Zańdy bilseń – zardap shekpeısiń: Polıtseılerdiń teris is-áreketine qaıda shaǵymdanýǵa bolady
– Óńirimizde maldyń jolǵa shyǵyp ketýi saldarynan jol-kólik oqıǵalary az tirkelip jatqan joq. Ásirese túngi ýaqytta beı-bereket jaıylǵan tórt túlik júrgizýshilerge qaýip tóndiredi. Osy rette, mundaı oqıǵalardyń aldyn alý úshin polıtseıler qandaı jumystar atqarýda? Zań boıynsha maldy qaraýsyz jibergen mal ıelerine qandaı jaza qarastyrylǵan? Sondaı-aq qazirgi ýaqytta aýyldy jerlerde mal urlyǵy órship tur. Osyǵan baılanysty qandaı sharalar qolǵa alynýda?
– Byltyr oblys boıynsha mal urlyǵy 12,8%-ǵa tómendegen. Kóp jaǵdaıda mal urlyǵynyń negizgi sebebi – tórt túliktiń qaraýsyz jaıylýy. Máselen 2020 jyldyń basynan beri mal urlyǵynyń jalpy sanynan tek erkin jaıylymnan 191 urlyq jasalǵan. Sonymen qatar jol boıynda ıesiz maldyń jaıylýy jol-kólik oqıǵalarynyń birden-bir sebebi. Tek mal ıeleriniń salǵyrttyǵynan ótken jyly 9 jol-kólik oqıǵasy boldy, 1 adam qaza taýyp, 17 adam jaraqat alǵan.
Jumysty tıisti uıymdastyrý maqsatynda 2020 jyldyń 30 jeltoqsanynda PD bastyǵynyń №444 buıryǵymen múlikti qorǵaý baǵdarlamasy bekitilgen. Oblys ákimdigimen kelisilgen is-sharalar jospary da ázirlendi. Baǵdarlama aıasynda prokýratýra, qylmystyq atqarý júıesi, veterınarlyq baqylaý, densaýlyq saqtaý jáne bilim berý ókilderi tarapynan birlesken jumys toby quryldy. Jasalǵan mal urlyqtary, sondaı-aq qylmys jasaý ádisi, tásili, ýaqyty boıynsha taldaý turaqty negizde júrgiziledi. Beınekameralardy ornatý oryndaryn belgileý jáne patrýldik jasaqtardyń marshrýttaryn, beketterdi qaıta ornalastyrýmen qosymsha is-sharalar ázirlenedi. Budan bólek jergilikti jedel aldyn alý sharalary júrgiziledi. Atap aıtqanda, Shyǵys Qazaqstan oblysy boıynsha turaqty negizde «Mal urlyǵy» sharasy ótkiziledi. Byltyrǵy jedel izdestirý sharalaryn júrgizý barysynda mal urlyǵyn jasaǵany úshin oblysymyzdyń 122 turǵyny ustalyp, 129 mal urlaý faktisi ashyldy. joǵalǵan 342 bas mal tabylyp, ıelerine qaıtarylǵan.
Jergilikti atqarýshy organdarmen jáne saýda obektileriniń (bazarlar, saýda ortalyqtary) ákimshilikterimen ózara is-qımyl jasap, urlanǵan múlikti satyp alý jáne ótkizý faktilerine jol bermeý maqsatynda jumys júrgizilýde. 2020 jyl boıynsha QR ÁQBtK-niń 406-babyna sáıkes 499 zańbuzýshylyq anyqtalyp, atalǵan zańnyń 408-baby boıynsha 3588 adam ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy.
Urlyqtyń aldyn alý maqsatynda ıesiz mal úshin turaqtar qurý boıynsha jumys jalǵasýda. Qazirgi ýaqytta 262 turaq uıymdastyryldy. Ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha osy aıyp turaqtaryna 18 651 bas mal qamaldy. Sonymen qatar maldyń urlanýyna jáne joǵalýyna jol bermeý úshin atqarýshy organdarmen birlesip, aýyldy jerlerde turaqty negizde turǵyndar jıyny ótkiziledi. Osy jıyndarda mal urlyǵynyń aldyn alý, ujymdyq jaıylymdy uıymdastyrý, qoralardy bekitý, tórt túlikke ýaqtyly en salý jáne olardy tańbalaý máseleleri qaralady.
– «102» nómirine qońyraý shalǵan azamat polıtseılerdi shaqyrǵan jaǵdaıda tártip saqshylarynyń sol jerge barmaýǵa quqyly ma?
– Quqyly emes. Zań boıynsha «102» jedel arnasyna túsken árbir aqparat tártip saqshylarymen tekerilýi qajet.
– Polıtsııa qyzmetkeriniń teris is-áreketine qaıda shaǵymdanýǵa bolady?
– Tártip saqshylarynyń teris is-áreketterine kýá bolsańyz, oblystyq Polıtsııa departamenti bastyǵynyń atyna shaǵymdana alasyz. Departament mekenjaıy: Óskemen qalasy, Shákárim dańǵyly, 1. Senim telefony: 8(7232) 23-43-32.
– Polıtseıler azamattardy belgili bir sebeptermen qansha ýaqytqa ustaı alady?
– QR QPK-niń 131-babyna sáıkes qandaı da bir qylmysqa qatysty kúdikti retinde polıtsııa bólimshesine jetkizilgen azamat – qyryq segiz saǵattan aspaıtyn merzimge, al kámelettik jasqa tolmaǵan bolsa – jıyrma tórt saǵatqa ustalýy múmkin. Sonymen qatar 6 jaǵdaıdy qospaǵanda jetpis eki saǵattan aspaıtyn merzimge ustaýǵa jol beriledi. Atap aıtsaq:
1) asa aýyr qylmys jasady degen kúdik boıynsha ustalǵan jaǵdaıda;
2) terrorıstik nemese ekstremıstik qylmys jasady degen kúdik boıynsha ustalǵan jaǵdaıda;
3) jappaı tártipsizdikter barysynda qylmys jasady degen kúdik boıynsha ustalǵan jaǵdaıda;
4) qylmystyq top quramynda qylmys jasady degen kúdik boıynsha ustalǵan jaǵdaıda;
5) esirtkiniń, prekýrsorlardyń, psıhotroptyq jáne sol tektes zattardyń zańsyz aınalymyna baılanysty, kámeletke tolmaǵandarǵa qatysty jynystyq sıpattaǵy qylmystar, sondaı-aq adam ólimine ákep soqqan qasaqana qylmys jasady degen kúdik boıynsha ustalǵan jaǵdaılarda;
6) Tótenshe jaǵdaı kezinde kúdiktini isti tergeıtin sýdıaǵa ýaqtyly jetkizý múmkin bolmaǵan jaǵdaılarda jol beriledi.
– Máselen, tóbeles kezinde balta, kúrek, beısbol bıtasy qoldanyldy deıik. Atalǵan zattar sýyq qarýǵa jata ma? Eger solaı bolsa, ony paıdalanǵan adamǵa qandaı jaýapkershilik qarastyrylǵan?
– Belgili bir zatty sýyq qarýǵa jatqyzý týraly másele tek sot-medıtsınalyq saraptama nátıjeleri boıynsha sheshiledi. Mysaly oq atatyn, gazdy qarýdy, pyshaqtardy, kastetterdi jáne ózge de sýyq qarýdy, ne densaýlyqqa zııan keltirý úshin arnaıy beıimdelgen basqa da zattardy qoldanyp nemese qoldanýǵa áreket jasap, buzaqylyq jasaǵan (QR QK-niń 293-baby) kezde úsh jyldan jeti jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵyn shekteý, ne sol merzimge bas bostandyǵynan aıyrý jazasy qoldanylýy múmkin.
– Azamattardyń ótinishteriniń qaralý merzimi qandaı?
Azamattardyń ótinishterin qaraý merzimi 2007 jylǵy 12 qańtardaǵy №221 «Jeke jáne zańdy tulǵalardyń ótinishterin qaraý tártibi týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Zańynyń 8 babyna sáıkes júzege asyrylady. Sol bapta kórsetilgendeı ótinishti qaraý merzimderi mynadaı:
1) Qaraý úshin ózge sýbektilerden, laýazymdy adamdardan aqparat alý ne jergilikti jerge baryp tekserý talap etilmeıtin jeke jáne zańdy tulǵanyń ótinishi sýbektige, laýazymdy adamǵa kelip túsken kúnnen bastap kúntizbelik on bes kún ishinde qaralady.
2) Qaraý úshin ózge sýbektilerden, laýazymdy adamdardan aqparat alý ne jergilikti jerge baryp tekserý talap etiletin jeke jáne zańdy tulǵanyń ótinishi sýbektige, laýazymdy adamǵa kelip túsken kúninen bastap kúntizbelik otyz kún ishinde qaralady jáne ol boıynsha sheshim qabyldanady.
Qosymsha zerdeleý nemese tekserý júrgizý qajet bolǵan jaǵdaılarda, qaraý merzimi kúntizbelik otyz kúnnen aspaıtyn merzimge uzartylady, bul týraly qaraý merzimi uzartylǵan kúnnen bastap kúntizbelik úsh kún ishinde ótinish berýshige habarlanady.
3) Ótinishti qaraý merzimin sýbektiniń basshysy nemese onyń orynbasary uzartady.
4) Eger ótinishte baıandalǵan máselelerdi sheshý uzaq merzimdi talap etse, onda ótinish túpkilikti oryndalǵanǵa deıin qosymsha baqylaýǵa qoıylady, bul týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúntizbelik úsh kún ishinde ótinish berýshige habarlanady.
5) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda ótinishterdi qaraýdyń ózge de merzimderi belgilenýi múmkin.
– Óńirimizde ıt tóbelestiretinder bar. Mamandardyń aıtýynsha, bul ıt tuqymyn jaqsartý úshin qajet. Osyndaı jarys ótkizý zańdy ma? Eger zańsyz bolsa, uıymdastyrýshylar men qatysýshylarǵa qandaı jaýapkershilik qarastyrylǵan?
– It tóbelestirip, jarys uıymdastyrý – zańǵa qaıshy. Osyndaı sharany ótkizgen nemese oǵan qatysqan azamattar QR QK-niń 316-babyna (Janýarlarǵa qatygezdik jasaý) sáıkes qylmystyq jaýapkershilikke tartylady. Zańda kórsetilgendeı, janýarlardyń ólýine nemese mertigýine ákep soqtyratyn qatigezdik jasaý, eger bul is-áreket buzaqylyq nıetpen istelse nemese balalardyń kóz aldynda jasalsa – 120 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salýǵa, ne júz jıyrma saǵatqa qoǵamdyq jumystarǵa tartylyp, ne bolmasa otyz táýlikke deıingi merzimge qamaýǵa alynýmen jazalanady. Aldyn ala sóz baılasý arqyly top bolyp jasalǵan nemese birneshe márte qaıtalanǵan qylmys – 200 aılyq eseptik kórsetkishke deıingi mólsherde aıyppul salýǵa, ne eki júz saǵatqa deıingi merzimge qoǵamdyq jumystarǵa tartylyp, ne bolmasa elý táýlikke deıingi merzimge qamaýǵa alynýmen jazalanady.
- Suhbatyńyzǵa kóp rahmet!
