«Zańǵa qaıtys bolǵan adamnyń nesıelik qaryzyn keshirý týraly bap engizý kerek pe?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, keshe elordadaǵy Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda «Astana - Dostastyqtyń mádenı astanasy» halyqaralyq jobasynyń qorytyndysyna oraı TMD elderi opera teatrlary óner sheberleriniń «Órken jaıǵan opera» atty gala-kontserti ótti. Saltanatty keshti Úkimet basshysy Serik Ahmetov, Memlekettik hatshy Muhtar Qul-Muhammed, Mádenıet jáne aqparat mınıstri Darhan Myńbaı, sondaı-aq oblys basshylary men belgili mádenıet pen qoǵam qaıratkerleri tamashalady. Dostastyq elderi arasyndaǵy mádenı-gýmanıtarlyq baılanystardy nyǵaıtý úshin qolǵa alynǵan bıylǵy «Jańa álemdegi Eýrazııalyq mádenıet» halyqaralyq forýmynda mádenı baılanystardy keńeıtý, ózara qarym-qatynastyń tıimdi úlgilerin qurýmen qatar, TMD halyqtaryn bir-birimen rýhanı jaqyndastyrý sııaqty birqatar aýqymdy sharalar qarastyrylǵan bolatyn. «Jyl sheńberinde júzden astam sharany, sonymen qatar belgili óner maıtalmandary men ujymdardy qamtyǵan, mine, sol jobanyń Astanadaǵy K.Baıseıitova atyndaǵy ulttyq opera jáne balet teatrynyń sımfonııalyq orkestri qatysýymen ótken kontsertpen túıindelýiniń ózinde úlken mán bar»,-dep jazady basylym «Joly bolǵan joba» atty maqalada.
«Keshe elordada «Ańsar» bıznes ortalyǵynda «Halyqtyq IPO» baǵdarlamasy boıynsha Qazaqstan halqy Assambleıasy respýblıkalyq qoǵamdyq komıssııasy jumysynyń bastalýyna arnalǵan baspasóz máslıhaty ótti. Bul qoǵamdyq komıssııanyń negizgi maqsaty jalpyulttyq «Halyqtyq IPO» baǵdarlamasynyń júzege asý barysyna táýelsiz qoǵamdyq baqylaý jasaý jáne barlyq otandastarymyz úshin basty ustanym - ashyqtyq pen qoljetimdilikti saqtaý arqyly halyqtyń senimin nyǵaıtý bolyp tabylady»,-dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti. Bul materıal «Qoǵamdyq komıssııa jumysyn bastady» degen taqyryppen berilgen.
***
«Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda «Dala shóleıtke, shóleıt shólge aınalmaı ma? atty maqala basyldy. Dúnıejúzi resýrstar ınstıtýtynyń derekterine júginsek, Qazaqstan aýmaǵynyń 99 %-y qurǵaqshylyqqa beıim bolyp sanalsa, jerimizdiń 66 %-y qazir túrli deńgeıdegi shóleıttenýge aınalǵan kórinedi. Barlyq 188 mln gektar jaıylymdyq jerimizdiń 26%-y nemese 48 mln gektardan astamy qurǵaqshylyq saldarynan jyldan-jylǵa azyp-tozyp bara jatqany jıi aıtylyp júr. Sońǵy on jylda 30 mln gektardan astam qunarly egistik jerimizdiń 10 mln gektarǵa jýyǵy qunarsyzdanyp, egistik aınalymnan shyǵyp qalypty, onyń 15%-y sýarmaly jer. Aýylsharýashylyq jerimizdiń qunarlylyǵyn kemitpeı, qalypty jaǵdaıda saqtaý úshin, egistik jer kólemimizge jyl saıyn 2,6 mln tonna tyńaıtqysh sińirý qajet bolsa, búgingi kúni sińirip otyrǵan tyńaıtqyshymyzdyń kólemi 213,3 myń tonnany ǵana quraıdy. Onyń ústine mańyzdy tehnologııalardyń biri - jer aýyspalylyǵyn saqtamaı, aýdarmaı jyrtý tehnologııasyna kóshtik. Osynyń nátıjesinde, egistikti shóp basyp, eginniń ósip-ónýine kedergi keltirip, pisý merzimin uzartyp, sapasyn tómendetip otyr.
«Eńbek naryǵyndaǵy bıylǵy jaǵdaı qandaı, 2013 jyly bul naryqty ne kútedi, jumys berýshiler kadrlarǵa kandaı talap qoıa bastady, qandaı mamandar suranysqa ıe bolmaq? Túrli kompanııalarǵa kásibı bilikti maman tańdaýmen aınalysatyn halyqaralyq «Forsaj» rekrýtıngtik kompanııasy osy suraqtarǵa jaýap izdep, keler jylǵa arnalǵan óz boljamdarymen bólisti»,-dep jazady búgingi sanynda «Aıqyn» gazeti. Jyl aıaqtalýǵa taıaǵan kezde, ótken ýaqytqa qorytyndy jasap, keler jylǵa boljam aıtylatyny belgili. Eńbek naryǵyndaǵy oıynshylarmen qoıan-qoltyq aralasyp júrgen sarapshylardyń aıtýynsha, Qazaqstan joǵary bilikti, sapaly mamandarǵa zárý. Ásirese, bul tapshylyq munaı-gaz, farmatsevtıka, rıteıl, bank, halyqtyq tutyný taýarlaryn shyǵarý, qyzmet kórsetýdiń barlyq salasynda baıqalady. Sarapshylardyń paıymdaýynsha, kásibı bilikti mamandarǵa suranys joǵary bolǵanymen, onyń qanaǵattandyrylýy tómen. Óıtkeni búgingi kadrlyq saıasat túbegeıli ózgergen. Mamandarǵa qoıylatyn talaptar da ýaqyt ótken saıyn joǵarylap barady. Eńbek naryǵy máselesi turǵysynda jazylǵan bul maqala «2013 jyl: eńbek naryǵyn ne kútip tur?» atty taqyryppen jaryq kórdi.
***
«Alash aınasy» basylymyndaǵy Oı-kókpar aıdarynada «Zańǵa qaıtys bolǵan adamnyń nesıelik qaryzyn keshirý týraly bap engizý kerek pe?» degen másele kóterilip otyr. QR Azamattyq kodeksiniń 1038-babyna sáıkes, bankten nesıe alyp, ómirden ozǵan adamnyń nesıelik qaryzy marqumnyń artynda qalǵan muragerine dúnıe-múlkimen birge mura retinde tıesili bolady. Al muraǵa ıe bolý ósıet negizinde nemese zań boıynsha júzege asyrylady (1039-bap). Ósıet qaldyrylmaǵan jaǵdaıda muragerlik zań boıynsha belgilenedi. Zańǵa sáıkes, murager bolý quqyǵyn birinshi kezekte mura qaldyrýshynyń balalary, sondaı-aq jubaıy (zaıyby) men ata-anasy teń úlespen alady (1061-bap). Muraǵa ıe bolýshylarǵa marqumnyń qaıtys bolýyna baılanysty qoldanylýy toqtamaıtyn mindetteri de ıaǵnı qaryzy da qosa júkteledi (1040-bap)...
Biraq qoǵamda sol qaryzdy óteı almaı, kepildikke qoıǵan qara shańyraǵynan aırylyp, dalada qalyp jatqandar qanshama. Sondyqtan «zańǵa qaıtys bolǵan adamnyń nesıelik qaryzyn keshirý týraly bap engizý kerek pe?» degen suraqqa mamandar ózinderiniń pikirlerimen bólisip kórdi.
