Jambyl oblysy: Ekpeden kóz jumǵan marqumnyń týystary tergeýdiń uzaqqa sozylyp ketkenine narazy
Oqıǵa osydan 1 jyl 3 aı buryn bolǵan. Joldybaı áýletiniń 42 jastaǵy azamaty, tórt balanyń ákesi Serik Jorabekov sýyqtaǵan qulaǵyn kórsetý úshin jary Ǵalııa Rahmetildaevamen birge atalǵan ortalyqqa barady. Naýqasty Erlan Sadýov esimdi lor dárigeri qabyldaıdy.
Barlyq tekseristen ótken soń, naýqastyń áıeli jazyp bergen dárini alyp keledi.
«Biz dárigerge bul dárini egýge bolmaıdy, allergııa beredi» dep birneshe ret aıttyq. Biraq dáriger sózimizge qulaq aspady. «Mundaıdyń talaıyn kórgenbiz» dedi. Sodan kúıeýim ishke kirip ketti de, men syrtta kútip turdym. Arada 20 mınýttaı ýaqyt ótti. Men «Nege keshigip jatyr?» dep esikten kirgenimde, jerde sulap jatqan kúıeýimdi kórdim. Dáriger bólme kezip júr. Tipti aýany keńeıtip, tereze de ashpapty. Jedel járdem de shaqyrmaǵan.
Shuǵyl kúıeýimniń baýyrlaryna qońyraý shaldym. Jedel járdemdi ózimiz shaqyrdyq. Al álgi dáriger es jıǵyzý úshin tek nashatyr spırtin ıisketken. Nege sol mezet jedel járdem shaqyryp, dabyl qaqpaǵanyn túsinbeımin», – deıdi marqumnyń jary Ǵalııa.
Seriktiń ápkeleri de naýqasqa janashyrlyq tanytyp, der kezinde jedel járdem shaqyrmaǵan dárigerdiń isine qapaly.
«Dáriger «Synama ekpe saldyq» deıdi. Synama salǵannan adam ólip ketýi múmkin be? «Allergııam bar edi» degen inimniń sózine dáriger nege qulaq aspady? Nege aldymen tamyzatyn, ishetin dári bermedi? Túsiniksiz. Endi mine, atpaldaı azamatymyzdy joǵaltyp otyrmyz. Kelinimiz tórt balasymen jaldamaly úıde turady.
Ol dáriger áli qyzmet etip júr. Biraq, bir jyldan asa ýaqyttan beri tym bolmasa bir ret kelip, tórt perzenttiń jaǵdaıyn suramady» – deıdi marqumnyń ápkesi Shyńǵyskúl Jorabekova.
Biz Serik Joldybaıulyn teksergen dáriger Erlan Sadýovpen tildesip, mán-jaıdy bilý maqsatynda dıagnostıkalyq ortalyqqa bas suqtyq. Alaıda, dáriger birden tildesýden bas tartyp: «Basshymmen sóılesip kelińizder» degen soń, dıagnostıkalyq ortalyqtyń bas dárigeri Ajarkúl Iskakovaǵa jolyqtyq.
«Bul istiń áli qorytyndysy shyqqan joq. Tıisti quzyrly oryn qyzmetkerleri ekspertıza júrgizip jatyr. Barlyǵy sonyń qorytyndysynan soń belgili bolady. Sondyqtan qorytyndysy shyqpaǵan iske eshteńe aıta almaımyn», – dedi ol.
Máseleniń aq-qarasyn bilý maqsatynda Jambyl oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasynyń baspasóz qyzmetine de habarlastyq. Basqarmanyń baspasóz hatshysy Tolqyn Ómirbaevanyń aıtýynsha, «Sadyhan» mekemesi jekemenshik ortalyq bolǵandyqtan, onyń jumysyna densaýlyq saqtaý basqarmasy ózdiginen tekseris jumystaryn júrgize almaıdy. Ol úshin japa shegýshi tarap basqarma basshysynyń atyna aryz jazyp berýleri tıis. Tek aryz túsken jaǵdaıda ǵana basqarma zerdeleý jumystaryn júrgizip, quzyrly oryndarǵa mekemeni lıtsenzııasynan aıyrý týraly usynys bere alady.
Otbasy múshelereniń aıtýy boıynsha, bir jyldan assa da, is áli sotqa jetpegen, tergeý amaldary jalǵasyp jatyr.
Osy oraıda biz zańger Erlan Satybaldıevtiń de pikirin bilgen edik.
«Bul iste aldymen sot-medıtsınalyq saraptamasynyń qorytyndysy qajet. Sonda ǵana ol adam neden qaıtys bolǵany naqty belgili bolady. Munymen qosa, oblystyq medıtsınalyq jáne farmatsevtıkalyq baqylaý departamentiniń qyzmettik tekserisiniń nátıjesi kerek», – dedi ol.
Aıta keteıik, buǵan deıin biz Jambyl oblysynda eki jylda 30 jańa medıtsınalyq nysan salynady dep habarlaǵan bolatynbyz.
