«Zeınetaqy jınaǵyn merziminen buryn berý kerek pe?» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 28 maýsym, seısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

«Basqasyn qaıdam, dál búginde Býrabaıda janaıqaıǵa basatyn tus kelip tur. Naqtylaı tússek, kóp salaly Orman sharýashylyǵy ǵyly­mı-óndiristik ortalyǵynyń (Qazaq orman sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýty) den­dro­baǵyna (túr men tek qory) qatysty múshkil hal osy­ny aıtqyzady. Tótesinen qaıyraıyq, Qazaqstan­da orman tym az. Onyń ústine, jasyl beldeý qory­nyń quramyn negizinen qaıyń, qaraǵaı, emen, úıeńkimen shekteı alamyz. Ósimdikter áleminiń 17 paıyzy ǵana aǵash eken. Onyń ózi, kóbinese tabıǵattyń beregen qoly­men boı túzeýde. Sondyqtan, "qara ormannyń" qalyńdaýy adamnyń qamqor janashyrlyǵyna táýeldi bolyp qala beretini aqıqat. Mindet - bardy eselep, suranysqa qajetti tuqym daıyndaý, jańa túr men tekti molaıtý. Bul oraıda, basty tutynýshy beıqam otyr degenimiz jaraspas. Ótken ǵasyrdyń basyn­da-aq, Býrabaı orman tehnıký­myn­da dendrobaý qurylyp, ósimdikter­diń 400 túrine ǵylymı synaq júrgizile bastaǵan. Kózaıym qundy­lyqtyń qaıtarymy az bolǵan joq. Eń bas­tysy, ósimdikter álemin kór­keıtý­diń ǵylymı júıesi qalyp­tasty»,-dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti «Dendrobaq demeý kútedi» atty maqalasynda.

Ǵylymı-zertteý ınstıtýty Elbasy tapsyrmasyn oı­daǵy­daı oryn­dap otyr. «Jasyl beldeýdiń» aýma­­­ǵy qazirgi kúni 100 myń gek­­­tarǵa jýyqtady. Onda Býra­baı ǵalymdarynyń jańa patent­terimen ósirilgen baǵaly aǵash­tar, saıaly óskinder jaı­qa­lyp ósip tur. Bul baǵyttaǵy iz­denis áli de jalǵasa beretini anyq. Tek áleýeti mol ǵylymı or­daǵa tıis­ti qamqorlyq kerek.

Bas basylymda «Avtobýstar gazben júredi» degen maqala jarııalandy. Aqtóbede bolashaqta Eýropa­lyq qaıta qurý jáne damý ban­kiniń (EQDB) yqpal etýimen suıytylǵan gaz paıdalana­tyn avtobýstar parki paıda bolady. Oblys ákimi Berdibek Saparbaev Eýropalyq qaıta qurý jáne damý bankiniń Qazaqstandaǵy ókili­niń dırektory Djanet Hekman­men bolǵan kezdesýinde osyndaı kelisimge qol jetkizdi. Óńir basshysy Hekman hanymdy qarsy ala otyryp, Qazaqstan men EQDB yntymaqtastyǵy eldiń ekonomıkalyq jaǵdaıyn damy­týdaǵy basym baǵyttardyń bri ekenin atap ótti. Qazaqstanda jumys istegen 20 jyldan astam ýa­qyt aralyǵynda elimizdiń túrli sektorynda jalpy quny 6,5 mıllıard eýro bolatyn 210 joba júze­ge asyryldy.

-  Oblys ákimdiginiń Eýrazııa­lyq qaıta qurý jáne damý bankimen Aqtóbe qalasynyń kommýnaldyq sharýashylyǵy júıesin damytý boıynsha ekijaqty yntymaqtasyp jumys atqarýda tájirıbesi bar. Aımaqta Eýrazııalyq banktiń qoldaýymen birneshe joba júzege asyrylýda. 2015 jyldyń qazan aıynda Aqtóbe qalasynyń jylý jáne sý júıelerin jańǵyrtý jáne qaıta salynýy boıynsha jobany júzege asyrýǵa shamamen 7 mıllıard teńge ınvestıtsııa tartyldy, - dedi aımaq basshysy.

Aqtóbede shaǵyn jáne orta bız­neske qoldaý kórsetetin EQDB keńsesi jumys isteıdi, ol kásip­kerlerge konsýltatsııalyq qyz­metter kórsetedi. Bul keńseniń erek­sheligi Aqtóbe oblysymen qatar Atyraý, Mańǵystaý jáne Batys Qazaqstan óńirleriniń bıznes ókilderine de qoldaý kórsetedi. Qa­zirgi tańda aımaqta 32 keńesshi jumys isteıdi, olardyń kómegimen 105 joba júzege asyrylýda.

- Biz suıytylǵan gazben qaty­naıtyn avtopark qurý jóninde birlesken jańa jobany júzege asyrý úshin shamamen 4,3 mıllıard teńge ınvestıtsııa salǵymyz kelip otyr. Bul qarajat kommýnaldyq avtobýs parkiniń ınfraqurylymyn damytýǵa jumsalady, tabıǵı gaz paıdalanatyn 100 zamanaýı avtobýs satyp alady, gaz quıý stansasy salynady, avtobýs deposy ashylyp, elektrondy bılet júıesi engizilmek, - dedi aımaq basshysy.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, jaqynda Ulttyq bank tóraǵasy Danııar Aqyshev qazaqstandyqtar úshin zeınetaqy qoryndaǵy jınaqtaryn merziminen buryn alýǵa múmkindik týatyny jóninde aıtqan bolatyn. Onyń sózine súıensek, mundaı tájirıbe álemniń kóptegen elderinde bar. Ázirshe bul másele Úkimettiń talqysynda. Sheshim shyqsa, Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qory azamattardyń zeınetaqy jınaqtaryn aýyr syrtqattardy emdeýge, bilim alýǵa jáne jyljymaıtyn múlik satyp alýǵa bermek. Bul turǵyda BJZQ AQ basqarma tóraǵasy Rýslan Erdenov ózge elderdiń tájirıbesi negizge alynyp otyrǵanyn jetkizgen. Bul jaıynda tolyq bilgińiz kelse, «Zeınetaqy jınaǵyn merziminen buryn berý kerek pe?» degen maqalany oqyp shyǵyńyz.

***

«Jýrnalıst jáne halyq! Jýrnalıst jáne qoǵam! Bul bir-birinen ajyraǵysyz, bite qaınasqan uǵymdar. Eldiń múddesin, jurtshylyq kókeıin tolǵandyrǵan ózek­ti máseleni ortaǵa salýda aldyna jan salmaıtyn kásip ıeleri bul jýrnalıs­ter ekeni sózsiz. Baılanys jáne aqparat qyzmetkerleriniń kásibı merekesi qarsańynda osynaý kásip ıeleri týraly azdy-kópti sóz qozǵap otyrǵanymyzdyń da mánisi joq emes. Onyń bastysy jáne jýrna­lısterdi uzaq jyldardan beri mazalap kele jatqan negizgi saýaldardyń biri - áleý­met­tik turǵydan qor­ǵalmaı kele jatqany der edik. Qazir baıqap otyrsaq, kó­bine-kóp qazaq jýrnalısterin shetel­dik árip­testerimen salystyrý baı­qalady. Alaıda sheteldegideı óz jýr­nalısterimizge jaǵdaı jasaý, olardyń már­tebesin kóterý jáne qorǵaý, materıaldyq jaǵynan kótermeleý sııaqty ıgi sharalarǵa kóńil bólinbeı qalatyny ókinishti. Qyzmet babynda ómirine qaýip pen qater tónetin, kún-tún demeı materıal, maqala daıyndaıtyn jýrnalıs­terge tipti áleýmettik jeńildikter de qa­rastyrylmaı keledi. Atqarǵan eńbekteri alatyn jalaqylaryna da saı kele ber­meıdi, kúnkórisinen aspasy anyq»,-dep jazady «Ana tili» basylymy sońǵy sanyndaǵy «BAQ ókilderiniń áleýmettik mártebesi nazardan tys qalyp keledi. Nege?» degen maqalasynda.

Osy rette maqala avtory eń mańyzdy máseleniń biri re­tin­de jýrnalıster kúni búginge deıin memlekettik sala qyzmet­kerleri qatysa alatyn «Turǵyn úı» baǵdarlamalaryna qatysýdan quqyqtyq, zańdyq mártebe turǵysynan tys qalyp otyrǵandyǵyn atap ótken. Al shyntýaıtyna kelgende memlekettik qyzmetshilerge jýrnalısterge qaraǵanda anaǵurlym jaqsy jaǵdaı jasalady.