Jaqsybek Qulekeev: Reseı munaıyna suranystyń tómendeýi Qazaqstan naryǵyn turaqtandyrýy múmkin
Munaı ónimderiniń ishki naryqtaǵy baǵasyn memlekettiń retteýine bergen 180 kúndik merzimdi jyl aıaǵyna deıin uzartýǵa negiz bar ma? QazAqparat tilshisi «Qazmunaıgaz» aktsıonerlik qoǵamy basqarma tóraǵasynyń keńesshisi Jaqsybek Qulekeevten osy máseleler jóninde pikirin suraǵan edi.
Sarapshynyń paıymynsha, munaı baǵasynyń óskeni bir jaǵynan bizge tıimdi. Óıtkeni Ulttyq qorǵa, bıýdjetke túsetin qarajat kóbeıedi.
«Biraq ekinshi jaǵy da bar. Munaı qymbattaǵan ýaqytta munaı ónimderi de qymbattaıdy. Jalpy munaı baǵasy kóterilse, dúnıejúzindegi materıaldyń baǵasy túgel qymbattaıdy. Sonyń ishinde tamaqtyń da baǵasy ósedi. Sebebi munaı - energııanyń negizgi kózi. Al energııanyń qymbattaýy kez kelgen óndiristiń ózindik qunyna áser etedi.
Qazaqstandaǵy jaǵdaıǵa kelsek, bıyl Prezıdenttiń tapsyrmasyna baılanysty 182 kúnniń ishinde, ıaǵnı, jyldyń ortasyna deıin munaı ónimderiniń ishki naryqtaǵy baǵasy munaı qymbattasa da ózgermeıdi. Árıne, ol óndirýshilerge, óńdeýshilerge emes, óndiretinderge ájepteýir qıyndyq týǵyzýy múmkin. Óıtkeni olar dúnıejúzilik naryqqa shyǵyp satsa, qymbatqa ótkizer edi. Endi olardan ishki naryqta baǵany ósirmeý úshin shıkizatty arzanǵa alýǵa tyrysady. Sóıtip qana biz munaı baǵasyn, munaı ónimderiniń baǵasyn ustaı alamyz», - deıdi «Qazmunaıgaz» basshysynyń keńesshisi.
Onyń aıtýyna qaraǵanda, Prezıdent belgilegen 180 kúndik mejeni oryndaýǵa Reseıdegi qazirgi jaǵdaı da septigin tıgizýi múmkin.
«Jalpy munaı ónimderiniń baǵasy Prezıdent tapsyrma bergendikten jarty jyl boıy qymbattaı qoımaıdy. Onyń ústine Reseıge qarsy ekonomıkalyq sanktsııalardy engizgennen keıin, sonyń ishinde munaı ónimderin, jalpy odan basqa da Reseıden shyǵatyn ónimderdi satyp alý qysqarǵannan keıin ondaǵy ishki naryq ta ózgeriske ushyrap jatyr. Reseı buǵan deıin óte kóp munaı ónimderin eksportqa shyǵaratyn. Jylyna 95-96 mln tonna munaı ónimderin eksporttaıtyn. Qazir álemde olardyń munaı ónimderine degen suranys azaıyp otyr. Burynǵydaı shetelge shyǵara almaıtyn bolǵandyqtan, shetelge shyǵarý qysqaryp jatqandyqtan Reseıdiń munaıdy óńdeıtin zaýyttarynda ónim kóbeıip ketip jatyr. Ony qaıda jibererin bilmeı álek. Sondyqtan olar munaıdyń baǵasyn da jyldamyraq satý úshin arzandatyp jatyr. Qazir olardyń munaıy naryqtaǵy baǵadan ár barrelge 28,5 dollarǵa arzan bolyp tur. Endi munaı ónimderin de arzandatpaqshy. Eger olar munaı ónimderin arzandatsa, birazy arzan baǵamen Qazaqstanǵa kelýi múmkin. Ondaı jaǵdaı bizdiń munaı óńdeıtin zaýyttarymyzǵa kádimgideı qıyndyq týǵyzýy múmkin. Bizdikiler ózderiniń ónimderin sata almaı qalýy yqtımal. Bul jaǵdaı bizdiń ishki naryqta munaı ónimderiniń baǵasynyń ósýine jol bermeıdi, básekelestik kúsheıetin bolyp tur. Al munaı ónimderiniń baǵasy turaqty bolyp qalsa, árıne, ol óndiriske oń áser etedi. Bizde óndiriletin ónimderdiń baǵasy turaqty bolýyna septigin tıgizetini sózsiz», - dedi Jaqsybek Qulekeev.
Sondaı-aq, sarapshy sanktsııalar Qazaqtan munaıynyń eksportyna keri áser etpegenimen, Reseıge eksporttalatyn basqa taýarlardyń saýdasyn toqtatýy múmkin ekenin umytpaý kerek dep otyr.
«Biraq bul jerde basqa másele bar. Bizdiń ekonomıkamyz Reseımen óte tyǵyz baılanysta. Eksporttyq syrtqy saýdamyzdyń jartysyna jýyǵy osy Reseıdiń úlesine keledi. Eksportymyz ımporttan tómendeý degenniń ózinde jalpy syrtqa shyǵatyn taýar almasýynyń 50 paıyzǵa jýyǵy osy soltústik kórshimizge keledi. Sanktsııa saldarynan Reseıdiń rýbli osy on shaqty kúnniń ishinde eki esege jýyq qunsyzdanyp ketti. Árıne, onyń teńgege tıgizetin áseri úlken. Ýkraınadaǵy jaǵdaı bastalǵanǵa deıin dollar baǵamy 420 teńgeniń mańaıynda edi, qazir 500-den asyp ketti. Bulaı tura berse, teńgege qysym kúsheıe beredi. Onyń bárin Ulttyq bank qarajatyn satyp ustaı almaıdy. Búgin 190 mln dollarǵa ınterventsııa jasady. Ol túk te bolmaıdy. Sondyqtan endi teńgemiz qunsyzdansa, ol, árıne, baǵanyń ósýine alyp keledi, ınflıatsııa kóteriledi. Inflıatsııa kóterilse, bankterdegi paıyzdyq mólsherlemeler kóteriledi. Ol kóterilse, kredıtterdiń paıyzdyq mólsherlemesi qymbattaǵanyn kórip, ekonomıkaǵa ınvestıtsııa salynbaı qalady. Jalpy valıýtanyń turaqsyz bolýy kóp adamdy alańdatady da, birinshi kezekte ınvestıtsııalyq jobalardyń bári toqtap qalady. Saldarynan kóp dúnıe qymbattaıdy. Qurylystyń baǵasy da artady. Óıtkeni bizdiń ekonomıkaǵa shetelden keletin materıaldyń úlesi kóp. Solardyń baǵasy qymbattaıdy da, burynǵy josparlaǵan dúnıelerdiń kóbi iske aspaı qalady», - deıdi ekonomıst.
Ǵalym munaı baǵasynyń qymbattaýynan túsetin qosymsha tabysty dál qazir ekonomıkany damytýǵa salý múmkin bolmaı jatqanyn aıtady. Óıtkeni tabystyń bári qalyptasqan jaǵdaıdyń saldaryn báseńdetýden aspaı tur.
«Munaı baǵasy qymbattady eken dep áleýmettik mindettemelerdi keńeıtý, ınfraqurylymdyq jobalarǵa qarjy salý qazir qıyndaý. Óıtkeni dollar osylaı qymbattap kete berse, eń birinshi ınvestıtsııalyq jobalardyń iske asýy qıyndap ketedi. Al ol jumyssyzdyqqa da alyp kelýi múmkin.
Qazir munaıdan túsip jatqan tabystyń bárin teńgeniń turaqtylyǵyn qamtamasyz etý úshin jumsap jatyr. Kúnde júzdegen mıllıon dollar aqsha satyp jatyr. Sondyqtan 180 kúndik retteýdi jyl aıaǵyna deıin sozýǵa shamamyz kele me, joq pa, aıtý qıyn. Jaǵdaı kúrdeli. Munaıdyń qymbattaýynyń jaqsy jaǵy da, jaman jaǵy da bar. Sondyqtan kóp nársege basqasha qaraý kerek sııaqty», - dedi Jaqsybek Qulekeev.
