«Zeınetaqy qorlary jabylmaıtyn boldy» - BAQ-qa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Boran Aqmola aımaǵyn álekke salýda» taqyrybymen maqala berildi. Mereke kúnderi jedel shtabtyń jumysy qatań rejimde júrgizilip, áli de jalǵasýda. Kezekshiler táýligine bes ret avtojoldar men eldi mekenderdegi jaǵdaılardy jurtshylyqqa habarlaýda. Óıtkeni, oblys aýmaǵyndaǵy negizgi joldardyń ózi 7 naýryz kúngi saǵat 15.00-den beri jabyq tur. Ásirese, Astana - Qorǵaljyn, Astana - Kókshetaý, Astana - Esil, Astana - Ereımentaý - Shiderti, Astana - Qaraǵandy baǵytynda kúrdeli jaǵdaı seıilmegendigin aıtý qajet. «Bizge kelip túsken sońǵy derekter boıynsha 9 naýryz tańerteńgi saǵat 9-dan 10 naýryz saǵat 9.00-ge deıin jol boıynda 32 apattyq-qutqarý jumystary atqaryldy. Qar qursaýynan 197 tehnıka shyǵarylyp, 576 adam qaýipsiz jerlerge jetkizildi. Sondaı-aq, 267 kólik (371 jolaýshysymen) jol polıtsııasy qyzmetkerleriniń ilesýimen sapar shekti. Buǵan qosymsha 353 adam jol boıynda arnaıy qamdalǵan jylytý beketterine jetkizildi»,-dep jazady gazet.
Osy basylymnyń jazýynsha, Astanada shahmattan qyzdar arasynda ótip jatqan álem chempıonaty aıaqtalýǵa jaqyndap qaldy. Ázirshe Ýkraınanyń qyzdary tizgindi qolǵa alyp, birinshi orynda kele jatsa, odan keıingi oryndardy Qytaı men Reseı qyzdary ıelenýde. Al, bizdiń qurama týrnırlik kesteniń 7-inshi ornynda tur. Jalpy, bıylǵy álem chempıonaty qyzyqty da tartysty ótýde. 2007, 2009 jáne 2011 jyldary ótken álem chempıonattarynda tek Qytaı, sosyn Reseı men Ýkraına jáne bir ret Grýzııa qyzdary ǵana júlde úshin talasyp, jarys kórigin qyzdyrǵan-dy. Endi mine, bıylǵy dodada álemdik reıtıngte kósh sońynda kele jatqan komandalar ala taqtanyń Qytaı, Reseı sııaqty alpaýyttaryna ses kórsete bastady. Máselen, 7-týrdan keıin Ýkraına 13 upaı ıelenip, tizgindi qolyna alady dep kim oılaǵan. Sol sııaqty, úndi qyzdarynyń da Grýzııany artta qaldyryp, tórtinshi orynǵa shyǵýy kútpegen jaı. Qazir bul eldiń komandasy eshkimge des berer emes. 4-týrda olar Grýzııany utty. Bul materıal «Kósh basynda - ýkraınalyq qyzdar» degen taqyryppen jarııalandy.
***
«El basshylyǵynyń «Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qoryn» qurý týraly sheshimi shyǵysymen, jeke JZQ-lar ulardaı shýlap qoıa bergeni málim: talaı jyl ózderi ǵana emen-jarqyn qyzyǵyn kórip kelgen «maıshelpekterin» berý qaıdan ońaı bolsyn?! Bul rette olardyń qarsy qoıǵan basty dáıekteme dáleli - «jeke qorlarda jumys jasaıtyn ondaǵan myń maman endi qyzmetinen aıyrylyp, jumyssyzdar sanyn arttyrady, bul - áleýmettik shıeleniske ákeledi». El Úkimeti basqa jol usyndy: barlyq JZQ-lar endi erikti jınaqtaýshy zeınetaqy qorlaryna (EJZQ) aınalady! Keshe el Úkimeti Parlamentke «Qazaqstanda zeınetaqymen qamsyzdandyrý týraly» jańa zań jobasyn engizdi»,-dep jazady «Aıqyn». Qalaı bolǵanda da Qazaqstan «JZQ» uǵymynan aqyry bas tartty. Osylaısha, 15 jyl boıy elimizde «ómir súrgen» bul ınstıtýt tarıhqa jol tartqaly otyr. Óıtkeni keshe qalaýlylar qolǵa alǵan «Qazaqstanda zeınetaqymen qamsyzdandyrý týraly» jańa zań jobasynyń 1-babynyń 16-tarmaqshasynda JZQ-ǵa «ótken shaqtaǵy» anyqtama beredi: «Jınaqtaýshy zeınetaqy qory - tıisti lıtsenzııa negizinde zeınetaqy jarnalaryn tartý jáne zeınetaqy tólemderi jónindegi qyzmetti júzege asyratyn lıtsenzııasynyń qoldanysy osy zańnyń 73-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes toqtatylǵan zańdy tulǵa».
Endi olardyń ornyn «EJZQ» basýǵa tıis. Attary aıtyp turǵandaı, EJZQ-lar endi halyqtyń erikti jarnalaryn ǵana tarta alady. Maqala «Zeınetaqy qorlary jabylmaıtyn boldy» taqyrybymen berildi.
Osy basylymda «Eski kólikti jańasyna aıyrbastaý múmkin be?» atty maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Elimizdiń resmı avtodılerleri qazaqstandyq avtobıznes qaýymdastyǵynyń atynan Ekonomıkalyq damý jáne saýda mınıstrligine hat joldapty. Ondaǵy negizgi ótinish - resmı dılerlerde eski kólikterdi jańasyna aıyrbastaý úshin jaǵdaı jaratý. Qazirgi kezde bul isti tejep turǵan nárse - eki ret qosylǵan qun salyǵyn tóleý bolyp turǵan kórinedi.
«Biz Ekonomıkalyq damý jáne saýda mınıstrligine (EDSM ) tıisti hat joldadyq, endi osy máseleniń sheshilýin kútip otyrmyz. Menińshe, EDSM bul máseleni qalaı da unamdy sheshedi, sol arqyly bizde búkil álemdegi sııaqty saýda aınalymyn anaǵurlym ulǵaıtatyn jáne jańa avtokólikterdi eskisine aıyrbastaý arqyly satýǵa bolatyn trade-in júıesin paıdalaný múmkindigi týady», - deıdi QABQ prezıdenti Andreı Lavrentev.
***
«Astana aqshamy» gazetine elordadaǵy jerge qatysty máseleler boıynsha qalalyq Jer qatynastary basqarmasynyń bastyǵy Tóleýǵazy Nurkenov suhbat bergen. «Búginde jeke turǵyn úı qurylysyn salýǵa jer telimin alǵysy keletinderdiń sany qala múmkindiginen 6-7 esege artyp otyr. Qazirgi kúni kezekte turǵandardyń sany 100 myńǵa jýyqtady. Sonyń 1767-si - Uly Otan soǵysynyń ardagerleri men oǵan teńestirilgen azamattar»,-deıdi ol.
