynda 1 275 ruqsat etilmegen qoqys oryndary anyqtaldy. Bul máseleni júıeli sheshý úshin jańa Kodekste qaldyqtardy qaıta óńdeýmen jáne kádege jaratýmen aınalysatyn
kásiporyndardy lıtsenzııalaý kózdelgen. Barlyq qoqys tasýshy kólikterge GPS-datchıkter ornatý josparlanýda.
Qaldyqtardyń jınalý kólemin qysqartý úshin elektr energııasyn alý arqyly olardy energetıkalyq kádege jaratýdy engizý kózdeledi (waste to Energy). Alaıda Qaraǵandy oblysynda qoqys jaǵatyn zaýyt ázir salynbaıdy. Innovatsııalar Nur-Sultan, Almaty, Shymkent, Atyraý, Taraz jáne Aqtóbege qatysty bolmaq.
Eýropalyq tájirıbege sáıkes, Ekokodeks taý-ken qaldyqtaryna arnalǵan jańa taraýmen tolyqtyryldy. Jabyq jáne qaraýsyz qalǵan qaldyqtardy jınaý obektileriniń tizilimi júrgiziletin bolady.
«Kodekstiń jańa redaktsııasy ónerkásiptik kásiporyndardyń jaýapkershiligin kúsheıtedi, sondaı-aq emıssııalardy tómendetý maqsatynda óndiristi jańǵyrtýdy talap etedi. Kodeks eldiń árbir turǵynyna, ómir men densaýlyq máselelerine, ekologııalyq jaýapkershilikke, jalpy tárbıe men oılaýǵa qatysty», - dedi óńir basshysy.
Keńeste «ArselorMıttal Temirtaý» AQ jáne «Qazaqmys» korporatsııasy tarapynan tabıǵatty qorǵaý qyzmeti máseleleri talqylandy. Metallýrgııalyq alpaýyttar memorandým sharttarynyń oryndalǵanyn eske saldy. Oǵan sáıkes, «ArselorMıttal Temirtaý» AQ 2024 jylǵa deıin emıssııalardyń naqty kólemin 30%-ǵa tómendetýge mindettenedi.
Kezdesý aıasynda Maǵzum Myrzaǵalıev jınalǵandarǵa Temirtaýdyń memlekettik ekologııalyq ınspektory Abylaı Qabdyrashty tanystyrdy. Metallýrgter qalasynda bul ustanymnyń qurylýy qolaısyz ekologııalyq jaǵdaıǵa baılanysty.
Maman ekologııalyq buzýshylyqtar men problemalar týraly jedel esep beredi.
Sondaı-aq ekologııa mınıstri oblys basshysymen birge birneshe nysandardy aralady. Solardyń biri - Sarandaǵy kún elektr stantsııasy. 164 ga aýmaqta ornalasqan 307 myńnan astam fotovoltaıkalyq panelder kún energııasyn elektr energııasyna aınaldyrady. Óndiristen keıin birden ol jalpy jelige túsedi.
Stantsııanyń qýaty - 100 MVt.
Sodan keıin qonaqtar «Qaraǵandy bekire» balyq sharýashylyǵyna ekskýrsııaǵa attandy. Bul tolyqtaı avtomattandyrylǵan óndiris. Bastapqyda jobanyń negizgi baǵyty bekire tuqymdas balyq túrlerin ósirý, óndirý jáne satý boldy. Birneshe jyl buryn kásiporyn ýyldyryq óndirisine kóshti. Ónim búkil Qazaqstan boıynsha satylady, sondaı-aq Reseıge eksporttalady. Túrkııa, Arab Ámirlikteri jáne Katar naryqtaryna shyǵý josparlary bar.
Mınıstrdiń jumys sapary JEO-3-ke barýmen aıaqtaldy. Munda ekologııalyq top nysannyń jumysymen tanysyp, aldaǵy josparlary týraly bildi.
Eske sala keteıik, bıyl Qaraǵandyda osy elektr stantsııasynan úshinshi jylý qubyrynyń qurylysy bastalady. Jobany iske asyrý 21 032 jańa páterdi jylý energııasymen qamtamasyz etýge múmkindik beredi.
