Jambyl Artyqbaev: Naýryz – salt-dástúrdi túgendeý emes - tiriltý
- Jambyl Omaruly, Prezıdent N.Nazarbaev «Túbinde bizdiń naǵyz jańa jylymyz osy Naýryz meıramy bolýy qajet» dep pikir bildirgen edi. Osy Naýryz meıramynyń tarıhy qandaı? Qaı kezden beri toılanyp keledi?
- Naýryz - óte erte zamandarda paıda bolǵan meıramdardyń biri. Tarıhta neolıt degen dáýir bar, ony jańa tas dáýiri dep te ataımyz, bizdiń eramyzǵa deıingi 7-6 myńjyldyqtardy qamtıdy. Naýryz meıramy sol dáýirde paıda boldy dep oılaımyn. Nege deseńiz, neolıt dáýirinde adamzat ómirinde úlken ózgerister boldy: maldy qolǵa úıretti, eginshilik damı bastady. Bul - adamzat ómirin keremet baıytqan, adamnyń ósýine, mańaıyndaǵy jaratylysty tanýyna múmkindik bergen revolıýtsııalyq jańalyqtar edi. Árıne, bul jańalyqtar da ońaılyqpen kelgen joq, muny mıllıon jyldyq paleolıt dáýirindegi damýdyń nátıjesi dep túsingen abzal.
Ekinshiden, bıblııalyq, injil ańyzdarynda Naýryzdy Nuq paıǵambarmen baılanystardy. Nuq paıǵamdardyń zamany - kóne zaman, ony tarıhshylar «topan sý zamany» dep aıtady. Sońǵy topan sý bizdiń eramyzǵa deıingi 12-11 myńjyldyqtarda bolǵan dep aıtylady. Jańaǵy aıtqan neolıt dáýirine bul da sáıkes kelip tur.
Úshinshiden, «Naýryz» sóziniń ózi - altaı halyqtarynyń tiline, osyndaı úlken til tobynyń bárine qatysty sóz. ıAǵnı, bul sóz tildik júıeler bólinbeı, ajyramaı turǵan kezde paıda boldy. Bizde bul sóz «Naýa + yrys» maǵynasynda saqtalǵan. Al ırandyqtar men eýropalyqtar bul kóne sózdi «jańa», «naý», «nıý» maǵynasynda túsindirip otyr. Qarap otyrsańyz, munyń da túbi neolıt dáýirine barady, ol kezde tilderdiń arasy ajyramaǵan edi.
Al qazaqqa kelsek, Naýryz meıramyn bizde «Ulystyń uly kúni» dep ataıdy. Túrik-mońǵol tildes elder «ulys» dep memleketti aıtady. Bul ǵajap uǵym, bul kishkene ǵana sóz tirkesi - Naýryzdy memlekettiń eń basty meıramy degendi bildiredi. Qazaq halqynyń osyndaı keremet sózderdi saqtap qalǵanyna tań qalamyn. «Ulystyń uly kúni» degen sóz qazaqtyń buryn memleketi bolmaǵan, el bolmaǵan degen sekildi taǵy da basqasha aıtyp júrgenderdiń báriniń aýzyna qum quıatyn tarıhı derek emes pe?!
Endi Elbasynyń «Jańa jyl» degenine kelsek, mynandaı derekterdi aıtatyn edim. Qazaqtyń baıyrǵy dástúrleri, sonyń ishinde Máshhúr Júsip shejiresinde qyzyqty derekter bar. «Naýryzdyń kelgen sátin jandyda balyq biledi» deıdi shejireshi: «Naýryznama toı qylatyn jurttyń patshalary tiri balyqty kóp qylyp ustatyp alyp, bir kersen sýǵa salyp, kóptiń alqasyna qoıdyrady. Otyrǵan kóp áleýmet sol balyqtarǵa kózderin tigip qarap otyrady. Bir mezgilde balyq bitken biri qalmaı tep-tegis shalqasynan jata qalady. Qaryndary jarqyrap, lezde balyqtar aýnaǵan jaǵynan ekinshi jaǵyna qaraı aýnap túsedi. Sonan soń patshalar baraban soqtyrady: «Eski jyl shyqty, jańa jyl keldi!» dep. Segiz kún udaıymen qol astyna qaraǵan jurtqa toı, tamasha beredi: «Jańa jyl toıy! »- deıdi.
- Degenmen, qazir «Naýryzdy» parsy tiline telip júrgenimiz durys emes pe, sonda?
- Iá. Óıtkeni parsylardyń ózi bizdiń jerimizden qonys aýdarǵan arıandar. Arıı taıpasynan shyǵyp, parsy qyrattaryn jaýlap alǵan. Sodan arıan, ıran atalyp ketti. Biraq negizinen olardyń etnogenezi bizge bóten emes.
- Ótken ǵasyrda Naýryzdy dinı mereke dep toılaýǵa tyıym salǵan edi. Naýryz ben din arasynda baılanys boldy ma?
- Dinı meıram degeni - jeleý ǵana. Bul Keńes úkimetiniń ulttyq salt-dástúrlermen kúresiniń jemisi. Etnografııalyq zertteýler júrgizip, shejire jınap júrgenimde qazaqtyń qarııalary aıtatyn «úkimet 1926 jyly ornady, sol jyly ulttyq dástúrlerge tyıymdar salyndy» dep. Sonyń biri - Naýryzdy tyıý. Qazaqtyń jáne ózge de túrki halyqtarynyń jańa jylyn orys jańa jylyna beıimdeý kerek boldy. Osylaısha, 1926 jylǵa deıin qazaq halqy jańa jyldy Naýryzda toılap kelip, 1926 jyldan keıin kúrt tyıyldy. Naýryzdy toqtatý arqyly úlkendi syılaý (mysalǵa bata alýdyń ózin aıtýǵa bolady), dastarhan mázirine meılinshe mán berý, kıelilik syndy qazaqtyń ózge de qundy uǵymdaryna úlken soqqy berildi dep esepteımin.
- Sonda shyn máninde Naýryzdyń qandaı da bir dinge esh qatysy joq qoı?
- Naýryzdyń esh dinge, tipti óte ejelgi dinderge de qatysy joq. Naýryz jaratylystaný túsinikterinen týyndaǵan. Rasynda da, Naýryz - kún men túnniń teńeletin ýaqyty. Sol zamannyń esepshileri anyqtaǵan tabıǵattyń ǵajap bir zańdylyǵy, garmonııasy. Sondyqtan da, Naýryz týraly aıtqanda dinnen góri, kóne zamandaǵy ǵylym-bilim týraly, danalyq týraly aıtqanymyz jón. ıAǵnı, ony belgili bir dinmen baılanysty dep aıtýǵa bolmaıdy. Tipti álemdegi eń kóne din sanalatyn Zoroastrızmniń ózi bizdiń dáýirimizge deıingi 2 myńjyldyqta paıda boldy. Al Naýryzdyń tarıhy kem degende b.z.d. 6-7 myńjyldyqtarǵa barady.
- Al qazirgi Naýryzdyń toılanýyna kóńilińiz tola ma? Naýryzdy qalaı toılaý kerek? «Naýryz toıyn Qazyǵurttan bastaý kerek» degen pikirińizdi estigen edik?
- Naýryz toıyn Qazyǵurttan bastaý kerek degen pikirdi jalǵyz men emes, basqa da etnograftar, tarıhshy azamattar aıtyp júr. Óıtkeni, b.z.d. 12-11 myńjyldyqta Nuq paıǵambardyń kemesi Qazyǵurtta toqtady degen ańyz bar. Árıne, ańyzdyń aty - ańyz. Alaıda, bul ańyz qazaq úshin nesimen qundy? Ol ańyzdy álemdik deńgeıde qalaı tiriltip, ony ulttyq jańǵyrýǵa qalaı paıdalaný kerek? Búkil álemde jalpy sany 3 myńdaı etnos bolsa, sonyń tek tórteýi ǵana «Nuq paıǵamdardyń kemesi toqtaǵan jer» dep óz jerindegi taýdy kórsete alady. Biz sol tórteýdiń ishinde barmyz. Evreıler Nuq paıǵambardyń kemesi toqtady dep - Sıon taýyn kórsetedi, armıandar - Ararat taýyn, arabtar - Júdi (Jıdda) taýyn ataıdy. Tórtinshi halyq - qazaqtar, biz - Qazyǵurtty kórsetemiz.
Osynyń ózi bir ǵajap fenomenologııalyq dúnıe, qazaqty álemge tanytýǵa qajetti sımvoldyń biri dep esepteımin. Óıtkeni, búkil adamzat balasy Nuq paıǵambardyń áńgimesin biledi, bári de Nuq paıǵambardan taradyq dep esepteıdi. Al endi Nuq paıǵambardyń kemesi qazaq jerinde, Qazyǵurtta bolǵanyn kópshiligi bile bermeıdi. ıAǵnı, Naýryz toıyn Qazyǵurttan bastasaq, qazaqty álemge tanytýdyń ádemi joly bolar edi. Ras, qazir mańǵystaýlyqtar Kórisý kúnin Otpan taýynan bastap toılap júr. Mine, sol Kórisýden keıin 22 naýryzda Qazyǵurtta alaman jasap, barsha qazaq bas qossaq, úlken as bersek, nur ústine nur bolar edi.
Naýryzdyń qazirgi toılanýyna kóńilim tolmaıdy. Naýryzǵa degen jalpyhalyqtyq ynta-yqylas áli de joq. Naýryzǵa daıyndyqty erterek bastaý kerek. Keminde bir aı buryn bastalýy kerek.
Máshhúr Júsip Kópeev jazyp ketken derekter bar: erte ýaqytta báıbisheler jazdygúni qaryn-qaryn maı jınap, jent, qurt jınap «Naýryzda ashamyn» dep yrym qylady eken. Naýryzǵa deıin jenti tas qaıraqtaı bolyp qatyp jatady. Qystygúni balalar men nemereler «Apa, jent bershi» dep surasa, «Aınalaıyn, Naýryzǵa deıin shydaı tur. Naýryzda «Samarqannyń kók tasy jibigende» bizdiń jentimiz de jibıdi. Sol kezde jermiz, qarynǵa qoldy salarmyz» dep yntyqtyryp otyrady eken. Bul yntyqtyrýdyń, Naýryzdy kúttirýdiń astarynda oǵan degen qurmet jatyr.
Kez kelgen toıdy halyq qabyldamasa, sol uly kúnge óz sanasyn daıyndamasa, ol meıram emes. Qazirgi Naýryz - ákimshilik tarapynan jasalǵan is-shara sııaqty. Áıteýir ýaqyty jetkende, apyl-ǵupyl birdeńe jasaǵan bolamyz. Al qazirgi ýaqytta Naýryz qazaqtyń dástúr-saltyn esine túsiretin etnografııalyq toıyna aınalyp ketkeni de ras. Árkim óziniń esinde qalǵanyn, bilgenin istep júr. Bireýler kelin túsirý yrymyn jasaıdy, bireýler balanyń tusaýkeserin ótkizedi taǵy sol sııaqtylar. Osylaısha, Naýryz jańa jyldyń basy, birneshe myń jyldyq tarıhy bar qasıetti meıram esebinde toılanbaı keledi. Meniń oıymsha, Naýryz bizdiń ulttyq jańǵyrýymyzdyń, ult qundylyqtaryna kózqarasymyzdyń, ultjandylyǵymyzdyń kórsetkishi bolýy kerek.
- Soltústiktegi keı óńirler aýa raıynyń sýyqtyǵynan, Naýryz merekesin sáýir, mamyr aılaryna qaldyryp júr. Bul sheshim qanshalyqty kóńilge qonymdy?
- Naýryzdy keıinge qaldyrýmen óz basym kelispeımin. Bizdiń keıbirimizdiń sanamyz sondaı jartykeshtenip ketken. Ulttyq mereke dese - kıiz úı quramyz. Jalǵyz kıiz úıde turǵan eshteńe joq. Qazaq erte kezde ońtústikti qystaǵan, jaz boıy Arqany jaılap, Sibir men Edilge deıin barǵan. Eki myń shaqyrymǵa deıin kóship, oıyn-saýyq qurǵan, mal semirtken. Kúzge qaraı Syrdyń boıyndaǵy qystaýlaryna kelgen. Qarap otyrsańyz, Syrdyń boıyndaǵy qalalardyń bári - qystaýlar. Túrkistannyń mańaıyndaǵy Iqan, Qarnaq degen aýyldar bar, halqy áli kúnge deıin aýyldy «qyshlaq» deıdi. Sol qystaqtardyń mańaıyna keledi, maldy qalyń sekseýilge, qumǵa jiberedi. Onda syımaǵany Buqar, Qyzylqumǵa deıin baryp qystaıdy. Sonda Naýryzdy toılap, Arqaǵa kóshken.
Árıne, qazir soltústik óńir halqyna Naýryzdy toılaý qıyn shyǵar. Biraq, qaıtken kúnde de Naýryzdy dalaǵa shyǵarý, kıiz úı tigý mindet emes qoı. Záýlim saraıdaı ǵımarattardy nege paıdalanbasqa?
«Naýryzda at sporty tasada qaldy» dep nalıtyndar bar, maldyń bári kóterem bolyp, aýzy aqqa endi tıip jatqanda qaıdaǵy alaman báıge?
Jańa jyldy da (31 jeltoqsan) qys ortasynda kún sýyq dep keıinge qaldyrmaı-aq ótkizip júrmiz. Sonda Naýryzdy toılaı almaımyz ba? Tabıǵattyń kesimdi ýaqytyn, myńdaǵan, on myńdaǵan jyldar boıy toılanǵan kúntizbelik kelisken meıramdy oblys deńgeıindegi ákimderdiń sheshimimen buzý - tipti aqylǵa qonbaıtyn is.
-Naýryzda jasalýy tıis, biraq umyt qalyp otyrǵan salt-joralǵylar, oıyn túrleri bar ma?
- Naýryzǵa qatysty meıramdardyń, dástúrlerdiń kópshiligi áli oryndalmaı keledi. Bul - etnograftardyń jáne kóp nárseni qulaqqa ilmeıtin qoǵamnyń kinási. Naýryzdan bir apta buryn bastalatyn Kórisý bar. Kórisýdiń ózi shap berip qol alysyp, qushaqtasý ǵana emes. Ertedegi jurt bir-birimen «Qystan aman shyqtyń ba, mal-jan aman ba, sharýashylyǵyń jaqsy ma» degen sarynda óleńdetip kórisken.
Qazir televızııalyq aıtystyń túr-túri uıymdastyrylyp jatyr. Erte ýaqytta aqyndar tórt túlikpen de aıtysqan. Jylǵa talasý aıtystary da bar. «Qys pen jazdyń aıtysy», «óli men tiriniń aıtysy», «qyz ben jigittiń aıtysy» - Naýryzdyń túbegeıli fılosofııasy, dúnıetanymy osy. Osylardy qoldaný kerek jáne qaıta jandandyrý kerek.
Máshhúr Júsip aıtady: «Jyl ony eki aı degenimiz - úlken bir shyǵyr sekildi. Sonyń 12 satysy bar, árbirine bir janýar ıe bolady. Shyǵyr aınalǵanda, ıaǵnı jyl aýysqanda bir janýar ornynan túsip, ekinshisi keledi». Dál osy 12 músheldiń beınesinen kostıým jasap, keb (maska) kııý 31 jeltoqsanǵa emes, Naýryzǵa anaǵurlym jarasady.
Taǵy bir aıta keterligi, Naýryz toılarda balany besikke bóleý, tusaýyn kesý úrdisteri beleń alyp keledi. Bul - otbasylyq dástúr, ár otbasynyń jaǵdaıyna qaraı aınalysatyn dúnıesi. Sáti kelse, Naýryzda jasaıdy, sáti kelmese jasamaıdy. Dúıim jurttyń aldynda otbasylyq salt-joralǵylardy kórsetý durys emes.
Erte ýaqytta Naýryzda jaǵdaıy jetetin baılar úlken ógiz ben jylqy soıǵan. Báıbisheler qaryn-qaryn jentterin, sary maıyn, qazaqtyń qadirli tamaǵynyń bárin qoıýǵa tyrysqan. Іri qara soıýǵa shamasy jetpegender de qazan kóterip «Meniń de dastarhanymnan jurt dám tatsyn» dep jeti túrli dánnen kóje pisirgen.
- Naýryz meıramynda baspasóz quraldary áli kúnge deıin Naýryz kójeni daıyndaý joldaryn úıretip keledi, telearnalar altyn qordaǵy fılmderdi kórsetedi. Buqaralyq aqparat quraldary Naýryz merekesin qalaı nasıhattaýy kerek?
- BAQ halyqty merekege aldyn ala daıyndaýy kerek. Bir aı, eki aı buryn «myna aýyl mynadaı daıyndyq jasalyp jatyr, myna óńir mynandaıymen erekshelenedi» dep reportaj júrgizip, jýrnalıster 21-22 kúnderi halyqtyń ortasyna júrýi kerek. Rýhanı jańǵyrý aıasynda da Naýryzben baılanystyryp, túrli shara uıymdastyrýǵa bolar edi. Óńirdiń ólketanýshylary el men jerdiń tarıhyn aıtsa, jańa fılmderdiń, kitaptardyń tusaýkeserin Naýryzǵa yńǵaılap atqarsa da qut bolatyn edi.
Jalpy, Naýryz - óli men tiriniń kúresi ispettes. Qys - qashanda óliniń sımvoly bolsa, kóktem - ómirdi, tirshiliktiń jańarýyn sýretteıdi. Naýryzda jomarttyq kórsetý, nasharǵa kómek qolyn sozý boıynsha tamasha aktsııalar ótkizýge bolady. Túrli sebeptermen abaqtyǵa túsip, óz isine ókingenderge de Naýryzda raqymshylyq jasalsa ıgi edi. Mine, BAQ ókilderi osyndaı izgilikti usynystardy bılikke jetkizýi tıis.
- Naýryzdan bir apta buryn atalyp ótetin «kórisý», «amal» merekesi qaıdan paıda boldy? Onyń Qazaqstannyń batys óńirinde ǵana saqtalyp qalýynyń syry nede?
- Batysta taza qazaqı dástúrler kóbirek saqtaldy. Sebebi, onda qazaqtar basym boldy. Ońtústikte de qazaq kóp, biraq ońtústiktiń dástúrleri kóbinese ózbek, sarttarmen aralasyńqyrap, ıslam dininiń erekshelikterin de boıyna sińirdi. Tipti kelinderdiń sálem berýiniń taza qazaqı nusqasy - oń qoldy tizeniń ústine qoıyp, sálem berý - Mańǵystaýda áli bar. Bul saq zamanynan beri kele jatqan dástúr. Dál osy sálem berý dástúrleri Qytaıdaǵy Qyzaı naımandarynda saqtalǵan. Bir jaǵy Adaı bolsa, endi bir jaǵy Qyzaı, dástúrleri bir-birine qatty uqsas. Ońtústiktegi kelin sálemi, eki qolyn keýdesine qoıyp sálem berý - musylmandyqpen kelgen tájim dep atalady.
- Naýryzdy toılaıtyn ártúrli halyqtardyń basty erekshelikterin aıta alasyz ba?
- Men endi naqty baıandap bere almaımyn. Stýdenttik jyldary Tashkenttegi Naýryzdy kórgenmin. 21 naýryz kúni tańerteń ý-shýdan oıanyp kettik. Ashanada tolǵan kezek, qyzdar as ázirlep júr. Vestıbıýlde stýdenttik orkestr halyq aspaptarymen án shyrqap tur. Halyqtyń bári kóshege shyǵyp ketken. Barlyq jerde dastarhan jaıylǵan, birin-biri shaqyryp, máz-meıram bolǵan júzderi esimde qalypty. Ózim kórgen ózbekterdiń basty ereksheligi - Naýryzdy jalpyhalyqtyq meıram retinde toılaýy der edim. Jasy da, kárisi de Naýryzǵa daıyndalyp, ulttyq kıimderin kıip, kóshege shyǵyp ketedi. Al biz Naýryz kúni ulttyq kıimdi paketke salyp ákelemiz, eki saǵat kıip, qaıtadan paketke salǵansha asyǵamyz.
- Keıbir óńirlerde, kórshi memleketterde Naýryzdy 21-i kúni toılaıdy eken, Qazaqstanda - 22 naýryzda. Osy datalardyń qaısysy durys?
- Naýryz meıramy aıdyń 21-inen 22-sine qaraǵan túni toılanǵan. Erte ýaqytta ár eldiń esepshileri kún men túnniń teńelgenin eseptep otyrǵan ǵoı. Men jaqsy kóretin súıikti avtorlar - Fon Gern, Nelson Fell qazaq dalasynda kóp bolǵan eken. Sol ǵalymdar «Eýropalyqtar saǵatyna qalaı qarasa, qazaqtar da aspanǵa solaı qaraıdy» dep estelik jazyp ketipti. Bul bizdiń dala esepshileriniń, uly dala ǵulamalarynyń danalyǵyn bildirse kerek-ti. Nelson Fell: «Qazaqtardyń Naýryzdy qarsy alýy óte qyzyq. Olar aldyn ala daıyndalady. Aqsaqaldar qyrdyń basyna shyǵyp, kún men tún teńelgenin kútedi. Jańa aı týdy degen ýaqytta toılaýdy bastap ketedi» dep jazypty. Sondyqtan, týra naýryzdyń 21-i nemese 22-si degen qatyp qalǵan ýaqyty joq. Barlyǵy astronomııalyq kún qozǵalysyna baılanysty.
- Qazaqstan úshin Naýryzdyń sakraldyq mańyzy nede? Bul jaı ǵana salt-dástúrdi túgendeý emes qoı?
- Naýryz - salt dástúrdi túgendeý emes, salt-dástúrdi tiriltý. Bul - rýhanı jańǵyrýdyń úlken bir belesi. Naýryzdy jaı ǵana atap ótý, nemese jaı ǵana ótkizbeý kerek. Jurtshylyq Naýryzǵa qatysty kezekti demalys kúnderi retinde qaraýdan arylýy tıis. Onda onyń mánin joǵalta beremiz. Naýryzdy tirshilikke ǵashyqtyqtyǵymyzdyń úlken belgisi esebinde, tirshiligimizdiń negizgi ózegi esebinde, rızalyq pen rızyqtyq esebinde ishpen, dúnıetanymymyzben qabyldaý kerek. Bizdiń qazirgi jaǵdaıymyz sekildi kóbinese shartty túrde kıiz úı tigip, naýryz kóje taratý mindet emes.
- Áserli áńgimeńiz úshin kóp rahmet! Naýryz qutty bolsyn!
