Jalǵa berý sektoryn damytpaı, baspanamen qamtýda da tıimdilik bolmaıdy
Ras, daǵdarystan buryn sharyqtap ketken úı baǵasy qazirgi kúni birshama quldyrady, biraq budan da esh paıda bolmaı otyr. Óıtkeni, azamattardyń ıpotekalyq kredıt alý múmkindigi de nasharlady.
Sonymen birge, osydan úsh jyl buryn bastalǵan ıpotekalyq daǵdarystyń ekpini kommertsııalyq turǵyn úı qurylysyna soqqy bola otyryp, memlekettiń moınyna da úlken salmaq artty. ıAǵnı, buǵan deıin jurtshylyqty qoljetimdi baspanamen qamtamasyz etý týraly bas qatyryp kelgen Úkimet, bunymen birge úısiz qalǵan úleskerlerdiń problemasyn sheshýge kiristi. Árıne, bundaı Úkimettik qoldaý arqasynda úleskerler qatysqan birqatar nysandardyń problemasy sheshimin tapty, qalǵanyn da tolyq aıaqtaýǵa bılik sóz berip otyr. Al halyqty qoljetimdi baspanamen qamtamasyz etý máselesi jyldan jylǵa kúrmeýi qıyn problemaǵa aınalyp keledi.
Osy baǵytta aǵymdaǵy jyldan bastap jańa - baspanany jalǵa beretin tetik júzege asa bastaǵany belgili. Jalpy, birqatar derekterge súıensek, qazirgi tańda búkil qazaqstandyqtardyń tek 15 paıyzynyń ǵana resmı túrdegi tabysy páter satyp alý úshin ıpotekany rásimdeýge jetedi, ıaǵnı olardyń tabysy buǵan múmkindik beredi eken. Endeshe jaqyn aralyqta qarapaıym, tabysy tómen jurtshylyqtyń ıpotekaǵa ıek artyp, óz aldyna baspanaly bolyp ketýi ekitalaı. Sondyqtan da, halyqtyń qalyń jigin baspanamen qamtamasyz etýdegi tıimdilikti arttyrý úshin memleket jalǵa beriletin turǵyn úı sektoryn damytýdy qolǵa alyp otyr.
Jalpy álemdik tájirıbege súıenetin bolsaq, jer betinde azamattaryn baspanamen qamtý máselesin tolyq, júz paıyzǵa sheship tastaǵan memleket joq. Degenmen, turǵyn úımen qamtamasyz etýge qatysty problemany sheship berýde ár memlekettiń ustanǵan baǵdary ártúrli. Bunyń damyǵan memleketterde keńinen taraǵan ozyq úlgisi de osy - páterlerdi jalǵa berý. Bunymen qosa, kóptegen elderde turǵyn úı problemalaryn sheshý, eń bastysy tabysy tómen sanattaǵy azamattardy úımen qamtý jalǵa beretin sektordy damytý arqyly júzege asqany belgili. Bundaı úıler kezinde «áleýmettik turǵyn úıler» dep te ataldy. Sonymen qatar, memleket jalǵa beriletin sektordy damyta otyryp, budan el qazynasyna qaraı qarjy tartatyn tetikti de damytty. Statıstıkaǵa júginsek, búgingi kúni jalǵa beriletin turǵyn úı sektorynyń úlesi Germanııada - 60 paıyzǵa jýyq, Danııada - 44 paıyzdy, Japonııa men AQSh-ta - 34 paıyzdy quraıdy eken. Bundaı kórsetkish Frantsııada 56 paıyzǵa, Avstrııada - 57, Ispanııada 81 paıyzǵa jetken. Al Fınlıandııanyń astanasy Helsınkı qalasyna keletin bolsaq - bundaǵy barlyq úılerdiń jartysyna jýyǵy jalǵa beriledi eken. Jalpy memlekettiń bul saladaǵy úlestik kórsetkishi 30 paıyzdy quraǵan.
Sarapshylardyń pikirlerine súıensek, turǵyn úı naryǵyndaǵy tıimdilik joǵary bolýy úshin jalǵa beriletin úılerdiń jalpy úlesi 30 paıyzdan kem bolmaýy, al memlekettik nemese mýnıtsıpaldy turǵyn úı 8-10 paıyz shamasynda bolýy tıis eken. Al damyǵan eýropalyq deńgeıge umtylý úshin jalpy naryqtaǵy turǵyn úılerdiń jartysyna jýyǵy jalǵa beriletin bolýy shart.
Degenmen, eger shetelde baspanany jalǵa berý burynnan qanǵa sińgen qarapaıym tájirıbe ári kez-kelgen azamat úshin qoljetimdi dúnıe bolsa, bul tájirıbeni endi ǵana eńserýdi qolǵa alǵan Qazaqstan men qazaqstandyqtar úshin mashaqaty kóp dúnıe sekildi kórinedi. Buǵan birneshe sebepter de barshylyq. Birinshiden, kópshilik azamattar «jalǵa beriletin» úı degen attyń ózinen úrkedi. Bul ras nárse, eger buǵan deıin de ózi bireýdiń úıin jaldap kelgen bolsa, endigi memlekettiń úıin jaldaýdan onyń nesi artyq? Árıne, bundaı artyqshylyq Úkimettiń usynǵan jaldaıtyn úı baǵasynyń tómendiginde, ıakı beriletin jeńildikterine qatysty bolýy shart. Degenmen, áýel bastan qazaqtyń ómirge kelgen soń oryndaýǵa umtylatyn mindetteriniń bastysy - úı turǵyzý, baspanaly bolý. Odan keıin baryp - urpaq tárbıeleý men aǵash egýdi oılanady. ıAǵnı, qazaq úshin úıdi jalǵa alý degenińiz baspanaly bolý degendi esh bildirmeıdi. Al eýropalyqtar sekildi óle-ólgenshe bir páterdi jaldap ótermin degen oımen eshkim de aldanbaıdy. Onyń ústine keńestik kezeńniń de baspanaǵa qatysty basty urany - «ár otbasyǵa jeke páter» bolatyn. Endeshe baspanaly bolǵysy keletin qazaqty osyndaı «óz úıim-óleń tósegim» degen mentalıtetten aıyrý ońaıǵa soqpaıtyny aıqyn. Degenmen, ár zamannyń ózi amaly bolady. Óıtpese, dúnıe damýy da bolmas edi. Sondyqtan da, búgingi kúni qarapaıym baspanasyz, ıpotekalyq múmkindigi tómen qazaqstandyqtar úshin baspanaly bolýdyń alǵysharty báribir jalǵa beretin sektordy damytý arqyly keletinin túsinetin kez jetti.
Toqtala ketetin jaıt, sáýirdiń 12-isinen bastap Astana qalasynda jalǵa beriletin turǵyn úılerge qujattar qabyldaý bastalyp ta ketti. Sondyqtan da, «Samuryq-Qazyna» Jyljymaıtyn Múlik Qory» AQ tarapynan osy másele boıynsha jurtshylyq tarapynan jıi qoıylatyn saýaldarǵa jaýap berilgen eken. Endeshe oqyrmandar úshin jalǵa beriletin turǵyn úıge qatysty túsinikti aqparat berýdi biz de jón sanap otyrmyz.
Páterler qandaı sharttar boıynsha bólinedi?
«Samuryq-Qazyna» Jyljymaıtyn Múlik Qory» AQ turǵyn úıdi tek jalǵa beredi nemese keıinnen satyp alý quqyǵymen qosa jalǵa beredi; Alǵashqy nusqa boıynsha, páterler kádimgi klassıkalyq úlgidegideı jalǵa beriledi. Jalǵa alýshy azamat páterdi ýaqytsha paıdalanǵany úshin aqy tóleıdi. Al, ekinshi nusqada - páterdi jalǵa alý merzimi aıaqtalǵanda satyp alý quqyǵyna ıe bolady nemese páterdi merziminen buryn satyp alady.
Jalǵa alý men keıinnen satyp alý quqyǵyn ıelene otyryp jalǵa alýdyń arasynda qandaı aıyrmashylyq bar?
Jalǵa alý degenimiz-«Jyljymaıtyn Múlik Qorynan» turǵyn úıdi ýaqytsha ıelenip, paıdalanýǵa alatyn kez. Bul boıynsha kelisim-shart keminde bir jylǵa túziledi. Al jalǵa páter alǵandaǵy tóleıtin aqshańyz, sol páterdi jalǵa alatyn barlyq merzimge birdeı etip belgilenedi. Eki jaqtyń kelisimine sáıkes, jalǵa alý kelisim-shartynyń merzimi uzartylyp otyrady.
-páterdiń jalǵa berý merzimi aıaqtalǵan kezde onyń ıelený quqyǵyna ıe bolý nemese páterdi merziminen buryn satyp alý. Bul boıynsha kelisim-shart 13 jylǵa jasalynady. Jalǵa alýshy azamat páterdi tek 5 jyldan keıin ǵana satyp ala alady. Azamat jalǵa alý kelisim-shartyn túzgen kezde, nemese alǵashqy 5 jyl ishinde alǵashqy jarna quıyp jáne/nemese turǵyn úı qunynyń belgili bir bóligin aldyn- ala tólep tastaı alady. Biraq, aldyn-ala tólem páter qunynyń 50 paıyzynan aspaýy tıis.
«Jyljymaıtyn Múlik Qory» baǵdarlamasy qaı aımaqtarda jumys isteıdi?
«Jyljymaıtyn Múlik Qory» Memlekettik daǵdarysqa qarsy baǵdarlama aıasynda Astana, Almaty, Almaty oblysyndaǵy turǵyn úı keshenderiniń bos páterlerin satyp alý arqyly olardyń qurylysyn qarjylandyrady. Al ıelengen páterlerge satyp alýshylar tizimin jasaqtaıdy.
Keıinnen satyp alý quqyǵymen qosa jalǵa alǵan kezde alǵashqy jarna tóleý kerek pe?
Jalǵa alý kelisim-shartyn tólep bolǵannan keıin, Ótinish berýshi azamat 4 aı kóleminde jalǵa alýdyń kepildik somasyn, nemese keminde 1 mln. teńgeni tóleıdi. Kepildik tólem Qordyń shyǵyndaryn jabady, ıaǵnı, máselen, jalǵa alýshy azamat óz tólemderin tólemegende, mindettemelerin oryndamaǵanda (tólem tóleýdiń ýaqytyn keshiktirgende, Qordyń múlkine zalal keltirgen kezde) qamtamasyz etedi, ol kelisim-sharttyń barlyq merzimi kezinde saqtalynyp turady.
ıAǵnı, kepildik tólem-máselen, jalǵa alýshy azamat páterdi durystap qaramasa, tólemaqysyn durystap tólemese, basqarýshy kompanııanyń óz yńǵaıyna paıdalana alatyn kepildik somasy. Páterdiń búlingen jerin Ótinish ıesi ózi jóndeýi tıis. Al «Jyljymaıtyn Múlik Qory» páterdi paıdalanýǵa bergende ony taza, daıyn, tura berýge bolatyndaı qalpynda beredi.
Páterdi keıinnen satyp alý quqyǵymen qosa jalǵa alǵan kezde kepildik somasy 4 aı merzimge tólengen jalǵa alý somasy esebinen alynady. Al tek ǵana jalǵa alý kezinde ol qarjy kelisim-shart aıaqtalǵannan keıin jaldap alýshynyń ózine qaıtarylyp beredi.
Jalǵa alýǵa kim ótinish bildire alady, kimniń múmkindigi joq?
Eń aldymen, jalǵa alýǵa ótinish bildiretin jannyń bári de ózderiniń tólem qabiletin dáleldeýi kerek. Al tólem qabileti «TurǵynÚıQurylysJınaqbanki» naqtylaıtyn Jalǵa alýdyń Eń Joǵarǵy somasyna saı esepteledi. Sizdiń tóleıtin alǵashqy jarnańyz kóp bolsa, onda aı saıynǵy tóleıtin tólem somasy azaıtylady.
Páterdi keıinnen satyp alý quqyǵymen qosa jalǵa alý úshin tek Qazaqstan Respýblıkasy azamattary ǵana tilek bildire alady.
Al sheteldikter, nemese QR azamaty emes azamattar tek ǵana páterdi jalǵa ala alady.
Óz páteri joq (sońǵy 1 jyl kóleminde páteri bolmaýy tıis) jáne úı jaǵdaıyn jaqsartqysy keletin (páterdegi sharshy metr ár adamǵa 18 sharshy metrden az bolýy tıis) azamattarǵa páter ózderi ótinish bergen aımaqta beriledi.
Eger negizgi talap adamnyń tóleý qabiletine kelip tirelse, onda úı máselesin tek aýqatty adamdar ǵana sheshe alatyn boldy ǵoı, al áleýmettik az qamtylǵan top ókilderi ne istemek?
Jalǵa alýshy azamattardyń tólem qabileti degen másele óte mańyzdy, sebebi «Jyljymaıtyn Múlik Qory» paıdalanyp otyrǵan qarjy Ulttyq Qordyń qarjysy. Ol qarjy tolyq kúıinde MІNDETTІ TÚRDE memleket qazynasyna qaıtarylýy tıis.
Úı máselesin daǵdarysqa deıin sheshkisi kelip, biraq, daǵdarystyń kesirinen úıleri salynbaı qalǵan úlesshilerdiń máselesin sheshý úshin osy Ulttyq Qor qarjysy bólingen edi. Memleket azamattaryn qoldaý maqsatynda qurylys obektilerin aıaqtaý úshin 240 mlrd. teńge bóldi. Qarjy Qordyń ıeligindegi páterler men kommertsııalyq ǵımarattardy aınalymǵa shyǵarý esebinen ol qarjy keri qaıtarylmaq. Al ol páterler jalǵa berilmek nemese páterdi keıinnen satyp alý quqyǵymen qosa jalǵa berilmek.
Osylaısha, «Jyljymaıtyn Múlik Qory» jalǵa berý úshin páter salyp jatqan joq, qaıta úlesshilerdiń máselesin sheshý úshin qurylysyn aıaqtaǵan úılerdegi páterlerdi jalǵa beredi. Al ol páterlerdiń barlyǵy birdeı ekonom-klass páterleri ǵana emes, arasynda bıznes-klass tobyna da jatatyn páterler bar. Demek, quny joǵary. Al ondaı páterlerdiń qunyn tólem qabileti tómen azamattar tóleı almaıdy.
Jalǵa páter alýshy azamattyń páter úshin tólemaqyny tóleı alatynyna, sóıtip, memlekettiń qarjysyn keri qaıtara alatynyna senimdi bolýy kerek.
Jalǵa alý tólemi qalaı belgilenedi?
Ol esep páterdiń tek ǵana jalǵa berilýine jáne páterdi keıinnen satyp alý quqyǵymen qosa jalǵa berilýine saı esepteledi. Tek ǵana jalǵa alǵan kezde tólemaqy arzan bolady, al páterdi keıinnen satyp alý quqyǵymen qosa jalǵa alǵan kezde páter qunyna tóleıtin aı saıynǵy tólemaqy joǵary bolady. Buǵan qosa, eki nusqa boıynsha da tólemaqyǵa - «Jyljymaıtyn Múlik Qorynyń» páterdiń ár bir sharshy metrin qurylys kompanııasynan satyp alǵan kezdegi baǵasy, syıaqy stavkasy, jalǵa alý merzimi, páterdiń jalpy aýdanynyń da áseri bolady. Ári tólemaqynyń qunyna páterdiń qandaı klasqa jatatyny da óz áserin tıgizedi.
