Jańa baǵdarlama ishki naryqty otandyq ónimmen toltyra ala ma
Sút kooperatıvteri qalaı qurylady?
Baǵdarlamanyń sút kooperatıvterin qurý bastamasy boıynsha sıyr saýyp, ózdigimen paıda taýyp júrgen sharýalar ózara birigip, sút qabyldaý beketin asha alady. Al úkimet oǵan ketken shyǵynnyń jartysyn ótep beredi. Oǵan qosa, súttiń árbir lıtri úshin qosymsha aqsha tóleıdi. Atalǵan baǵyttyń taǵy bir ózgesheligi, bankke kepilzat qoıýdyń qajeti joq.
Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń josparyna sáıkes, bes jyldyń ishinde respýblıka boıynsha myńǵa jýyq sút kooperatıvteri ashylady. Oǵan qatysatyn adamdardyń sany 350 myńnan asady degen boljam bar. Osy kooperatıvterden jınalatyn súttiń bárin zaýyttarǵa jiberip, otandyq óndiristi tolyqqandy júkteý kózdelip otyr. Sóıtip, qazaqstandyq markamen shyǵatyn sút pen sút ónimderin barynsha arttyrý josparlanǵan. Áıtpese, búginde aýyl xalqynyń basym bóligi sútti qalaǵa aparyp, óz "tochkalarynda" satyp júr. Al sút zaýyttary ónimniń jetispeýshiliginen tolyqqandy jumys istep turǵan joq.
"Elimizdegi súttiń 80 paıyzyn jeke qosalqy sharýalar óndiredi. Demek, ónimniń basym bóligi jeke sharýalardyń qolynda. Endi, biz olardy uıymdastyryp, kooperatıv qurý arqyly shıkizatty otandyq zaýyttarǵa jetkizip kóremiz. Máselen, bir aýyldy alaıyq. Maly taza. Іri qaranyń barlyǵy esepke alyndy. Kooperatıvke úsh-tórt adam emes, jıyrma adam birigedi. Sebebi kelesi jyldan bastap kúshine enetin kooperatıvter týraly zańda úsh adamnan kóp bolýy kerek dep jazylǵan. Degenmen, bizge jıyrma adamnyń birikkeni kerek. Sosyn kem degende 120 bas iri qara bolýy shart. Osylaısha, kooperatıv quryp, sút qabyldaý kásibin bastaýǵa bolady", - deıdi aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstri Qaırat Aıtýǵanov.
Memleket shyǵynnyń jartysyn ótep beredi
Sút qabyldaý beketi ashylǵannan keıin ol jerde shıkizatty salqyndatatyn eki tonnalyq konteıner ornatylady. Sóıtip, sıyrdy tańǵy jáne keshki ýaqytta saýǵannan súttiń birneshe tonnasy jınalýy tıis. Kooperatıv tóraǵasy ol taýardy sút zaýytyna aparyp tapsyrady. Sosyn adamdardyń tizimin beredi. Zaýyt basshylyǵy óz kezeginde tizim boıynsha aqshany sút tapsyrǵan adamdardyń jeke esepshottaryna aýdarady. Vıtse-mınıstr Q.Aıtýǵanovtyń sózine qaraǵanda, aqsha aıyrbasyn Qazposhta arqyly júrgizý kózdelip otyr. "Qazir poshtanyń aqsha aınalymy tómendep qaldy deıdi. Bólimsheler jabylyp jatyr. Al aýyldaǵy kooperatıvter arqyly biz aýyl poshtasyn qaıta jandandyra alamyz", - deıdi ol.
Aýyl xalqynyń sútti otandyq zaýyttarǵa tapsyrýǵa degen nıetin kúsheıtý úshin memleket árbir lıtr úshin qosymsha aqsha tóleıdi. Buryn ondaı sýbsıdııalardy tek iri fermerler ǵana alatyn. Endi, ondaı qoldaý sharalary barlyǵyna teń bolady. Al sút qabyldaý beketine ketken shyǵynnyń jartysyn memleket "QazAgro" xoldıngi arqyly ótep beredi. Máselen, ózimizde shyǵatyn sút qabyldaý beketiniń qural-jabdyqtary 5 mln. teńge tursa, sonyń 2,5 mln. teńgesi bıýdjettiń esebinen tólenedi.
"Endi, qalǵan aqshany qaıtarý qajet. Qalaı? Aýyl xalqy tapsyryp jatqan sútten paıda joq. Sebebi bir lıtrin 80 teńgeden qabyldaımyz da, xalyqqa taratyp beremiz. Degenmen, sýbsıdııanyń bar ekenin umytpaý qajet. Máselen, memleket bir lıtrge taǵy 10 teńge tólese, aıyna 120 tonna sút jınalǵan jaǵdaıda 1 mıllıon 200 myń teńge kóleminde sýbsıdııa alýǵa bolady. 200 myń aılyqqa ketse, qalǵan aqshaǵa nesıeni jabýǵa múmkindik bar. Sóıtip, 2,5 mln. teńgeniń qaryzyn jaýyp tastaǵannan keıin sıyr saýatyn apparattar jáne taǵy basqa qural-jabdyqtardy satyp alyp, kooperatıvti ary qaraı damytýǵa bolady. Jańa baǵdarlama boıynsha sharýalar óz múlkin kepilzatqa salmaıdy. Sút qabyldaý beketiniń ózi kepilzatqa alynady", - deıdi Q.Aıtýǵanov.
Kooperatıvter birneshe salany qamtıdy
Kooperatıv tek sharýalardyń birigýimen ǵana shektelmeıdi. Onyń aıasynda veterınarııa, agroxımııa, jem-shóp daıyndaý, tuqym, texnıka, qoldan uryqtandyrý men nesıe berý qyzmetteri kiredi. Osyndaı úlgide et, qus pen kókónis kooperatıvteri de qurylady degen jospar bar.
Resmı málimetke sáıkes, búginde elimizde sary maıdyń ishki óndirisi 64 paıyzdy qurasa, irimshik pen súzbeniń tek 58 paıyzy ǵana óz kúshimizben óńdeledi. Kelesi jyldan bastap kúshine enetin jańa baǵdarlama aıasynda atalǵan kórsetkishterdi barynsha arttyryp, dúken sórelerinde turatyn otandyq sút, et pen kókónis ónimderiniń úlesin kóbeıtý kózdelip otyr.
Budan bólek, baǵdarlama aıasynda astyq alqaptarynyń kólemin 2,3 mln. gektarǵa azaıtý josparlanǵan. Osynyń nátıjesinde jyl saıyn 3 mln. tonnaǵa az bıdaı jınalatyn bolady. Sebebi búginde elimizde 2,9 mln. tonna bıdaı artylyp qalyp otyrady. Endi, sonyń ornyna maıly daqyldardy kóptep ósirý kózdelip otyr. Óıtkeni osy sanattaǵy ónimderdiń tapshylyǵy bar. Máselen, arpa (1,2 mln. tonna), qant qyzylshasy (1 mln. tonnaǵa jýyq), júgeri jáne taǵy basqa dándi-daqyldarǵa suranys joǵary bolyp tur. Sonyń barlyǵy syrttan jetkiziledi. Al jańa baǵdarlama aıasynda atalǵan ónimderdi ózimizde óndirip, ishki naryqty barynsha toltyrý múmkindik bar.
