Zańnamada qamtamasyz etý - bizdiń mindetimiz

None
None
ASTANA. QazAqparat - Elbasy Nursultan Nazarbaev VI saılanǵan Qazaqstan Parlamentiniń ekinshi sessııasynyń ashylýynda depýtattarǵa birqatar úlken mindetter júktedi. Osyǵan oraı Parlament depýtattary óz oılaryn ortaǵa saldy.

Elbasy óz sózinde elimizdiń aldynda turǵan birneshe mańyzdy máseleni atap ótti. Sonyń ishinde eldiń tynyshtyǵyn qamtamasyz etý, ekinshiden, Ult Josparynyń oryndalýyn qamtamasyz etetin zańdardy jetildire túsý, úshinshiden, aýyl sharýashylyǵyn damytý máselesine tereńnen toqtaldy. Jer reformasy boıynsha keıbir máselelerdiń oryndalýyna bes jyl moratorıı jarııalandy ǵoı. Endi sony zańmen naqtylaýymyz kerek, dep jazady Senat depýtaty Álı Bektaev  «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda jarııalanǵan maqalasynda.

Ol úshin Jer kodeksine jáne basqa da zańnamalarǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizetin zań qabyldanatyn bolady. Jer reformasyna qatysty komıssııanyń jumysyna oń baǵa berildi, bul komıssııa 25 usynys daıyndaǵan bolatyn. Artynan, naqtylaı kele, taǵy eki usynys qosyldy. Sóıtip, barlyǵy 27 ózgeris pen tolyqtyrý engiziletin bolady.

Búgingi sózinde Elbasy osy zańnyń barynsha jetildirilip, barlyq máseleni oń sheshetin jaǵdaıda qabyldanýy kerektigin talap etti. Sonyń ishinde jerdi jalǵa berý júıesiniń tetikterin jetildirý, kim bolsa soǵan bere salmaı, ony tek ıgerýge múmkindigi bar adamdarǵa ǵana berý qajettigi aıtyldy. Mamandyǵy, tájirıbesi, qarjylyq múmkindigi bar adamdar men zańdy tulǵalar ǵana jerdi jalǵa alýǵa tıis ekendigi atap kórsetildi. Bul - Elbasyn da jerdi kez kelgen qoly jetken qýdyń talan-tarajǵa salyp, jalǵa alyp ketkeni qatty alańdatyp otyrǵanyn kórsetti. Jerdi jalǵa bergende de shekti mólsheri bolýy kerektigin qadap aıtqany da sol sebepten shyqqan sııaqty. Sonymen birge, Prezıdent zańnamada jerdi jalǵa berý úderisiniń barynsha ashyq, móldir bolýy eskerilýin talap etti. Osy jáne basqa máselelerdi Prezıdent bizdiń aldymyzǵa naqtylaı qoıyp otyr, endi olardyń zańnamada qamtylýyn qamtamasyz etý - bizdiń mindetimiz.

***

Elbasy Nursultan Nazarbaev júktelegen mindetterdiń negizgisi  - 5 ınstıtýttyq reforma ishindegi «100 naqty qadamdy» kezeń-kezeńmen júzege asyrý, ondaǵy mindettemelerdi jetildirý. Qaýipsizdikke, aqparattyq qaýipsizdikke, quqyqqa, terrorızmge qatysty zańnamalardy qolǵa alyp, solardy júzege asyrýǵa qatysty qundy oılar aıtyldy. Sondaı-aq, áleýmettik salalarǵa, onyń ishinde bilim, medıtsına salalaryn jandandyrý, jumyssyzdyqty azaıtý sekildi máselelerge qatysty da tapsyrmalar berdi, dep jazady Májilis depýtaty Baqtııar Máken.

Zańdarǵa naqty ózgerister engizý, keıbir zańnamalardy odan ári jetildirý máselesin de qolǵa alýymyz qajet. Zańdarǵa qatysty halyqtyń, eldi mekenderdegi turǵyndardyń kózqarasy qandaı ekenin bilgenimiz jón. Ózderińiz biletindeı, jer máselesine qatysty el ishinde biraz narazylyq bolǵandyqtan, zań jobasy týraly aldyn ala halyqpen aqyldasýdyń mańyzy zor. Sebebi, olardy tolǵandyryp júrgen kókeıkesti máselelerdi qarastyrǵanda ǵana zań sapaly bolyp, óziniń dittegen jerine jetedi dep oılaımyn. Máselen, men arnaıy jumys saparymen Batys Qazaqstan oblysynyń 4-5 aýdanyn aralap, birqatar aýyldyq jerlerde boldym. Jalpy alǵanda, aýyldyq jerlerde turaqtylyq bar. Kezdesýler kezinde áleýmettik salaǵa, aýyz sýǵa, «Nurly Jol» baǵdarlamasyndaǵy jasalyp jatqan jumystardyń nátıjelerine monıtorıng júrgizý máselelerine qatysty áńgime qozǵaldy. Keıbir jergilikti jerlerde syndar da aıtyldy. Biz osylardyń barlyǵyn nazarymyzda ustaıtyn bolamyz.

***

Elbasy buǵan deıin Parlamenttiń jumysy ashyq, qoljetimdi bolýyn, zań jobalarynyń alǵashqy daıyndalýyna azamattardyń qatysý qajettigin aıtqan bolatyn. Bul zańdyq turǵyda bekitildi de. Biz osy arqyly zańdardy jobalyq deńgeıde talqylaýǵa múmkindik beremiz, deıdi Májilis depýtaty Ahmet Mýradov.

Sondyqtan qoǵamdyq-saıası, áleýmettik-ekonomıkalyq máselelerge qatysty zańnamalar boıynsha bıliktiń barlyq tarmaqtary men qoǵamnyń birlese jumys isteýi el ishindegi jaǵdaılardy turaqtandyrýǵa, birizdendirýge múmkindik beredi dep oılaımyn. Aldymyzǵa qoıylǵan barlyq maqsat-mindetti, onyń ishinde 5 ınstıtýttyq reformany, «100 naqty qadamdy» júzege asyrý ońaı emes. Biraq ta, Memleket basshysy bergen tapsyrmalarǵa sáıkes, olardy kezeń-kezeńmen iske asyratyn bolamyz.

Prezıdent sessııa barysynda 2017-2019 jyldarǵa arnalǵan bıýdjetti bekitý týraly da tapsyrma berdi. Bul - bizdiń bıýdjettik baǵdarlamalarymyzdyń barlyǵy qarjylyq jaǵynan qamtamasyz etiledi degen sóz. Sonymen qatar, Elbasy turǵyndarǵa beriletin áleýmettik tólemderdi azaıtpaý jóninde sóz qozǵady. Bul da bizdiń qoǵam úshin óte ózekti másele dep oılaımyz.

Biraq, biz Prezıdenttiń ózi aıtqandaı, keıbir zań aktilerin qabyldaǵan kezde asyǵystyq jasaǵan kezderimiz de boldy. Sol sebepti, osyndaı qatelikterdi qaıtalamas úshin qandaı da bir zań jobasyn el turǵyndaryna jan-jaqty túsindirýimiz qajet. Demek, olardyń árbir detaline mán bergenimiz jón.

***

VI saılanǵan Qazaqstan Parlamentiniń ekinshi sessııasyna qatysqan Elbasy arnaıy sóz sóılep, Úkimetke, Parlament depýtattaryna tapsyrmalar berdi. Bul jerde erekshe aıtyp ótetin birneshe másele bar. Biz eldik josparlardy oryndaý maqsatynda 50-ge tarta zańnamany qabyldaǵanbyz. Bıyl solardy ári qaraı jetildiretin bolamyz, dedi Senat depýtaty Ashat Kúzekov.

 Ekinshiden, jaqynda, 29 tamyzda ótken ıadrolyq qarýǵa tyıym salý jáne olardy taratpaý jóninde jıyn ótkeni belgili. Osy máselege qatysty da zań jobalary ázirlenýi múmkin. Jer máselesine qatysty keıbir zańnamalardyń keıbir tarmaqtaryna baılanysty 5 jylǵa moratorıı jarııalanǵanyn bilesizder. Bul másele de nazarda turatyn bolady.

Árıne, keıbir zań jobalaryn ázirleý jáne qabyldaý kezinde asyǵystyq tanytatyn jaıttar bolyp jatady. Asyǵystyq jaqsylyqqa apara qoımaıtyny belgili. Ony Elbasy da aıtyp ótti. Sondyqtan zań jobalarynyń árqaısysy zań bolyp shyqqansha, olarǵa aıryqsha mańyz bere qarap, jaýapty jumystardy birlese atqaryp, sońyna deıin jetkizýge daıyn bolýymyz kerek. Zańdardyń kópshiligin jurtshylyqpen, qoǵamdyq mekemelermen, BAQ-pen birlese talqylaǵan jón dep esepteımin. Zań sapasy joǵary bolýy úshin jan-jaqty talqylaýdan ótkizý qashan da utymdy sheshim bolmaq.

 

Сейчас читают
telegram