Zeınetaqy júıesindegi reformalar nátıje bere me
Bıyl eldegi zeınetaqy júıesinde birqatar ózgeris oryn aldy. Onyń ishinde jańa jarna engizý, zeınetaqy tólemin ulǵaıtý sekildi jaǵymdy jańalyq bar. Dese de sarapshylar mundaı memlekettik jobalar salaǵa oń áser etetinine kúdikpen qaraıdy. Sebebi búgingi baǵdarda bolashaqtaǵy yqtımal keleńsiz faktor eskerilmeı otyr: ınflıatsııa deńgeıi; BZJQ-nyń ınvestıtsııalyq kirisi; zeınataqy qoryndaǵy qarjyny merziminen buryn alý. Osy oraıda «Zeınetaqy qoryn damytýdyń joly qaısy?», «Júıeli reformaǵa ne kedergi?» degen saýal týyndaıdy. Kazinform tilshisi taqyrypty qaýzady.
Jańa tólem – 1,5%
2025–2027 jyldarǵa arnalǵan bıýdjet jobasynda halyqtyń osal tobyn qoldaýǵa, zeınetaqy men járdemaqy tóleýge baǵyttalǵan jospar naqtylandy. Onda mejege súıensek, 2027 jyly ortasha zeınetaqy kólemi 110 185 teńgeden asady, eń tómengi bazalyq zeınetaqy 55 145 teńge bolmaq. Úkimet atalǵan deńgeıge jetý úshin Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynyń tabysy men kvazımemlettik mekemege túsetin tabysty júıeleýge múddeli. Sebebi zeınetaqy qoryndaǵy qarjy tapshy bolsa, salmaq memleketke túsip, reformanyń tıimdiligi týraly sóz qozǵaý da orynsyz bolar edi.
Bıyl osy maqsatta zeınetaqy júıesine jańa tólem qosyldy. Ol – jumys berýshiniń mindetti zeınetaqy jarnasy (JMZJ). Jańa qaǵıdaǵa sáıkes, endi árbir jumys berýshi BJZQ-ǵa qyzmetkerdiń tabysynan ustalatyn mindetti 10%-dyq jarnadan bólek, óz qarajaty esebinen qosymsha jarna aýdarýǵa mindetti. ıAǵnı, jarnalardy tóleý kompanııanyń óz qarajatynan júzege asyrylady degen sóz. Degenmen tólem mólsheri qyzmetkerdiń tabysyna qaraı esepteletinin umytpaý kerek. Keıin jumysshy zeınetke shyqqanda atalǵan jarnadan zeınetaqyǵa ústeme qosylyp, ómir boıy tólem tólenedi. Zeınetaqy qory mamandarynyń túsindirýinshe, zeınetke shyqqan azamattar JMZJ tólemin tek 2029 jyldan ala bastaıdy. Óıtkeni talap boıynsha jumys berýshiler kem degende 60 aı jarna aýdarýy shart eken.
Qazirgi tańda tólem mólsheri – qyzmetker jalaqysynyń 1,5 paıyzy. Aldaǵy ýaqytta paıyzdyq úles kezeń-kezeńmen ulǵaıtylmaq:
· 2025 jyly – 2,5%;
· 2026 jyly – 3,5%;
· 2027 jyly – 4,5%;
· 2028 jyly – 5%.
Aıta keteıik, Qazaqstandaǵy zeınetaqy júıesi kóp deńgeıli: alǵashqy deńgeı – bazalyq jáne ortaq zeınetaqy, ekinshi deńgeı – jumyskerdiń mindeti jáne kásiptik jarnasy men zııandy jáne qaýipti óndiriste jumys isteıtin jumyskerler tabysynan túsetin úles, úshinshi deńgeı – jeke jáne korporatıvtik erikti zeınetaqy jarnalary. Demek atalǵan reforma ekinshi deńgeıge qatysty ózgeris sanalady.
Júıeni jańartýǵa baǵyttalǵan ózge qadamdy «Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qory» AQ-nyń basqarýshy dırektory Murat Sháripovten bilgen bolatynbyz.
– Jyl basynan beri jumys berýshiniń mindetti zeınetaqy jarnalary (JMZJ) tólene bastady. JMZJ mólsheri qyzmetkerdiń aılyq tabysynyń kólemine baılanysty jáne ony jumys berýshi óz esebinen aýdarady. Osy rette jarna birtindep ulǵaıtylady. Bul shara 1975 jyldan keıin týǵan, zeınetaqy mólsheri zeınetaqy aýdarymdaryna tikeleı baılanysty bolatyn qazaqstandyqtardy qoldaýǵa baǵyttalǵan.
Taǵy bir bastama zııandy eńbek jaǵdaıynda jumys isteıtin adamdarǵa arnaýly áleýmettik tólemder arqyly júzege asty. Arnaýly áleýmettik tólem 55 jasqa tolǵan, onyń paıdasyna mindetti kásiptik zeınetaqy jarnasy keminde 84 aı tólengen jáne zııandy jumystan bosaǵan, basqa jeńil jumys túrine kóshken qazaqstandyqtarǵa arnalǵan, – dedi Murat Tursynuly.
«4+1» modeli qoldaý taba ma?
Osy oraıda zeınetaqy salymshylarynyń áleýmettik portretine mán bergen jón. Muny aıtýdaǵy sebep, 2 mıllıonǵa jýyq qazaqstandyqtyń jalaqysy 85 myń teńge shamasynda. Sondaǵy zeınetaqy qoryna túsetin paıyzdyq úles – 10%, bul zeınet jasyna qam jasaýǵa jol ashatyn mólsher emes. Onyń ústine alǵashqy tólemnen 10% salyq alynady. Osy másele saldarynan qoǵamda zeınetaqy reformasyn talap etýshi kóbeıgen.
Úkimet, quzyrly mınıstrlik olqylyqtan shyǵar joldy qarastyrýda. Sarapshylar da balama jol usynyp álek. Mysaly, bir top ekonomıst zeınetaqy júıesin tıimdi júıeleý úshin «4+1» modelin engizý durys dep otyr. Ondaǵy kontseptsııany nazarǵa alsaq, zeınetkerdiń shartty shotta jeke saqtalatyn JMZJ-ni bólek ustamaı, onyń basym bóligin salymshynyń jeke shotyna kóshirý aıtylǵan. Bul ádis qoldaý tapsa, jarna salymshynyń menshiginde bolyp, zeınetaqy jınaǵynyń mólsherin arttyrýǵa múmkindik bolady degen pikir bar.
Jalpy «4+1» úlgisiniń naqty sandyq esebinde JMZJ-nyń 4%-y jumysshynyń jeke zeınetaqy shotyna baǵyttalýy qajet. Qalǵan 1%-yn ómir boıy tólenetin kepildendiretin arnaıy shotqa jiberýdi kózdeıdi. 2028 jylǵy jumys berýshiniń mindetti zeınetaqy jarnasy jalaqynyń 5 paıyzyn quraıtynyn eskersek, bul – aqylǵa qonymdy usynys. Eskeretin jaıt, «4+1» modeli resmı organ tarapynan áli qoldaý tapqan joq.
Ózge sarapshylar reformanyń ózge tásilin usynady. Mysaly ekonomıst Ánýar Nurtazınniń pikirinshe, erte zeınetke shyǵatyn mamandarǵa arnalǵan salyq nemese zeınetaqy tólemin júıeleý qajet.
– Qazaqstandaǵy zeınetaqy Chılı júıesine súıenedi. Bul tásil úmitti aqtamady. Úkimet kemshilikti baıqap, qosymsha mindetti tólem qosyp jatyr. Bul oraıda erte zeınetke shyǵatyn quqyq qorǵaý organy mamandary men áskerı qyzmetshilerge arnaıy tólem engizý máseleniń sheshimi bolýy yqtımal. Atalǵan azamattar zeınetke shyqqasyn da mindetti tólem jasaý tetigin qarastyrǵan jón, — dedi Ánýar Nurtazın.
Qosymsha jarna: ekiushty qadam
Keıingi jyldary zeınetke shyǵýǵa daıyndyqtyń jańa ekonomıkalyq tendentsııasy paıda bolǵandaı. Sebebi keı azamat zeınetke shyǵar aldynda jeke kásipkerlik nemese kompanııa arqyly qosymsha aýdarym jasap, sol boıynsha bolashaq zeınetaqy tólemin kóbeıtýge tyrysýda. Tólengen jarna qanshalyqty kóp bolsa, keleshek zeınetaqy da qomaqty bolmaq.
Ázirge atalǵan salyq shemasynyń qanshalyqty quqyq sheńberine syıatyny tóńireginde daý kóp. Zańgerler eńbek shartynyń oryndalýy jumys berýshi men qyzmetker arasyndaǵy ózara kelisimge negizdeletinin aıtady. Mekemedegi ishki jumys tártibi men eńbek bólinisine memleket aralasa almaıdy. Al aralasa almaıdy eken, demek azamattardyń shynymen kórsetilgen jumys ornynda eńbek etetin tekserý de múmkin emes. Bastysy, esep pen qujat túzý shyqsa bolǵany.
Muny jaýapty organ da rastap otyr. Salyq mamany Gúlsara Qarymsaqovanyń aıtýynsha, bul turǵyda jumys berýshi tapsyratyn salyq deklaratsııasy ǵana monıtorıng qyzmetin atqara alady.
– Bári zań aıasynda júzege asýy qajet. Mysaly, jumys berýshi jeke tabys salyǵy jáne áleýmettik salyq boıynsha deklaratsııa (200.00-nysan – red.) tapsyratynyn bilemiz. Osy quqyqtyq qujatta qyzmetkerler týraly tolyq málimet berý mindetti. ıAǵnı, «mekeme nemese jeke kásipkerlikte qansha qyzmetker bar?», «árbiriniń jalaqy mólsheri qansha?», «aýdarylǵan tabys salyǵynyń kólemi qandaı?» degen sekildi saýaldarǵa jaýap bolady. Sol arqyly málimet naqtylanady. Aıta keterligi, azamattar qansha jerde jumys istese, sonsha tabys salyǵyn tóleýi kerek. Bul – zańnamada kórsetilgen talap, – dedi maman.
Máselege qatysty QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń pikirin bildik. Mınıstrlik zeınetaqy taǵaıyndaý kezinde salyq organdarynyń bazasyndaǵy málimet esepke alynatynyn aıtqan.
– Zeınetaqy tólemin taǵaıyndaý úshin qujattardy qabyldaý kezinde tıisti aqparattyq júıelerge súıenemiz. Sondaı-aq memlekettik kirister komıtetiniń aqparattyq júıelerine suraý jiberiledi. Suraý salý Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstriniń №232 buıryǵyna sáıkes júrgiziledi. Keıin memlekettik bazalyq zeınetaqy tólemi men jasyna baılanysty zeınetaqy tólemderiniń mólsherin esepteý týraly sheshim júzege asady, – delingen mınıstrliktiń resmı jaýabynda.
Aıta keteıik, QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi de, Memlekettik kirister komıteti de zeınetaqy jarnasyn tóleýshi azamattardyń kórsetilgen jumys ornynda eńbek etetinin tekseretin tetik qarastyrylmaǵanyn málimdedi. Resmı jaýapta qos memlekettik organ bul quzyretti bir-birine siltegen.
Keı salymshyny mundaı qadamǵa ıtermeleıtin tek qosymsha qarjy alý múmkindigi emes. Memleket kepiline degen senim de sebep sekildi. Qazaqstanda mindetti zeınetaqy jarnasy biregeı kepildikpen qorǵalatynyn umytpaǵan jón. Qarapaıym tilmen aıtsaq, zeınetaqy taǵaıyndaý kezinde jarna salǵan ár kezeńdegi ınflıatsııa deńgeıi qaperge alynady. Sol boıynsha naryqqa saı ádil tólem júzege asady.
Investıtsııa ıirimi men halyq qalaýy
Zeınetaqy júıesi tıimdi nátıje kórsetýi úshin kiris kózin ulǵaıtý qajet-aq. Bul turǵyda sarapshylar zeınetaqy qoryndaǵy qarjynyń bir bóligin alý jáne BJZQ-nyń ınvestıtsııalyq baǵdaryna qatysty memleket saıasatyn qaıta qaraý mańyzdy sanaıdy. Sebebi ınvestıtsııa baǵytynyń ońtaısyz pozıtsııasy tabysty tómendetse, azamattardyń qordaǵy qarjynyń bir bóligin alýy nátıjeli jospar qurýǵa kedergi keltirýde.
Máselen, qazaqstandyqtar jyl basynan beri zeınetaqy qoryna jınalǵan 370 mlrd teńgeden astam qarjysyn paıdalanǵan. Bıyl osy maqsatta 2 mıllıonǵa jýyq ótinim berildi. Olardyń arasynda Almaty (466 353), Astana (452 901) qalalary men Mańǵystaý (213 341), Qaraǵandy (180 360), Atyraý (144 645), Aqtóbe (141 916) oblysynyń turǵyndary basym. Salymshylar aqshany «Qazaqstan Halyq Banki» AQ, «Otbasy bank» AQ, «Altyn Bank» AO, «Bank TsentrKredıt» AQ, «Bank Frıdom fınans Kazahstan» AQ sekildi qarjy uıymdary arqyly alýǵa tyrysypty.
«2021 jyly zeınetaqy jınaqtarynyń bir bóligin belgili bir maqsatqa paıdalanýǵa ruqsat berildi. Sol ýaqyttan beri BJZQ turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartý úshin jáne emdelý aqysyn tóleýge arnalǵan 2,3 mln astam ótinishti oryndady. Turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartýǵa ýákiletti operator-bankterge 3,6 trln teńgeden asa qarjy aýdaryldy. Sondaı-aq emdelýge aqy tóleý úshin 580 450 ótinish oryndaldy», – dedi Murat Sháripov.
Qazir BZJQ-daǵy zeınetaqy aktıvi 21 trln teńgeden asty, 9 aı ishinde 3,3 trln teńge qosyldy. Bul az soma emes ári ony bir orynda ustap turý orynsyz. Sondyqtan zeınetaqy qory álemdik tájirıbege saı qarajatty ınvestıtsııaǵa baǵyttaıdy. BJZQ resmı málimetine súıensek, búginde zeınetaqy aktıvi túrli sektorǵa ınvestıtsııa esebinde quıylǵan:
- QR Qarjy mınıstrliginiń memlekettik baǵaly qaǵazdary – 42,29%;
- Kvazımemlekettik kompanııalardyń oblıgatsııalary – 9,31%;
- Shet memleketterdiń memlekettik baǵaly qaǵazdary – 4,25%;
- Ekinshi deńgeıdegi bank oblıgatsııalary – 4,56%;
- REPO operatsııalary – 1,91%;
- QR emıtentteriniń aktsııalary men depozıtarlyq qolhattary – 1,80%;
- Mıkroqarjy uıymdary – 1,66%;
* Ulttyq valıýtadaǵy ınvestıtsııalar – 60,79%;
* AQSh dollarymen – zeınetaqy aktıvteri portfeliniń 39,20% quraıdy.
Nátıjesinde bıyl BJZQ ınvestıtsııadan 2,12 trln teńge tabys tapty. Onyń ishinde syrtqy basqarýdaǵy aktıvterden – 620,16 mlrd teńge, shetel valıýtasyn qaıta baǵalaýdan – 227,98 mlrd teńge, baǵaly qaǵazdan 98,86 mlrd teńge kiris túsken-di.
Degenmen bul kiristen jeke sektor sekildi memleket te keregin alyp, ekonomıkaǵa paıdalanyp jatyr. Árıne, tikeleı bólip jatqan joq, biraq strategııalyq jospar arqyly yqpal etip keledi. Mysaly, «Halyk Finance» basqarma tóraǵasynyń keńesshisi, ekonomıst Murat Temirhanov Ulttyq bank zeınetaqy aktıvin bankterge berý arqyly aqsha-nesıe saıasatyn turaqtandyrýdy ádetke aınaldyrǵanyn aıtyp otyr.
Bul oryndy ýáj sekildi. Este bolsa, zeınetaqy qory 2008-2009, 2015-2016 jyldary bankterdi daǵdarystan «qutqarý» úshin qarjy jumsaǵanyn bilemiz. Ulttyq bank ınflıatsııamen kúres kezinde aýyq-aýyq zeınetaqy qoryna arqa súıeıtini taǵy bar. Mysaly, BJZQ-nyń resmı málimetine súıensek, zeınetaqy aktıviniń belgili bir bóligi qarjy uıymdaryna senimgerlik basqarýǵa berilgen. «Jusan Invest» AQ – 9,8 mlrd teńge, «Halyk Global Markets» AQ – 4,4 mlrd teńge, «BCC Invest» AQ – 5,2 mlrd teńge, «Sentras Sekıýrıtız» AQ – 1,6 mlrd teńge, «Halyk Finance» AQ – 38,7 mlrd teńge alyp otyr. Sondyqtan ekonomıster ınvestıtsııanyń basym bóligin bankterge emes, ınnovatsııalyq jobalar men tabysty sheteldik kompanııalarǵa salýǵa keńes berýde.
Zeınetaqy júıesinde reforma bary ras, alaıda onyń nátıjesi áli jetildirýdi talap etetinin kórsetti. Sarapshylardyń zertteýinen ázirge birneshe yqtımal sheshimniń sheti shyqqan. Ol – jańa tólem júıesin ázirleý, zeınetaqy qoryndaǵy qarjynyń bóligin alýdy tejeý, ınvestıtsııany ártaraptandyrý. Al bul usynystyń qashan qoldaý tabary belgisiz.