ZEREN-2018: Zerendi jastar zerdesiniń ustahanasyna aınalady
Eldiń erteńi - «Digital-urpaq»
Jastardyń jazǵy bilim lageri negizinen tamyz aıynyń 12-i men 26-sy aralyǵynda úsh aýysym boıynsha ótkiziledi dep josparlanǵan eken. Ár aýysym 5 kúnge belgilengen. Onyń eki aýysymy óz jumysyn nátıjeli ótkerdi. Nátıjeli deıtinimiz - bunda bilimge qushtar jastar ózara shúıirkilesip qana qoımaı, olarǵa aǵa býyn ókilderi de kelip, oı-pikirimen bólisip, ashyq alańnyń kórkin qyzdyrady. Ekinshiden, bunda elimizdiń ár túkpirinen kelgen jastar uıymdarynyń basshylary ǵana emes oqýda ozattar, óz isin dóńgeletip basqaǵa úlgi bolǵandar bar. ıAǵnı, respýblıkadaǵy jas kásipkerler, kóshbasshylar, bilimqumarlar bir-birimen kezdesedi, tanysyp, bilisedi. Bálkim, tájirıbe de almasady. Endeshe bundaı bilimdiler men talaptylar basqosýy kerek ári onyń nátıjeli bolýy da mańyzdy. Birinshi aýysymǵa qatysýshylardyń ózinde birneshe taqyryptar qamtylypty. Onyń ishinde eń basty taqyryp - «Digital-urpaq».
Bilimshil, kásipker jastardyń sharasyna laýazymdy memlekettik qyzmette júrgender de atsalysty. Sharaǵa arnaıy kelip qatysqan Qoǵamdyq damý mınıstri Darhan Káletaev, Aqparat jáne kommýnıkatsııalar vıtse-mınıstri Nurgúl Maýberlınova, Aqmola oblysynyń ákimi Málik Myrzalın jəne «Qazkontent» aktsıonerlik qoǵamynyń basqarma tóraǵasy Evgenıı Kochetov birinshi aýysymnyń ashylý saltanatynda jastarǵa lebizin bildirip, asqaraly oılaryn da ortaǵa salǵan. Eń bastysy aldaǵy ýaqyttarda jastar jıyndaryn ótkizý, sóıtip, óskeleń arasyndaǵy tolaıym tabystardy nasıhattap, kil júırikti ózge zamandastaryna úlgi etý, olardyń aqyl-keńesterin, tájirıbelerin taratýdy dástúrge aınaldyrý qajettigi osy lager jumysynan aıqyn ańǵarylǵan edi. Al bul máselege Aqmola oblysynyń ákimi Málik Myrzalın qoldaý kórsetip, ár jyl saıyn Zerendi baýraıy jastar zerdesiniń ustahanasyna aınalatynyn atap ótti.
«Elbasy N.Nazarbaev óziniń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynda «Bolashaqta ulttyń tabysty bolýy básekege qabilettiligimen aıqyndalady. Sondyqtan, árbir qazaqstandyq HHІ ǵasyrǵa laıyqty qasıetterge ıe bolýy kerek» dep atap ótken edi. Búgingi basqosýdyń negizgi maqsaty bilimdi, qabiletti, ulttyq rýhy bıik, parasatty jastardy qalyptastyrý. Qazaqstannyń bolashaǵy bilimdi jáne tárbıeli jastardyń qolynda. Sondytan jastar usynǵan jańa jobalar álemniń básekege qabiletti 30 eliniń qataryna kirýge yqpal etedi dep senemin», - dedi oblys ákimi quttyqtaý sózinde.
Ońtústik óńirden kelgen Shymkent qalalyq ákimdigi janyndaǵy jastar resýrstyq ortalyǵynyń qyzmetkeri Sábına Nazarova bilimger jastardyń basyn qosyp otyrǵan Zerendi topyraǵynyń kıeliligin tilge tıek etken edi.
«Zerendi topyraǵy halqyna qadirli talaı jaqsylar men jaısańdardy túletip ushyrǵan kıeli meken. Zamanynda qıyn kezeńder men beıbit ómirdiń san qabat júgin aýyrsynbaı arqalap, esimi el esinde qalǵan Keńes Odaǵynyń Batyry, ǵalym Málik Ǵabdýllınnyń týǵan jerinde elimizdiń talantty jastarynyń bas qosyp otyrǵany úlken tarıhı oqıǵa. Elimizde jastardyń bilim alyp, ǵylymmen aınalysýyna barlyq jaǵdaı jasalǵan. Aldaǵy kúnderi osynda ótetin aýysym kezinde túrli ıdeıalar men jobalar dúnıege keletinine senim mol», - dedi ol.
Budan bólek, sharada «ІT-kompanıı» kompanııasynyń negizin qalaýshy 24 jastaǵy kásipker Abaı Otarbaev, Mbionics kompanııasynyń jetekshisi Máýlen Bekturǵanov, elimizdegi alǵashqy bıonıkalyq protes jasaýshy, teńdesiz jobalardyń avtory Dıas Tastanbekov jáne fızık ǵalym, 40 gradýs aıazda irkilissiz jumys isteıtin jel generatoryn jasaýshy Álmıra Jylqashınova sııaqty belsendi jastar da óz oılaryn ortaǵa salyp, tájirıbelerimen bólisti.
«Jańǵyrýdyń trendi» - jastar úshin
Ekinshi aýysym «Suńqar» jáne «Aurora garden» demalys ortalyǵynda ár óńirden kelgen jastar uıymdarynyń kóshbasshylary, jastar resýrstyq ortalyqtarynyń mamandary, kəsipkerler men «Qazaqstannyń 100 jańa esimi» jobasynyń jeńimpazdarynyń basyn qosty. Bul jolǵy bas taqyryp - «Jańǵyrýdyń trendi». Aty aıtyp turǵandaı jastarǵa tájirıbeli jattyqtyrýshylar, koýchıler jáne spıkerler, jahandaný zamanynda básekelestikke qabiletti bolýyna, ózderiniń ıdeıalaryn júzege asyrýyna, sondaı-aq, «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń mán-maǵynasyna tereń úńilýine kómektesti.
«Zeren» demalys ortalyǵyndaǵy jastar basqosýy erkin, ashyq pikir alańyna aınaldy deýge ábden bolady. Belsendi, kóshbasshy jastarmen kezdesýge kelgen qurmetti qonaqtardyń arasynda QR Prezıdenti Əkimshiligi ishki saıasat bóliminiń meńgerýshisi Aıda Balaeva, «QazAqparat» HAA bas dırektory Asqar Ýmarov, belgili saıasattanýshy Aıdos Sarym, «Nur Otan» partııasynyń Aqmola oblystyq fılıaly tóraǵasynyń orynbasary Ǵalym Bekmaǵambetov, «Jastar» ǵylymı - zertteý ortalyǵynyń dırektory Talǵat Qalıev mazmuny tereń məndi oılarymen bólisti.
Jastar aldynda sóz sóılegen QR Prezıdenti Əkimshiligi ishki saıasat bóliminiń meńgerýshisi Aıda Balaeva memleket pen qoǵam aldynda turǵan mindetterdi saralaı kele, sol mindetterdi sheshýge jastardyń bilek sybana atsalysý qajettigine toqtaldy. Ol «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynda basymdyq berilgen ulttyq damýdyń negizgi trendi bolyp sanalatyn, memlekettik tildi jańǵyrtýǵa negiz bolatyn ári elimizdiń jastary tarapynan joǵary qoldaýǵa ıe bolǵan latyn álipbıine kóshý, «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» jobasy, jastarǵa patrıottyq tárbıe berip, týǵan jerdiń, týǵan ólkeniniń tarıhyn zertteýine baǵyttalǵan «Týǵan jer» sııaqty jobalardyń múmkindikterin keńinen áńgimeledi.
«Elbasy «Rýhanı jańǵyrý» maqalasynda ulttyń tabysty bolýy bəsekege qabilettiligimen aıqyndalatynyn atap ótken edi. Sol sebepti, búginnen bastap bilimdi, qabiletti, ulttyq rýhy bıik, parasatty jastar tərbıeleýimiz kerek. Óıtkeni, Qazaqstannyń bolashaǵy bilimdi jəne tərbıeli jastardyń qolynda. Búgingi kúni elimizde jastardyń ónegeli urpaq bolyp ósýine barlyq jaǵdaı jasalyp otyr», - dedi Aıda Balaeva.
Sonymen qatar, ol bıylǵy oqý jylynan bastap, elimizdegi mektepterde ólketaný pəni oqytyla bastaıtyn atap ótti. Osylaısha «Týǵan jer» jobasy sheńberinde qazaqstandyqtar týǵan ólkesi týraly barlyq maǵlumatty mektep partasynan oqyp ósetin bolady. «Barlyq óńirler boıynsha ólketaný oqýlyǵy əzirlendi. Jańa oqýlyq oqýshylarǵa shyqqan tegin, týǵan ólkeniń tarıhy men dəstúrlerin bilip, zertteýge jəne búgini men keleshegi týraly oı túıindeýge múmkindik beredi», - dep atap ótti Aıda Balaeva.
Kezdesýde bilimniń jańa kókjıegin ashatyn «100 jańa oqýlyq» jobasyna erekshe kóńil bólindi. Dúnıejúzindegi irgeli joǵary oqý oryndarynda oqytylatyn gýmanıtarlyq baǵyttaǵy 18 jańa oqýlyqtyń qazaq tilinde jaryq kórýi qazirgi jas urpaq pen eldiń erteńgi keleshegi úshin tyndyrylyp jatqan úlken ıgilikti istiń basy ǵana. Bul kitaptyń alǵashqylary aldaǵy oqý jylynda elimizdegi joǵary oqý oryndarynda oqytyla bastaıdy. Sondaı-aq, mádenıet salasyndaǵy da joǵary jetistikterdiń arqasynda álemdik lıderlik satyǵa kóterilýdi meńzeıtin «Jahandyq álemdegi zamanaýı qazaqstandyq mádenıet» jobasy júzege asyrý úshin alda áli kóptegen jumystar kútip turǵany aıtyldy. «Qazaq prozasynyń antologııasyn aǵylshyn, ıspan jáne frantsýz tilderine aýdarý týraly memorandýmǵa qol qoıyldy. «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń eki jyldyǵyna oraı biz bul kitaptary shetelderde tanystyratyn bolamyz. Osylaısha, álem qazaq klasıkterin tanıtyn bolady», dedi Aıda Balaeva.
Belgili saıasattanýshy Aıdos Sarym men «QazAqparat» HAA bas dırektory Asqar Ýmarov, «Nur Otan» partııasynyń Aqmola oblystyq fılıaly tóraǵasynyń orynbasary Ǵalym Bekmaǵambetov, «Jastar» ǵylymı- zertteý ortalyǵynyń dırektory Talǵat Qalıev «Jańǵyrý trendteri» taqyrybynda el men jer, til men dil tərizdi qundylyqtar týraly oı tolǵap, ózderiniń ómirlik təjirıbelerimen bólisti. Tutastaı alǵanda sońǵy jyldary udaıy aıtylyp júrgen «básekege qabilettilik degen ne?», «básekege qabiletti ult retinde ósý joly qandaı?», «órkenıetti, damyǵan eldermen terezemiz teń bolýy úshin ne isteý kerek?» Spıkerler osy jáne jastardy tolǵandyryp júrgen basqa da saýaldarǵa jaýap berip, óz pikirlerin bildirdi.
Kásipkerliktiń syry - «Bıznes sıqyry»
Bul da jas kásipkerler hám kásipkerlikke qabileti bar bilimdiler úshin asa qajetti taqyryp ekeni daýsyz. Úshinshi aýysymnyń ashylýyna qatysqan «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Məýlen Əshimbaev qazirgi əlemdik geosaıası ahýalǵa nazar aýdaryp, osy joldaǵy jastardyń róline erekshe toqtaldy.
«Elbasynyń saıası jəne rýhanı jańǵyrý reformalaryn júzege asyrýdy belsendi jalǵastyrýymyz qajet. Sebebi Memleket basshysy jarııalaǵan júıeli jańǵyrý baǵdarlamalarynyń negizgi maqsaty - ulttyq qundylyqtarymyzdy dəriptep, əlemdik təjirıbelerden úırene otyryp, eldigimizdi nyǵaıtý. Sondyqtan bul jumystarǵa memlekettik organdardan bólek, qoǵamdyq birlestikter, saıası partııalar, úkimettik emes uıymdar jəne jastar belsene qatysýy kerek», - dedi Məýlen Əshimbaev.
Partııa Tóraǵasynyń birinshi orynbasary bul baǵytta «Nur Otannyń» qolǵa alǵan jumystaryna kóńil bólip, jastarǵa jańa partııalyq jobalar jaıynda jan-jaqty aıtyp berdi. Partııanyń «Tsıfrly Qazaqstan», «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalaryn júzege asyrýǵa úles qosýǵa, halyqtyń tsıfrlyq saýattylyǵyn arttyrýǵa jáne kásipkerlikti qoldaýǵa baǵyttalǵan birqatar naqty jobalardy qolǵa alǵanyna erekshe toqtaldy.
Atap aıtqanda, partııa aldaǵy úsh jylda tegin 1000 ІT-synyp ashýdy josparlap otyr. Onda jylyna 150 myń bala baǵdarlamalaý, robot tehnıkalary jáne 3D modeldeý negizderin meńgeretin bolady. Al bolashaǵyn aqparattyq tehnologııa salasymen baılanystyrǵysy keletin azamattar úshin «Nur Otan» 20 ІT-ortalyq ashyp, bilikti ІT-mamandar daıarlaý isin bastap ketti. Atalǵan jobanyń túlekterine tek Qazaqstannan ǵana emes, álemdik ІT-naryǵyndaǵy tapsyrystardy oryndaý arqyly sheteldik kompanııalardan da jumys tabýǵa múmkindik bar. Qazirdiń ózinde elimiz boıynsha 100-den astam ІT-synyp pen 15 ІT-ortalyq ashylǵan.
Osylaısha Zerendidegi jastardyń bilim lageri 15 kún aralyǵynda zerdeliler ustahanasyna aınalyp otyr.
