Zań jobalary qabyldanǵanǵa deıingi kezeńderdiń barlyǵynda saraptamalyq qamtamasyz etilýi kerek - Májilis depýtaty N.Ábdirov
Bundaı úndeý quqyqtyq mártebeniń ózekti áleýmettik trendine aınalǵan zań shyǵarmashylyǵy qyzmetine de tutastaı qatysty bolyp tabylady. Osyǵan oraı, QazAqparat tilshisimen suhbat barysynda QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty, «Nur Otan» HDP saıası keńesiniń múshesi, professor Nurlan Ábdirov ózi basqaratyn partııanyń Quqyqtyq keńes qyzmeti tóńireginde áńgimelegen bolatyn
- Nurlan Májıtuly, partııa janyndaǵy Quqyqtyq keńestiń qurylǵanyna jyldan asty. Osy ýaqyt aralyǵynda atalǵan Keńes ózin qaı jaǵynan tanyta aldy? Saıası, áleýmettik-ekonomıkalyq oqıǵalarǵa toly bolǵan osy kezeń ishinde Keńes qyzmetiniń nátıjeleri neshik?
- Ótken jyl ishindegi bizdiń qyzmetimizdegi eń basty jetistik retinde «Nur Otan» HDP janynda mamandandyrylǵan quqyqtyq pikirtalastyq alańnyń qalyptasqanyn aıtýǵa bolady. Quqyqtyq keńes qoǵamnyń asa ózekti máseleleri boıynsha kóptegen pikirler qaıshylyǵyn zertteýge jáne júıelendirýge qol jetkize alatyn asa tıimdi qural retinde ózin tanytty. Onyń sheńberinde júzege asa bastaǵan bastamalar naqty zańnamalyq normalar boıynsha kórinis taýyp keledi. Búgingi kúni bizde «Nur Otan» HDP janyndaǵy Parlamentarızm ınstıtýymen birlese ázirlengen «Buqaralyq aqparatqa qoljetimdilik týraly» zań jobasy bar. Qujatpen jumys isteý barysynda Májilis depýtaty Jaqyp Asanovtyń jetekshiligindegi jumys toby Qazaqstannyń kóptegen óńirlerin aralap shyqty, «dóńgelek ústelder» serııasy ótkizildi. Osyndaı alqaly basqosýlar barysynda aıtylǵan syn-eskertpeler, usynystar jobada barynsha qamtylyp otyr. Osyǵan oraı, jalpy zań jobasy órkenıetti damýdyń barlyq zamanaýı talaptaryna tolyq sáıkes keledi dep aıtýǵa negiz barshylyq. Bundaı pikirdi elimizdegi azamattyq qoǵamnyń otandyq ınstıtýttary, onyń ishinde ІT-sektorynda qyzmet etetin úkimettik emes uıymdary da, sonymen qatar EQYU/BDIPCh sarapshylary, BUU Damý baǵdarlamasy, «Artıkl-12» sekildi sheteldik áriptesterimiz de qoldaýda. Qujattyń jergilikti ózin-ózi basqarý ınstıtýttaryn jańǵyrtý bóliginde de aıtarlyqtaı pysyqtaýlar jasalyp otyr. Jalpy, negizgi maqsat jergilikti jerlerde memlekettik mehanızmder jumysynyń asa tıimdiligi úshin ońtaıly úlgiler tabý, qoǵamdyq resýrstar áleýetin barynsha belsendi qoldaný bolyp tabylady.
- Zań shyǵarmashylyǵy qyzmetindegi asa ózekti máselelerdiń biri retinde zańnamalyq saraptamalar júrgizý qajettiligi aıtylady. Bul baǵyttaǵy jumys qanshalyqty tabysty júrgizilýde?
-Ras, dál osy másele - Quqyqtyq keńestiń basymdyqtarynyń biri. 2010 jyly biz osy taqyrypqa Parlamentte aýqymdy halyqarlyq forým arnadyq. Buǵan da negizinen zań shyǵarmashylyǵymen aınalysatyn sarapshylardan bólek, EQYU-nyń Astanadaǵy keńsesiniń ókilderi, kóptegen úkimettik emes uıymdar basshylary qatysty. Jıyn qorytyndysyna oraı, usynym retinde aıtylǵan birqatar usynystar Úkimetke joldandy. Máselen, biz zań jobasynyń barlyq kezeńderi boıynsha, tipti joba zań retinde qabyldanǵanǵa deıingi kezeńderdiń barlyǵynda da mindetti túrde saraptamalyq qamtamsyz etýlermen qamtylýy shart dep esepteımiz. Óıtkeni, Parlamentte de zań jobalary aıtarlyqtaı ózgeriske ushyrap jatady, soǵan qaramastan biz dál sol kezeńdegi túzetýler boıynsha saraptaalyq baǵalar alýǵa múmkindigimiz bola bermeıdi. Saraptamalyq uıymdar, erejelerge sáıkes, zań shyǵarýshy organ palatalarynyń jalpy otyrystaryna qatysa amaıdy. Osy máselede belgili bir qalyptasqan ereje bolmaı tur. Meniń oıymsha, zań shyǵarmashylyǵy úderisindegi osy máseleni túzetý kerek.
- Quqyqtyq keńestiń basymdyqtaryna taǵy qandaı máseleler kiredi?
- Elbasynyń aıqyndaǵan strategııasyna sáıkes, bizdiń elimizdiń aldynda álemniń básekege qabiletti 50 eliniń qataryna kirý mindeti tur. Osy maqsatqa qol jetkizý úshin údemeli ındýstrııalyq damý baǵdarlamasy jáne basqa da baǵdarlamalar qabyldandy. Biz osyndaı uly maqsattardy tolyq oryndaýǵa tıispiz. Al osy baǵyttaǵy tabystylyqtyń basty sharty - joǵary bilimdi, kreatıvti azamattar tárbıeleý. Biz ótken jyly QazUÝ bazasynda dóńgelek ústelder ótkizdik, onyń qorytyndysy boıynsha «Bolashaqtyń zııatkerlik sekirisi» atty kitap ta basyp shyǵardyq. Jalpy bizdiń osy baǵyttaǵy ustanymymyzdyń eki aspektisi bar. Onyń birinshisi, meniń pikirimshe, tutastaı ulttyń zııatkerligin arttyrý týraly bolyp otyr. Tipti buny búkil eldiń órkenıettiligin kóterý dep te aıtýǵa da bolady. Bunda negizinen bilimge kóp mańyz beriledi. «Nazarbaev Ýnıversıteti», «Nazarbaev Zııatkerlik mektepteri» - mine, bular bizdiń alǵan baǵytymyzdyń basty baǵdary. Degenmen, bárin mektepke deıingi mekemelerden bastaý kerek dep oılaımyn. Sonymen qatar, búgingi básekege qabiletti azamattyń tulǵalyǵyn tek bilimi ǵana emes, rýhanı kemeldenýi de erekshelendiretinin este ustaǵan lázim. Búgingi kúni adamdy adam etetin qundylyqtardy taratýshylar negizinen eresek, aǵa býyn ókilderi bolyp otyr. Memleket basshysy dál osy máselege únemi nazar aýdartyp keledi. Meniń oıymsha da, biz osy maqsatta qaısybir dúnıelerdi tolyq atqarmaı otyrǵan tárizdimiz. Sondyqtan da, búgingi kúni mektepterdiń, medıtsınalyq mekemelerdiń, demalys oryndarynyń, jańa standarttaryna, olardyń sany men ornalasý tyǵyzdyǵyna basa nazar aýdarý kerek dep oılaımyn. Zııatker ultty qalyptastyrýdyń taǵy bir qyry bar: eldiń erteńgi tizgin ustarlaryn, qandaı da bir saladaǵy, óndiristegi kóshbasshy bolatyn elıtalar tobyn qalyptastyra túsken mańyzdy. Olar bir jaǵynan joǵary synypty menedjerler bolsa, ekinshi jaǵynan salmaqty sheshimder qabyldaýǵa árqashan daıyn turatyn, eldiń erteńin oılaıtyn, sol úshin ózderine barynsha jaýapkershilik ala alatyn tulǵalar bolyp tabylady. Aıtpaqshy, biz osy baǵytta «Bolashaq» baǵdarlamasyn bitirýshiler qaýymdastyǵymen tyǵyz baılanystamyz, kótegen ózekti máselelerde birge jumys jasap kelemiz. Jaqyn aralyqta Quqyqtyq keńes birqatar sharalarǵa bastamashylyq jasamaq. Onyń ishinde qazirdiń ózinde bizdiń sheteldik áriptesterimizdiń qyzyǵýshylyǵyn týdyryp jatqan sharalar barshylyq.
- Qazaqstan Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna qaraı daıyndalyp jatyrsyzdar?
- Bizdiń barlyq bastamamyz derlik osy mereıli merekemen tyǵyz baılanysty. Táýelsizdik kúni qarsańynda biz halyqaralyq taqyryptyq «dóńgelek ústel» jıynyn uıymdastyrmaqpyz. Onda negizinen jetken jetistikterimiz ǵana saralanyp qoımaıdy, el úshin eń ózekti máselelerge de nazar aýdarylyp, aldaǵy damýdaǵy mańyzdy sharalardy aıqyndaýǵa umtylys jasalady. Onyń ishinde de quqyqtyq saladaǵy máseleler keńinen qamtylmaq. Jáne bir blok sharalar aýqymynda biz Elbasy basa mán berip otyrǵan quqyq qorǵaý organdarynyń reformasyna arnalǵan jıyndy atqarmaqpyz. Bul rette memlekettik bıliktiń asa aýqymdy uıymy bolyp tabylatyn, ári kún saıynǵy jumysy halyqpen tyǵyz baılanysty bolyp otyrǵan polıtsııadaǵy máselelerdi de talqylaımyz. Jalpy polıtsııanyń jumys sapasyna qaraı bılik tutastaı synalatynyn este ustaýǵa tıispiz. Prezıdent N. Nazarbaev aıtpaqshy, qarapaıym azamattar polıtsııanyń jumysyn ózderiniń qaýipsizdiginiń qorǵalýyna, qoǵamdyq qaýipsizdik deńgeıine qatysty baǵalaıtyn bolady. Bul naǵyz durys ólshem. Sondyqtan da, Elbasy kelesi jylǵa qaraı «Іshki ister organdary týraly» jańa zań qabyldaýdy júktegeni belgili. Osyǵan oraı, polıtsııa salasy zańnamalyq jańǵyrýdyń tutastaı tolqynyna ulasatyn bolady.
Jalpy zańnama shyǵarmashylyǵy turǵysynan keletin bolsaq, búgingi kúni Qazaqstanda 290 bazalyq zańdar bar bolsa, olardyń úshten biri derlik «ekinshi tolqyn» (jańa urpaq) zańdary. Bul úderistiń ózi elimizdiń damýynyń jańa, joǵary deńgeıge kóterilgenin bildiredi. Edeshe zaman aǵymyna, el damýyna saı jańa zańdar da qabyldana berýi shart.
-Ótken joly Prezıdent ekonomıka salasyndaǵy qylmystardy krımınalsyzdandyrý týraly tapsyrma bergen edi. Osy turǵyda Quqyqtyq keńes qandaı keńes bere alady?
- Negizinen bul baǵytta quqyqtyq keńestiń usynystary tómendegideı: keıbir jaǵdaılarda bolmasa - «zańdy kásipkerlik qyzmetke kedergi keltirý» (Qylmystyq kodekstiń 189 baby) jáne «reıderlik» (QK 226-1) - asa aýyr emes ekonomıkalyq qylmystarǵa qatysty bostandyqtan aıyrý týraly sanktsııany alyp tastaý kerek. Mundaǵy «asa aýyr emes» dep turǵan anyqtamanyń ózi qylmystyń osy sanatyndaǵy asa aýyr emes áleýmettik qaýipti ǵana bildiredi, sonymen qosa jazalaýdyń tolyp jatqan balama túrleri de barshylyq qoı.
Biz 1998 jyl men 2009 jyldar arlyǵyndaǵy Qylmystyq kodekstiń 7-bólimi boıynsha, ıaǵnı ekonomıkalyq qylmystar úshin jaýapkershilikti qarastyratyn bappen qozǵalǵan qylmystyq ister boıynsha statıstıkany saraptap kórip edik. Osy 12-jyldyq kezeńde 38 myń 320 qylmystyq is qozǵalǵan eken. Sonyń ishinde sottar arqyly qaralyp, aıyptaý úkimderi shyǵarylǵandardyń sany 8 156 nemese 21,3 paıyzdy ǵana qurap otyr, al 30 myńnan astamyna sot óndirisi toqtatylǵan. Osynyń ózi atalmysh normalardyń kásipkerlikke qatysty sybaılas jemqorlyqqa jol ashatyn tetik retinde qoldanylatynyn kórsetip, qara nıettiliktiń qaýpin ańǵartyp tur emes pe?! Budan bólek, biz qazirgi zańnamadaǵy ekonomıkalyq qylmystar úshin qarastyrylǵan «iri zalal», «iri kólemdegi tabys» sekildi kórsetkishterdi eselep arttyrýdy usynamyz. Sonymen qatar Qylmystyq kodekske eger kináli dep tanylǵan tulǵa tarapynan barlyq keltirilgen zalal óz erkimen óteletin bolsa, álgi qylmystyǵa qatysty bas bostandyǵynan aıyrmaıtyn tetikterdi engizýdi usynamyz.
Bizdiń kóptegen bastamalarymyz perspektıvaǵa negizdelgen dep aıtqym keledi. Máselen, eń aldymen materıaldyq zalaldardyń ótelýin eki esege deıin arttyratyn ekonomıkalyq qylmystarǵa qatysty múldem jańasha aıyptaýlar túrin engizýdi usynamyz. Bıznes-qaýymdastyq bul ıdeıany oń qabyldap otyr. Rasymen de, ekonomıkalyq qylmystan japa shegýshi úshin basty másele - bul sondaı japa shegýshiniń múliktik quqyn tolyǵymen qalpyna keltirý bolyp tabylady emes pe?! Al qazir bul oryndalyp otyrǵan joq. Osy rette bundaı qadamnyń bizdiń mentalıtettik turǵymyzdan da úndesetinin aıtyp ótkim keledi. Mysaly «at-ton aıybyn» óteý men «qun» tóleý qazaqtyń dala zańdarynda yqylymnan bar. ıAǵnı bul turǵyda biz eshqandaı da jańalyq ashyp otyrǵanymyz joq, kerisinshe ata-babamyzdyń órkenıetti jolyna, dana ustanymyna qaıta oralýǵa umtylyp otyrmyz.
Jalpy, meniń oıymsha bizge jańa urpaqtyń Qylmystyq kodeksin qabyldaıtyn ýaqyt jetti. 1998 jylǵy 1 qańtardan beri qoldanylyp kele jatqan Qylmystyq kodekstiń ózgeriske ushyramaǵan tusy kem de kem - osy jyldar ishinde qujat óte úlken túzetýlerdi bastan ótkerdi. Sondyqtan da jańa Qylmystyq kodekspen jumysty qazirden qolǵa alyp, ony soza bermeı 1-2 jyldyń ishinde Májiliske zań jobasy retinde usyný kerek. Dál osyndaı Qylmystyq-protsessýaldy jáne Qylmystyq-atqarý kodeksteri, Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeks, sonymen birge memlekettiń, azamattyń múddeleri jáne quqyqtarynyń buzylýyna baılanysty quqyqtyq qatynastardy retteıtin barlyq zańdardy jańasha qalyptastyrǵan lázim.
- Siz raqymshylyq týraly máselege qalaı qaraısyz? Sońǵy jyldary raqymshylyq týraly kóp áńgime bolyp júrgen tárizdi?
- Sońǵy ýaqytty shynymen osy raqymshylyq týraly kóbirek aıtylýda, soǵan baılanysty mynadaı kórsetkishter keltiriledi: elimizde bas bostandyǵynan aıyrý oryndarynda 49 myńǵa tarta adam otyr. Bul rasymen biz úshin óte kóp. Osy tóńirekte jaqynda buqaralyq aqparat quraldarynda Bas prokýratýranyń 13 myńǵa tarta adamǵa raqymshylyq jasalatyny týraly aqparat jaryqqa shyqty. Áıtse de bul «túrmedegi jurttyń» sanyn qysqartýǵa sonshalyqty áser ete almaıdy. Álgi kórsetkishke kelsek, bas bostandyǵyn aıyrý oryndarynan tek 2 myń 200 adam ǵana bosatylady, al raqymshylyq jasalatyndardyń qalǵan bóligi túrmelerde otyrǵandar emes. Jalpy, meniń jeke kózqarasym raqymshylyqty májbúrli shara retinde qarastyrý ýaqyt óte kele nonsenke aınalýy kerek. Raqymshylyq - bul zańnamanyń jáne sot praktıkasynyń jetilmegendigin bildiredi.
- Quqyqtyq keńestiń keleshek perspektıvasyn qalaı baǵalaısyz?
- Qazaqstan álemdik qaýymdastyqtyń tolyqqandy múshesi retinde qalyptasty - bul jalpyǵa moıyndalǵan fakt. Meniń oıymsha, biz biraz ýaqytqa deıin jetistikterimizge masaırap, masattaný kúıine enip bara jatqandaı edik, alaıda daǵdarys dereý esimizdi jınatty. Degenmen eń bastysy, biz áýel bastan-aq Tuńǵysh Prezıdenttiń dana basshylyǵymen jasalǵan durys tańdaý baǵytyna tústik. Búgingi kúni - Qazaqstan táýelsiz damýdyń oń tájirıbelerin ótkergen, tolyqqandy qalyptasqan memleket. Osy turǵydan alǵanda «Nur Otan» HDP janyndaǵy Quqyqtyq keńestiń qoǵam úshin eń ózekti máselelerdi talqylaıtyn, onyń qabyldaǵan sheshimderi memleketke de qoǵamǵa da tek qana paıda ákeletin perspektıvaly alań bolyp qala beretinine senim mol. Biz pikirtalasqa ashyqpyz. Sondyqtan da, bolashaq úshin mańyzdy, keleshekke qyzmet etetin máselelerdi talqylaýǵa, tyńdaýǵa, saraptaýǵa jáne sheshim qabyldaýǵa árqashan daıynbyz.
-Áńgimeńizge raqmet.
