Jambyl oblysynda úsh ret egiz tapqan ana turady
Ádette, «Jumaqtyń kilti – ananyń tabanynyń astynda», «Anańdy úsh ret Mekkege arqalap aparsań da qaryzynan qutylmaısyń» degen syndy ádemi sózderdi jıi aıtamyz. Alaıda, ata-anamyzdyń razylyǵyn alý úshin ne istep jatyrmyz? Ras, kóbimiz «Qolymnan kelgen jaqsylyqty jasap jatyrmyn» dep ózimizge esep berýimiz múmkin. Alaıda, basym kópshiligimiz ózimizdi-ózimiz aldap júrgen sekildimiz...
Asan Rápishev esimdi azamat habarlasqanda men osyndaı oıǵa qaldym.
«Meniń anam – 30 jasyna deıin bir emes, úsh ret egiz týǵan Batyr ana. Bilesiz be, úsh ret egiz tapqan ana meniń bilýimshe, Qazaqstan boıynsha joq. Bul ómirde men anama qolymnan kelgen bar jaqsylyqty jasaǵym keledi, Batyr anamdy búkil el bilse eken dep armandaımyn», - dedi ol.
Baızaq aýdanyndaǵy Kóktal aýylyna bet aldyq. Jyly júzdi keıýana bizdi qushaq jaıa qarsy aldy. Balalary turmaq, birinshi ret kórgen bizge meıirlene qaraıdy.
«19 jasymda osy úıdiń tabaldyryǵyn attadym. Soǵysqa qatysyp, sodan aman oralǵan ákem Máýlenbaı óz zamanynda aýqatty, baı boldy. Baılyǵynan bir ǵana mysal keltirsem, sol ýaqytta kolhozda aqsha bolmaı qalǵan kezde kolhoz bastyǵy, partııa hatshysy, bas esepshisi ótinish jasap, kolhozshylardyń aılyǵyn ákemnen qaryzǵa aqsha alyp tóleıtin bolǵan eken.
Jalpy, ákem eki áıel alǵan kisi. Báıbishesi Kúltaı apadan týǵan 10 balanyń segizi jastaı shetinep, Burlan aǵam men Ásemkúl ápkem ǵana qalǵan. Biz – ekinshi áıeli Aıshakúlden 9 balamyz. «Qyz bala – bolashaq ana. Onyń negizgi mindeti – bir shańyraqtyń otyn jaǵyp, urpaǵyn dúnıege ákelý» degen ustanymdaǵy ákem meni 7-synyptan soń oqytpady. Ákemiz qansha qatal bolsa da, anda-sanda bolyp turatyn aýyl jastarynyń basqosýyna jeńgelerimizge, qurbylarymyzǵa erip baryp turatynmyn. Sondaı basqosýdyń birinde joldasym Tursynqulmen tanysyp, keıinnen ol kelisimimmen alyp qashty», - deıdi kózi kúlimdeı jastyq shaǵyn esine alǵan Raıkúl apa.
Jesir áıeldiń jalǵyz balasy Tursynqulǵa tıgenin estise, Máýlenbaı baı qaıtyp alyp keter dep, enesi Raıkúldi eki kún boıy kórshilerinde tyǵyp ustaıdy. Sodan úshinshi kúni jas kelin: «Apa, meni qashanǵy úıden-úıge tyǵyp júresiz!» - deıdi batyldanyp. Sóıtip, betashar rásimi ótkennen keıin artynan «qýyp kelgen» ákesi qyzynyń óz yqtııarymen kelgenine kózi jetip, batasyn beredi de qaıtyp ketedi.
Anarkúl apa balasyn amanattap tapsyratyn adam kútip júrgendeı, arada nebári bir jyl ótkende baqılyqqa attanady. Onysyn ózi aldyn-ala sezgendeı, kórshilerin, abysyn-ajynyn jıyp, kelininiń qursaq shashýyn jasaǵanda: «Shyraǵym, Raıkúl, men nemeremdi kóre almaspyn. Tursynqulym aǵasy da, ápke-qaryndasy da joq, jalǵyz ekenin bilesiń. Endigi onyń demeýshisi de, qamqorshysy da óziń. Alla etegińe berse, kópsinbeı týa ber. Árqaısysynyń óz násibi bar», - degen eken.
Alla aqpeıil ananyń tileýin berip, Raıkúli úsh ret egizden segizin týady. Bizdiń «Otbasylaryńyzda, tuqymdaryńyzda egizder bar ma edi?» degen saýalymyzǵa:
«Enem, jeńgem, ápkem egiz týǵan, al solardyń bárinen de asyp, úsh ret egiz tapqan menmin», - dep keńkildeı kúldi keıýana.
Tursynqul aýyldaǵy qus fabrıkasynda júrgizýshi, al Raıkúl qus ósirýshi bolyp jumysqa ornalasady.
«Bylaıǵy jurtqa qus baǵý ońaı sııaqty kórinedi. «Ýaqtyly jem-sýyn berip, astyn tazalap tursań bolǵany. Jumyrtqasyn jınap al da, sata ber» dep oılaıdy. Biraq, olaı emes. Taýyqtar názik keledi. Olarǵa jyly qora, jetkilikti jem-sý kerek. Sańǵyryǵyn jıi tazalap turǵan durys. Sonda oıdaǵydaı ónim alýǵa bolady.
Fabrıkada taýyqtyń etti jáne jumyrtqa beretin túrleri bar. Árqaısysynyń kútimi ártúrli. Birinshiden, olarǵa beretin jem qunarly bolýy kerek. Ol ǵylymǵa negizdelgen tehnologııaǵa saı daıyndalady. Taýyqtardyń jemi saraptamadan ótkizilip, mamandardyń ruqsatymen ǵana beriledi. Sodan keıingi eń eskeretin másele, olardyń densaýlyǵy. Taýyqtarǵa jyldyń ártúrli mezgilderine qaraı vaktsına egiledi. Dáriler túrine qaraı qustyń sanyna, qanatyna salynady. Keı dárini sýǵa aralastyryp berý kerek. Olardyń mólsherin saqtamasań, óltirip alýyń múmkin», - dedi apa tájirıbesimen bólise otyryp.
Jas maman jumysqa degen jaýapkershiliginiń arqasynda fabrıkada qus eti, jumyrtqa jónindegi jospardy asyra oryndap júredi. Onysy elenip, fabrıkada júrgende «Eńbek ardageri» medalimen, «Sotsıalıstik jarystyń jeńimpazy», «Besjyldyq ozaty», «Kommýnıstik eńbektiń ekpindisi» tós belgilerimen marapattalǵan. Halyq depýtattary aýdandyq Keńesiniń depýtattyǵyna da saılanyp, qoǵamdyq jumysqa da belsene aralasady. Sóıte júrip, egiz, egiz, egizden úsh ret, eki ret jalqy týyp, 8 balany tárbıelep, ósiredi.
«Balalardyń bári de 1 jasynan bastap balabaqshada tárbıelendi. Degenmen, olardyń balabaqshada paıdalanatyn jaıalyqtary men jórgekteri árdaıym taza, qurǵaq bolýy kerek. Ol kezde qazirgideı pampers degen zat joq. Jumystan kele as daıyndaı júrip, jórgek-jaıalyqtardy jýyp, jaıamyn. Olar kepken soń túndeletip útiktep qoıýdy da umytpaımyn. Qaıran, jastyq, bárin esh aýyrsynbaı atqardym. Alǵashqy ekeýi Gúljan men Nurlan jalqy ǵoı, olardyń kútiminde esh qınalmadym. Egizderdiń alǵashqysy Asan men Úsen dúnıege kelgende «qınalatyn shyǵarmyn» dep oılaǵanmyn. Bala kútiminen ájeptáýir tájirıbeli bolyp qalǵan kezim, úlgerdim bárine de. Egizderdi aıqastyra besikke bólep tastaımyn. Onyń ústine, Gúljanym besik terbetýge jarap qalǵan. Ol da qolqanat. Alǵashqy egizder dúnıege kelgende fabrıka eki balaǵa arnalǵan besik-arba (kolıaska) syılaǵan. Qaıda barsam da, sol arbaǵa salyp alamyn. Keıingi eki egiz – Nurjan men Erjan, Elmıra men Gúlmıra da sol arbaǵa minip ósti», - deıdi Raıkúl Rápisheva.
Mine, sol balalar búginde 20 nemere, 23 shóbere súıdirip otyr. Al, joldasy Tursynqul 72 jasynda nemere-shóbereniń birazyn kórip, ómirden ozypty. Búginde apa sol beınetiniń zeınetin kórip otyr. Ardager qus ósirýshi retinde alǵan marapattaryna berirekte «QR Táýelsizdigine 25 jyl» merekelik medali men «Jambyl oblysyna sińirgen eńbegi úshin», «Baızaq aýdanyna sińirgen eńbegi úshin» tós belgileri qosylypty. «Al, mynaý – ulym Asannyń kásipodaqtan alǵan medali. Ony da kelip meniń keýdeme taǵyp berdi», - deıdi ana marqaıa.
«Sizge habarlasqanda aıtqanymdaı, meniń anamdaı 3 ret egizden týǵan ana Qazaqstanda joq. Endi meniń anamdaı adam qansha jylda ómirge keledi, ondaı adam jalpy, bola ma, joq pa, bir Allaǵa aıan. Anam jaıly búkil el bilse dep armandaımyn. Sol úshin qanshama jyldardan beri aýdandyq, oblystyq, respýblıkalyq, tipti reseılik basylymdardyń jýrnalısterine habarlasyp, maqalalar jazdyrdym. «Senbilik tań», «Baqyt kilti», «Bizdiń úı» sekildi baǵdarlamalarǵa qatystyq. Bıyl «Jyl adamy» baıqaýyna da ótinish berip, onyń ekinshi aınalymyna óttik.
Desek te, meni bir qynjyltatyn másele bar. Men anama páter, kólik, dúnıe suramaımyn. Men tek ol kisiniń úsh egiz taýyp, baǵyp-qaqqan, 30 jyl etken eńbegi baǵalanyp, soǵan saı qurmet kórsetilse deımin. Shyny kerek, tipti 8 Naýryz syndy merekelerde de ózim aýdandyq ákimdikke baryp, aıtqannan keıin ǵana kishigirim is-sharalaryna shaqyrady. Tipti, «Altyn alqa» belgisin alarda da aýdan ákimdiginiń mamany úıge ákelip qolyna ustatyp kete salypty. Ádette, ondaı marapattardy aýdan, oblys ákimderi qabyldap, saltanatty jaǵdaıda tabys etpeı me?
Meniń anam «Baızaq aýdanynyń Qurmetti azamaty», «Jambyl oblysynyń Qurmetti azamaty» ataǵyna da ábden laıyq dep esepteımin. Ol týraly aýdannyń ǵana emes, oblys basshylaryna da jazǵan bolatynmyn. Degenmen, barlyǵy syrǵytpa jaýappen shyǵaryp salady. Meniń anamdaı adamdarǵa qurmet kórsetilmegende, kimge kórsetiledi?» - dep keııdi jergilikti quzyrly oryndarǵa Asan Rápishev.
«Qanaty bútin suńqar joq, tuıaǵy bútin tulpar joq». Búginde Raıkúl apa ómir syılaǵan 8 perzenttiń úsheýi bul dúnıede joq.
«Ómirge esh ókpem joq. Bastysy, elimizdiń tynyshtyǵy, otbasymyzdyń amandyǵy. Osy ekeýi bolsa qalǵan nárse ózi quralady», - dep qoshtasty bizben Raıkúl apa.
