Jámıǵa Dáýlet, aıtysker aqyn: Qarakóz qyzyn syılaǵan qazaǵyma rızamyn
Respýblıkalyq, halyqaralyq jarystardyń jeńimpazdary, jas talantty aıtyskerler, sondaı-aq Qytaı, Mońǵolııa, Qyrǵyzstan elderiniń tanymal aqyndary qatynasty. Qalaı desek te táýelsizdik toıyna arnalǵan aıtysta kóp nárseler aıtyldy. Kórermenderdiń de kóńili eleńdep aqyndarǵa úlken yqylas tanytty. «Alýan-alýan júırik bar áline qaraı shabady» demekshi Qytaıdan kelgen Jámıǵa Dáýletqyzynyń ekpini tas jarǵandaı baıqaldy. Júzden júırik, myńnan tulpar synalǵan shańdy báıgeden baby da, baǵy da janyp, Alaman báıgeniń bas júldesin sol Jámıǵa qyz qanjyǵasyna baılady. Kesteli kórkem tilimen halyqty tánti etken aqyn qyzymyzdy júldesimen quttyqtap, az-kem áńgime órbitken edik.
-Jámıǵa, atajurttyń alaman aıtysyndaǵy bas júldeń qutty bolsyn!
- Rahmet, bul qarakóz qyzyn qurmettegen halqymnyń peıiliniń arqasy ǵoı. Qonaǵyn qudaıdaı syılaıtyn darqandyǵyn kórsetti atajurtym.
-Qyryq aqynnan oza shaýyp alǵan júlde qandaı kóńil-kúı syılady?
- Bul joly alǵan báıgeme qatty tolqyp ta, qorqyp ta turmyn. Tolqyp turǵanym, bálkim, men bas báıgeni alatyn aıtys jasamaǵan shyǵarmyn, biraq osy báıge - maǵan kórsetken halyqtyń yqylas-qoshemeti, artqan senimi shyǵar. Osy júktelgen jaýapkershilik kelesi aıtysta meni naǵyz bas báıgeniń dárejesinde sóz saıysýǵa jigerlendiretin shyǵar dep oılaımyn. Al qorqatynym - aqynym dep alqaǵan eldiń aqıqatyn aıta almaı qalam ba deımin?! Týǵan jerimiz bolmasa da, ata-babamyzdyń qany tamǵan tarıhı elimizge kelip máre-sáre bolyp jatyrmyz... Qarǵa tamyrly qazaqpyz ǵoı! Aqynymyz dep alaqanyna salyp syılap, mańdaıymyzdan sıpap jatyr. Osyndaı óreli aıtys uıymdastyrǵan Qazaq eline rahmet aıtamyn. Aıtystyń kóshbasshysy Júrsin Erman aǵamyzǵa aıtatyn alǵysym zor. Atqa miner aǵalar, tórde otyrǵan tórelerden tartyp kóńil bólip jatyr. Alystan kelgen qarakóz qyzymyz dep, basqa da azýly júırikterdiń júldesin ezýinen jyryp berip, syılaǵan halqyma rahmet aıtamyn! Menen basqa aqyndar da jaman óner kórsetken joq, biraq aǵalarymyz qonaǵyn qudaıdaı syılaıtyn qonaqjaılyǵyn kórsetken bolýy kerek.
- Jalpy aıtys qalaı ótti? Óz ónerińdi tolyq kórsete aldyń ba?
- Aıtystyń uıymdastyrylýy óte jaqsy. Bári de oıdaǵydaı. Osy aıtysta áttegen-aılarym da kóp boldy. Birinshi aınalymda túsken qarsylasym Iranǵaıyp Kúzembaevty buryn tanymaıtynmyn. Dese de, jaman bolmady, sátti ótti, ol da bolsa sol áriptesimniń arqasy dep oılaımyn. Ekinshi aınalymda Rınatty suraǵanym shyn, biraq ol nege ekeni belgisiz menimen shyǵýdan bas tartty. Keıin Muhtar Nııazovpen aıtystym. Tartymdy aıtys jasaǵandaı boldyq. Dese de, kóńildegideı kósilip aıta almadym. Aıtys ortasynda qyzyq jaǵdaı boldy. Meniń sózderim namysyna tıdi me, oılamaǵan jerden kórermen ortasynda otyrǵan Rınat Zaıytov sahnaǵa júgirip shyǵyp, Muhtardyń dombyrasyn alyp, jaýap retinde birneshe shýmaq óleń aıtty. Men sol boıy Rınatpen aıtysyp otyryp qalam ba dep te oılaǵan edim. Keıin ol qaıta túsip ketti. Osy tosyn jaǵdaı bir jaǵynan qyzyq bolsa, ekinshi jaǵynan aıtystaǵy nazarymyz bólinip, aıtpaq oı aǵynymyzdy arnasynan sál alshaqtatyp jiberdi. Biraq halyqtyń ystyq yqylasy, aıǵaı-shýy bárin umyttyryp jiberdi. Jalpy, shoqtyǵy bıik aıtys boldy dep aıta almaımyn.Túıindi qoǵamdyq máselelerdi aıta almadyq, aıtsam degen kóp sózderim ishimde ketti. Negizinen aýyz eki sóz qaǵystyrý kóp boldy. Óz basym Qytaıdaǵy qazaq aqyndarynyń sýyryp salmalyq sheberligin kórsete bildim dep oılaımyn.
- Bul joly biraz memleketten aqyndar keldi. Qaı eldiń aqyndarynyń qandaı erekshelikteri bar ekenin baıqaı aldyń ba?
- Árıne, árkimniń óz deńgeıi, ereksheligi bar ǵoı. Mońǵolııanyń aqyndary birinshi aınalymda shyǵyp qaldy. Biraq olarda kiná joq, sebebi memleketten qoldaý bolyp, jylda aqyndar aıtysyn ótkizip otyrǵan joq. Tek boıyndaǵy qazaqı qany jetelep kelip otyr. Dúbirli toı bolyp jatyr dep, qýana jetkenine myń alǵys. Al Ózbekstannan bir aqyn keldi. Odan da bálendeı jańalyq, artyqshylyq baıqaı almadym. Qyrǵyzstannan Aaly Tutqyshev degen aqyn kelipti.Ulty qyrǵyz bolsa da men onyń aıtysyn joǵary baǵaladym. Ol tap-bermede taýyp aıtatyn ereksheligin baıqatty. Menińshe, Qazaqstan aqyndarynyń oı óresi kóp joǵary, sebebi qasıetti qazaq elinde qoınaýy mol, tarıhy tereń mádenıetten sýsyndap, qarymdy aqyn jazýshylardyń shyǵarmalarynan nár alyp, tunyq bastaýdan qanyp iship jatqan aqyndar. Árıne, olardyń oıy nege tereń bolmasqa?! Qazaqstan aqyndarynyń keń kósilip, erkin aıtýy, oı baptaýy, halyqqa jetkizýi jaqsy. Al sýyryp salmaǵa kelgende Qytaı qazaqtarynyń aqyndary basymdaý dep oılaımyn. Biz jaqta ýaqyt qysqa beriledi, sol sebepti qysqa da nusqa aıtýǵa, aýyz eki sóz saptaýǵa týra keledi. Onyń ústine bizde kóbinde taqyryp shekteýli, belgili sheńber ishinde aıtamyz. Osy jaǵdaılar da tap-bermede tapqyr oı aıtýǵa jetelegen bolý kerek.
- Tórt aqynnyń shashbaýyn kóterip Qytaıdyń mádenıet salasyndaǵy resmı adamdary da kelgenin baıqadyq. Jalpy, Qytaı memleketiń aıtys ónerine kózqarasy, qoldaýy qandaı?
- Qytaıda qaımaǵy buzylmaǵan mádenıeti baı, tili tunyq, bir shoǵyr qazaq jatqanyn barshańyz bilesizder. Sonyń ishinde osy aıtys óneri erekshe jaqsy dáriptelgen. Bılik tarabynan da jaqsy qoldaýǵa ıe. Jyl saıyn oblys, aımaq, aýdan kólemderinde ár túrli deńgeıdegi aqyndar aıtysy ótip turady. Halyqtyń yqylasy da erekshe, «Aıtys» dese taıly-tuıaǵymen qalmaı barady. Osy jolǵy aıtysqa da qarajatpen qamtamasyz etip, baptap úkilep ákelip otyr. Osyndaı jaǵdaı jasap otyrǵanda, biz jaqsy jyr tókpesek, ózimizge syn. Men osy jolǵy bas báıge alǵanyma - jeke basymnyń emes, arttaǵy kóz tigip otyrǵan 2 mıllıonǵa jýyq qazaǵymnyń úmitin aqtaı alǵanym úshin qýandym. Ekinshiden, shette tili shymyr, ushqyr oıly aqyndar bar ekendigin, taza tildi qara orman el bar ekendigin osyndaǵy jurtqa sezdire bilgenim úshin qýandym. Sonymen qosa mıllıard qytaıǵa qazaq óneriniń baǵasyn, qudiretin taǵy bir márte dáleldegenim úshin qýandym. Olar da qazaq óneriniń joqtaýshysy bar ekenin, halyqaralyq deńgeıde aıtystyń orny bar ekenin uǵyndy dep bilemin.
- Osy jolǵy aıtysta óz kóńilińnen shyqqan nemese qarsylasyńdy tyǵyryqqa tiregen jyr joldarynan esińde qalǵany bar ma?
- Alǵashqy aınalymda Erenǵaıyppen túskende, ol maǵan «Sen erkek minezdisiń, daýysyń jýan, kúıeýińe qalaı jaǵasyń» degendeı sózderdi kóldeneń tartpaq boldy. Sol kezde kómeıimnen órilgen sóz mynaý boldy:
Jámıǵa erkekshora qyz eken dep,
Qaradaı tańǵalǵanyń bolmas maǵan.
Jigitim minezimdi unatady,
Ómirlik súıenishim joldas maǵan.
Basqalardan daýysyń jaǵymdy dep,
áriptes, senen buryn sol maqtaǵan.
Qyz edim Qabanbaıdyń Gaýharyndaı,
etigimen sý keship, er jastaǵan.
Tym tómen usaqshyl bolyp ketipti-aý,
Erenǵaıyp sekildi sergek balań.
Taramdy tarıhyma qarar bolsaq,
Áıel minez erkekter beldi aspaǵan.
Erkek minez áıelder el bastaǵan.
Osy jaýabyma kóńilim tolady.
- Óziń týraly aıta ketseń, aıtys ónerine qalaı keldiń?
- Men Shyńjańnyń Altaı aımaǵyna qarasty Shińgil aýdanynda turamyn. Qurmanbek Zeıtinǵazyulydaı aqyny ótken, Sulýbaıdaı batyry ótken ónerliler men ulylardyń mekeni bolǵan jer. Keshegi 13 myń adamdyq «Qara jorǵa» bıimen álemdi tańǵaldyrǵan da sol eldiń erligi bolatyn. Naǵashym aqyn bolǵan, atam da aqyn kisi. Jalpy ákemniń inileri toı-tomalaqta, án salyp óleń aıtatyn kisiler bolatyn. Solardyń áseri bolar, anamnyń aq sútimen, atamnyń qanymen kelgen Allanyń bergen qasıeti shyǵar. 9 jasymnan bastap terme aıtqanmyn, 17 jasymda aıtysqa qyzyqtym. Sodan bastap aıtys sahnasyna beıimdeldim. Alǵashynda aıtysqa qyzǵýshylyqpen keldik, keıin bildim aıtystyń salmaǵyn, aqyn degeniń Alashtyń tili men jaǵy ekenin, onyń moınynda qara orman halyqtyń aıtar oıy jatqanyn bertin kele túsindim. Úlken sahnaǵa 2004 jyly kóterilgenmin. Qas qaǵymdaı óte shyqqan osy jeti jyl maǵan kóp jetistikter syılady. Sodan beri aqynyn ardaqtaǵan Alash alaqanyna salyp áldılep keledi. Sol keshegi kúrkedegi ónerim búgin kúlli álemge qanat qaǵyp otyr. Bul da bolsa birinshi, Alla taǵalanyń tarydaı tańdaıyma bergen baǵy. Ekinshi, sol aqynyn qoldap jatqan Alashtyń arqasy deımin. Úshinshi, Alla bergen talantymdy ushtaýǵa umtylǵan talpynysym. Búgingi Táýelsizdiktiń 20 jyldyǵyna arnalǵan alaman aıtys meniń ómirimdegi eń úlken aıtystyń biri. Láıim, osy 20 jyldyq Táýelsizdiktiń dúbirli toıynda ótken aıtys, alda da jalǵassyn.
- Negizgi mamandyǵyń qandaı?
- Meniń mamandyǵym Alla bergen aıtys óneri. Mektepen keıin arnaıy ashylǵan aqyndardy tárbıeleý ortalyǵynan bilim aldym. Ol jerde aıtys degenniń ne ekenin, onyń jalpy baǵyt baǵdaryn úırendik. Tabıǵı talantymyzdy shyńdadyq. Halyqty aýzyńa qaratyp sóıleý úshin ózińniń de bilimiń bolý kerek qoı. Men bilimdi halyqtyń qazynasy - dala mektebinen aldym. Óner jolym áli alda, Alla buıyrsa, mine jol ashylyp jatyr. Qazaqstan ádebıeti men mádenıetinen sýsyndasam, áli de bolsa tarıh týraly izdensem deımin.
- Sizderdi osy dodaǵa qalaı iriktedi? Ol jaqta sizderden de óresi bıik, «áttegen-aı» dep qalyp qoıǵan júırikter joq pa?
- Árıne, ol jaqta osy jolǵy dodaǵa joly túspegen júırikter jeterlik. Óz kóńilimde «átteń, sol kelse» deıtin aqyndar bar edi. Amal ne, bizge joldama tek tórteý ǵana boldy. Ekinshi sebebi - Shyńjańdaǵy 3 qazaq oblysynan bir-bir aqyn keldi. Al ózim turatyn Altaı óńirinde de talaı sóz mergenderi bar. Bul joly arnaıy irikteý bolǵan joq. Joǵarydaǵy aǵalarymyzdyń aqyldasýymen, burynnan kózge túsip júrgenderdiń óresine qaraı sheshim shyǵardy.
- Al endi aıtysta kimderdi ustaz tutasyń?
- Aldaǵy aǵalarǵa qarap óstim. Súıinbaı men Qataǵannyń aıtystarynan nár aldym. Sondaı súbeli sóz saptaı bilgen babalarǵa shynymen bas ımeı tura almaısyń. Odan beri kelse, sol Shyńjańdaǵy tanymal aqyn, 70 jasqa kelgenshe qolynan dombyrasyn tastamaǵan Qurmanbek Zeıtynǵazyuly aǵamyzdyń ónerinen sýsyndadym. Óz kóńilimde sol kisilerdi ustaz tutamyn. Odan beri Erkin, Shaken, Mural degen aǵalarymyzǵa qarap óstik. Ol kisiler áli de óner jolynda, biz sol kóshtiń jalǵasymyz.
- Aıtystyń halyqaralyq deńgeıde ótýine qandaı baǵa beresiń?
- Árıne, bul bastama ultymyzdyń mádenıeti úshin, óz jaýharlarymyzdy álemge tanytý úshin óte mańyzdy. Sonymen birge aqyndardyń ózara tájirıbe almasýy úshin tamasha oraı. Halyqaralyq aıtys bolǵasyn júzden júırik, myńnan tulpar atanǵandar jınalady. Osyndaıda óz deńgeıimizdi bilemiz. Jaqsysyn alyp, ózara tolyǵamyz. Alla buıyrsa, aldaǵy aıtystarymda men budan da joǵary deńgeıde óner kórsetetin bolamyn. Osy joly kóp nárseni kóńilime túıip, kóp nárse úırenip qaıttym.
- Qazirgi aqyndardan kimderdi joǵary baǵalaısyń?
- - Barshańyzǵa belgili Júrsin aǵamyzdyń baptaǵan júırikterin joǵary baǵalaımyn. Barlyǵy da aýzyna qus tistegen dúldúlder. Balǵynbek, Rınattardyń óresi bıik. Jastarda Jandarbek Bulǵaqov jaqsy aıtys órnegin kórsetip júr. Keshe ǵana ózimmen aıtysqan Muqtar Nııazov ta adýyndy aqyn. Basqa da sóz dodasynyń myqtylary jeterlik...
- Qazaq eliniń Astanasy qandaı áser qaldyrdy?
- Shynynda, az ýaqyttyń ishinde oılamaǵan kórkem qala salypty. Aspanmen talasqan kópqabatty ǵımarattar tánti etti. Júregimizge qýanysh uıalatty. Qazaǵymnyn osyndaı elordasy bolǵany álemdegi árbir qazaqtyń qýanyshy. Laıym, qasıetti qazaq eli kórkeıip, Astana budan da sáýletti bolyp jaınaı bersin.
- Ata jurtqa at basyn burý oıyńda joq pa?
- Bolashaqty Alla biledi. Taıaý ýaqyttarda kelý oıymda joq. Ol jaqtaǵy 2 mıllıonǵa jýyq qazaqtyń da joǵyn joqtap, muńyn aıtatyn aqyn kerek emes pe?! Qaıda júrsem de qazaq tili men mádeıeti jolynda óz júgimdi kótersem deımin.
- Sóz sońynda qazaq eline degen tilegińdi bir shýmaq óleńmen túıindeseń deımin...
- Mundaǵy el qandasymyz, týysymyz,
Saǵynyp eljireıdi qý ishimiz.
Aǵaıyn yqylasyńa rahmet,
Qajet emes altynyń, kúmisińiz.
Tilerim qasıetti bar qazaǵym.
árdaıym, shaıqalmasyn yrysyńyz.
- Ámın. Aıtystyń alamanynda tulparyńyzdyń tuıaǵy tozbasyn.
