Jańa álipbıge Ts,Ch, Ş dybystaryn engizý qajet pe? – maman pikiri
Sodan beri qoǵam arasynda jańa álipbıge qatysty túrli pikir aıtylyp jatyr. Osyǵan baılanysty «QazAqparat» HAA Sh.Shaıahmetov atyndaǵy «Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-prakatıkalyq ortalyǵy Ádisteme basqarmasynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri, fılologııa ǵylymynyń kandıdaty, dotsent Sálıma Kenjemuratovanyń pikirin oqyrmanǵa usynady.
«Qazir «Latyn álipbıine ne úshin kóshemiz?» degen suraq qoısań, basym kópshiliktiń «Ózge eldermen terezemiz teń bolý úshin, árbir eldiń memlekettik tili bolýymen qatar, óziniń tól álipbıi bolýy kerek» dep jaýap beretini sózsiz. Jaqsy, latyn álipbıine kóshýge bel býdyq delik, endeshe ózimizdiń dybystyq ereksheligimizge saı keletin álipbıdi qalaı jasaımyz degen suraqqa jaýap izdeýimiz kerek. Dál osy tusta «Qazaq tiliniń dybystyq tabıǵatyna saı kelmeıtin kirme dybystar máselesiniń jaǵdaıy ne bolady? Olardy bolashaq álipbıge engizýdiń qanshalyqty keregi bar?» degen sııaqty kópshilikti mazalaıtyn suraqtarǵa toqtalaıyq. Ol dybystardyń birqatary –«ts», «ch», «ş». Bul tańbalarmen beriletin sózderdiń barlyǵy tildik qorymyzǵa keńestik kezeńde orys tili sózderi arqyly engeni belgili. Táýelsizdigimizdi alǵannan beri kirme sózderdiń birqatary qazaq tiline aýdaryldy, birqatary dybystyq úndesimge beıimdeldi. Olaı bolsa, osy tańbalarmen keletin sózderge nege balama tappasqa?!», - deıdi ǵalym.
Onyń paıymynsha, bul dybystar jańa álipbıge engizilse, onda álipbıge qatysty eshqandaı da qazaqshylyq degen túsinik bolmaıdy. Bul rette ǵalym búgingi urpaq aldyndaǵy mindet - qazaq halqyna tán emle ereje qurý ekenin eske salady.
«Búginge deıin usynylǵan jobalardyń ishinde «ts», «ch», «ş» dybystaryn álipbıge engizýdi qup kórip otyrǵandardyń da bar ekenin bilemiz. Olardyń birqatary eń ońaı nusqa retinde dúnıejúzine ortaq daıyn halyqaralyq fonetıkalyq alfavıttiń tańbalaryn alýdy durys dep tanıdy. Osyǵan jaýap retinde A. Baıtursynulynyń «Álipbı degen tildiń negizgi dybystaryna arnalǵan tańbalardyń jumaǵy» dep jazǵan bolatyn. Demek, áripterdiń til dybystaryn naqty tańbalaýyna, oqýǵa jáne jazýǵa jeńil bolýyna, úıretýge ońaı bolýyna basty nazar aýdarýymyz qajet. Álipbı jasaýda joǵaryda atalǵan dybystardy engizýdiń qajettiligi joq deıtin sebebimiz, qazaq tilinde osy ýaqytqa deıin qoldanylyp júrgen «ts», «ch», «ş» dybystary kóbinese orys tilinen engen kirme sózderde ǵana qoldanylady. Al tilimizdegi «aşy», «tuşy», «keşe» sózderi «ashshy», «tushshy», «keshshe» dep qosar shsh dybystary arqyly aıtylatyny belgili. Kirme şetka, borş, şı, plaş t.b sııaqty sanaýly sózderge bola ş tańbasyn qaldyrý qajet emes. Osy sózimizge dálel retinde ǵalym T.Januzaqovtyń basqarýymen 2008 jyly jaryq kórgen «Qazaq tiliniń túsindirme sózdiginde» Ts árpiniń astynda «tsement», «tsırk», «tsent» t.b. 36 sóz, Ch árpiniń astynda 10 sóz (chardash,charlston, chek, chempıon, chempıonat, cherkes, cheremıster, cheh, chývash,chýksha) ǵana berilgen. Osynyń ishinde chek, chempıon, chempıonat sózderi ǵana qoldanysymyzda júrgeni belgili. Chek sózin túbirtek, chempıon sózin jeńimpaz dep aıtyp ta júrmiz.Al «ş» árpi sózdikte múlde joq. Budan shyǵatyn qorytyndy, bolashaq úshin álemdik keńistikke enýdi maqsat etip, latyngrafıkaly álipbıge ótýdi jón dep otyrǵan bizder úshin kirme dybystardy qosaqtaýdyń qandaı qajettiligi bar? Sonaý sovettik dáýirdiń ózinde atalarymyz pech (pesh), sıtets (sısa), ıaşık (jáshik), botınka (bátińke) t.b. dep ıkemdeý arqyly tamasha ataýlardy oılap taba bildi jáne oǵan bola arnaıy ereje de shyǵarǵan joq. Al biz bolsaq, qansha ǵasyr ótse de halyqaralyq sózderdi aýdaryp, tilimizdiń ishki zańdylyǵyna baǵyndyryp, ózimizge ıkemdesek, jańalyqtan jaltaryp dalada qalatyndaı qorqamyz», - deıdi Sálıma Kenjemuratova.
Sonymen qatar, ǵalym joǵarydaǵy áripterdiń ózi orys tilinen engen sózderdi, túpnusqasynda qaldyrý úshin alynǵanyn atap ótedi. Máselen, belgili ǵalym: N.Ýálıuly: «Álipbıdegi áripterdiń sany shamadan tys kóp bolýy mektep tabaldyryǵyn attaǵan oqýshylarymyzǵa ońaı tımeıdi. Qazaq tiliniń dybys júıesine qatyssyz áripterdi jattaý mıǵa salmaq túsiredi» – degen eken. Onyń ústine kırılshe jazýǵa negizdelgen álipbı qazaq tiliniń dybystyq júıesin kemeldi etip kórsete almaıtyny anyq.
«Sondyqtan táýekelge bel baılap, tarıhı sátti paıdalanyp, ózimizdiń tildik zańdylyǵymyzǵa saı álipbı jasaýymyz kerek. Búginge deıin bekitilgen álipbıde «ts» men «ch»- ny sh, sh dıgraftarymen tańbalaý arqyly ne uttyq? Qaıtadan ş, ch, ts dybystaryna jeke tańba arnap dıgrafpen berip, qıyndyq týdyrýdyń esh qısyny joq. Qazirgi qoǵam ş, ch, ts dybystaryn dıgrafpen berýge túbegeıli qarsy. Óıtkeni osyǵan deıin bekitilgen álipbıdegi Ashat (Ashat/ Ashat), ashana (ashana/ ashana), shema (shema/ shema) sekildi sózderdiń quramynda kezdesetin sh dybysy qoǵamda daý týdyrdy. Qoryta aıtqanda, latyn álipbıine kóshý tek tańbalardy aýystyrý emes, eń negizgisi – ultymyzdyń rýhanı jańǵyrýdy barynsha tıimdi joldarmen túzilgen tól tańbamyz arqyly kórinis tapqanyn sezinýi emes pe!? Bizdiń oıymyzsha, qazaqtyń «sh» -sy turǵanda «ch» men «ş»- nyń tórge ozar orny joq. Sondyqtan tól dybysymyz «sh» árpi Şş (sedıl) tańbasyn ıelenip, «ch», «ş», kirme dybystary qoldanystan shyǵarylsa quba-qup bolar edi.Sebebi ch, ş tańbasymen kelgen kirme sózderdi qıyndyqsyz ana tilimizge ıgerip alýda «sh» árpiniń qudireti jetedi. Al ts tańbasy osyǵan deıingi bekitilgen álipbıde bolmaǵandyqtan, halyqtyń kózi S tańbasymen oqyp, jazýǵa daǵdylanyp ta qalǵan. Bul tańbalardyń kirme sózderdi ana tilimizge ıkemdeýdegi qyzmeti óte joǵary bolary sózsiz», - deıdi Sálıma Kenjemuratova.
