Zeınet jasy beınet basy bolmasyn desek - BAQ-qa sholý

ASTANA. 29 qarasha. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 29 qarasha, beısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Táýelsiz Qazaqstan men Tuńǵysh Prezıdent - egiz uǵym» degen taqyryppen «Nazarbaev ortalyǵynyń» dırektory Qanat Saýdabevtyń kólemdi maqalasy jaryq kórdi. «Álemde alýan túrli basqarýshylar - reformatorlar men konservatorlar, armanshyldar men pragmatıkter bolǵan, olar áli de bar. Bizdiń Pre­zıdentimiz - Batystyń jańashyldyǵy men Shyǵysqa ǵana tán ǵasyrlardan jalǵasqan qundylyqtardy, dástúr men qoǵamnyń ne­giz­derin qurmetteýge degen sheksiz umtylys pen dınamızmdi tabıǵı úı­les­tire bilgen jasampaz Kóshbasshy. Sóıte tura, Nursultan Ábishuly árqashan perzenti retinde týǵan halqymen jany da bir, qany da bir bolyp qala beredi», - deıdi avtor maqalasynda.

Osylaısha, Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń tulǵasyna jan-jaqty baǵa bere kelip, belgili saıasatker Prezıdenttik Táýelsizdikti nyǵaıtý jolyndaǵy atqarǵan sharýalaryna baǵa beredi.

«Búgingi tańda Nursultan Nazarbaev qazaqstandyqtar úshin tek memlekettiń eń joǵary laýazymdy tulǵasy - Prezıdent qana emes, ol - halyqtyń ózi ádi­letti Elbasy dep ataǵan, ult moıyndap ta­nyǵan Kóshbasshysy. El táýelsiz­di­giniń 20 jyldyǵy qarsańynda myń­da­ǵan qazaqstandyqtardyń 1 jeltoq­san­dy jalpyulttyq mereke - Tuńǵysh Pre­zıdent kúni dep bekitý týraly bas­tamasy Elbasymyzǵa degen shynaıy rı­zashylyǵy men sheksiz kórsetken qur­meti edi», - deı kele, ol barsha qazaqstandyqtardy Tuńǵysh Prezıdent kúnimen quttyqtady.

Sondaı-aq, atalmysh gazette «Abaı eli» degen taqyryppen Shyǵys Qazaqstan oblysy, Abaı aýdanynyń qazirgi jaı-kúıi týraly maqala berilgen. Maqalada Abaı men Shákárimdeı alyptardy dúnıege ákelip, Keńes odaǵy kezinde «qyryq jyl qyrǵyndy» basynan ótkergen kıeli mekenniń búginde elimizdiń egemendigi arqasynda damýdyń jańa dańǵyl jolyna túsip, ózindik órkendeýdiń ónegesin kórsetip kele jatqandyǵy baıandalady. Aýdanda ózgeler úlgi alýǵa turatyn úzdik úrdister jeterlik kórinedi.

  

«Egemen Qazaqstannyń» jazýynsha, ...«Jas­­­qa da, kárige de aqsha kóptik qyl­­­maıdy. Biraq memlekettik zeı­net­­­aqy qymbat kıimge, tamaqty tańdap ishýge arnalmaǵan. Ol qartaı­ǵanda jalǵyz qalǵan, basqa tabysy joq zeınetkerlerdiń eń qajet­ti shyǵyndaryn tóleýge eseptelgen. Sonymen qatar, ólmestiń kúni dep zeınetaqyny ósirmeı qoımaý­ǵa bolmaıdy. Onyń alǵashqy satysy 18000 - 40000 teńge bolý kerek degenine qazir ǵana jettik. Sosyn zeı­netaqy­nyń tómengi jáne joǵarǵy deń­geılerin jasaý ádilettik bolyp tabylar degeni de iske asty».

Maqalada avtor qazirgi zeınetaqy máselelerin jan-jaqty talqylaı kelip, óziniń usynystaryn da bildiredi.

«Áıel zeınetkerlerdiń jasyn ulǵaıtý jalpy zeınetkerler jú­ıe­sin ońdy-soldy, keıbir kemshi­ligin qosa qaıtadan tegis qaraı­tyn problema bolyp tur. Buǵan zeınet­ker­lik­ke shyǵý jasyn azaı­taıyq deıtin qaıratkerler ne deıdi? Al, kásibı qalyppen aınalysyp kele jatqan Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mı­nıs­trliginiń qyzmet­ker­leri ne oılaıdy? Mundaı sheshim qabyl­dan­sa, aýyrtpalyq ta, jaýapkershilik te osy mınıstrlikke túsedi ǵoı. Marchenko myrza aıtty dep zeı­net­kerlik jasyn ulǵaıta sa­lýǵa bola ma? Onyń ústine Ulttyq bank munymen aınalyspaıdy jáne onda arnaıy áleýmettik qor­ǵaý bólimi de joq. Sondyqtan bul máseleniń mańyzdylyǵyn eskere kele mem­le­­kettik arnaıy komıssııa quryl­ǵany, onyń músheleri bolyp osy salany jaqsy biletin, halyqtyń qamyn oılaıtyn azamattar tartylǵany, olar jan-jaq­ty saraptama jasap, qandaı qıynshylyq, qandaı múmkin­dik ba­ryn aıtyp bergeni durys bolar edi», - deıdi avtor.

Maqala sońynda árkim de 60 jastan asqan áı­el­­­diń, ási­re­se, qystyń aıazdy kún­deri súrinbeı, qulamaı ju­mys­qa bara alatynyna kúdikpen qaraı­dy. Sondyqtan bıýdjet qa­raja­ty­na qansha sal­maq tússe de árqashan otbasynyń uıytqysy bolǵan as­yl ájelerimizdi suraq belgisindeı búkte­lip qalǵansha jumys­qa jegip qoımasaq eken dep oı túıedi ol.

Maqala «Zeınet jasy beınet basy bolmasyn desek» degen taqyryppen berilgen, avtory - ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty Ábdikárim Jumyrov. 

*** 

«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Rýhanı azǵyndaý - bizge tónip turǵan qater» degen taqyryppen kınorejısser Erkin Raqyshevpen júrgizilgen suhbat berilgen. Suhbatta rejısser jýyrda túsirgen «Asharshylyq» atty derekti fılmi týraly, qazaq halqynyń asharshylyq jyldary kórgen qasireti týraly tyń derekter aıtady. «Bıyl Úkimet asharshylyqqa 80 jyl toldy dep atap ótip jatyr. Menińshe bul durys emes. 1918 jyldary túrkistanda qatty asharshylyq bolǵan. Sol jyldary Túrkistan avtonomııasyna Qazaqstannyń ońtústik óńirleri kirip, onda 3 mıllıonǵa jýyq qazaqtar turǵan. Mine, sol Túrkistan jerinde bolǵan asharshylyq saldarynan mıllıonǵa jýyq qazaq qurban boldy», - deıdi ol. Odan ári oıyn órbite kele, 1921-1922 jyldardaǵy Qazaqstandaǵy asharshylyqtan 800 myń qazaq qyrylǵandyǵyn aıtady.

«Bıyl asharshylyqqa 80 jyl boldy desek, 1932 jyldan bastaǵan bolamyz. Sonda 1932 jylǵa deıingi asharshylyq qurbandaryn umytý qazaqtyǵymyzǵa, tipti, adamı qasıetimizge úlken syn emes pe?!» - deıdi E. Raqyshev. Odan ári rejısser atalmysh derekti fılmdi túsirý kezinde asharshylyqqa qatysty muraǵattarda jatqan tyń derekterdi tapqandyǵymen de bólisedi. 

Sondaı-aq, suhbatta qazirgi qazaq kınosynyń máseleleri de talqylanǵan.   

*** 

«Alash aınasy» gazetinde «Mońǵolııadan tabylǵan kóne dombyra syry» atty maqaladan qazirgi Mońǵolııa jerinen tabylǵan kóne jádigerdiń qazaqtyń qara dombyrasynyń túp atasy ekendigi týraly ǵylymı tujyrymdama berilgen. Bul dombyrany áý basta mońǵoldyń Dandar degen bir shopany 2008 jyly Mońǵol Altaı jotasynyń bir silemi - Jarǵalant-qaıyrqan taýyna mal jaıyp júrip taýyp alady. Keıinnen sol úńgirden 21 jebesimen qoramsaq tabylǵan. Arheologtar tabylǵan jádigerlerdi Ulan-Batyrǵa ákeledi. «Sodan bir jumadan keıin osy jaqtan ekspedıtsııamen men bardym. Biraq bastapqyda olar menen qyzǵanyp, kórsetkileri kelmedi. Degenmen «tilin taýyp» sóıleskesin jibip, álgi tabylǵan saz aspabyn kórsetti.  Qarasam, ózimizdiń shyǵystyń abaı-dombyrasyna qatty uqsaıdy. Tek moıyny maıysyp qalǵan. Mońǵoldar ony ózderiniń «at-qobyzy» («Morın-hýýr») deıdi. Biraq onysyna múlde kelmeıdi, - degen Qarjaýbaı Sartqojauly aspapty aınaldyra qaraǵanda, onyń toǵyz perneli, qos ishekti dombyra ekenine shúbási qalmaǵanyn aıtady. Al dombyradaǵy tańba Kereı belgisiniń bolýy bul paıymdy naqtylaı túsedi. Onda kádimgi  kóne túrkiniń bitik (rýnıka) jazýy da bar eken.  Soǵan qaraǵanda ǵalymdardyń oıynsha, ol - ata-babamyzdyń b.z. V-VII ǵasyryndaǵy dombyrasy.

Sondaı-aq, gazet QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Jastar isi jónindegi komıtetiniń tóraǵa mindetin atqarýshyNurlan Óteshevpen bolǵan suhbatty jarııalap otyr.Taıaýda «Jas Otan» sezinde Elbasymyz jastardy qoldaý boıynsha birqatar tapsyrmalar bergeni belgili. Suhbattaǵy negizgi áńgime aýany osy taqyrypqa arnalady.

Gazettiń «Sport» betindegi «Ulttyq oıynymyz - asyqty nege umyta bastadyq?!» degen maqalada qaraǵandylyq gazet tilshisibúginderi kompıýterge baılanǵan balalardy osy ulttyq oıyn túrin oınaýǵa tartýdyń mekteptik baǵdarlamasyn jasaýdy usynady. Ásirese, «Salaýatty ult» baǵdarlamasy aıasynda. Óıtkeni bile-bilgenge asyq oıynynyń balany damytýdaǵy alar orny eren eken.  Mysaly, saqany qolǵa alyp, bir aıaqqa turyp, bir aıaqty serpip qalyp asyq atqanda, on eki múshe túgel sozylady. Bul - býyn aýrýlaryna qarsy jattyǵýdyń túri. Ekinshiden, kúlli júıke, tamyr aýrýlarynan qutylasyz. Otyryp-turyp keneıdi tikkende, qan aınalymy jaqsarady. Sondaı-aq balany básekelestikke jetelep, talaptylyqqa tárbıeleıdi desedi. Rasynda, asyq oıyny - qazirgi pedagogıka tilimen aıtqanda, taza dene-shynyqtyrý. Júgirip te alasyz, otyryp-turasyz, kózdeısiz, atasyz. Bir asyq oıynynyń boıynda sporttyń barlyq túri syıyp tur. Ǵalymdar  oıynnyń mánin balanyń derbes is-áreketi, aınalasyndaǵy ózgeristerdi tanyp-bilýge, belsendi áreket etýge jol ashýy retinde túsindiredi.

 
Osy bette «Shetelden usynys tússe, ketemin» dep suhbat bergen jas boksshy Oljas Sáttibaev óz áńgimesinde qolynan bir emes, birneshe márte jeńisti julyp alǵan ádiletsizdik týraly ashyq aıtady. «Ótken jyly el birinshiliginde almatylyq Habıbýlla Ismaıl-Ahýnovqa jyǵyp berdi. Jaraıdy dedim. 2011 jyly Spartakıadada qyzylordalyq boksshyǵa jeńisti qolymnan julyp aldy. Taǵy da «jaraıdy» dedim. Olımpıadanyń aldynda Іlııas Súleımenovti súırep shyǵardy. Oǵan da kóndim. Endi mine, el birinshiliginde taǵy da súrindirdi. Jaraıdy degen saıyn... Buǵan qalaısha shydarsyń?!», - deıdi ashynǵan sportshy-jigit.