Zaǵıptarǵa arnalǵan kitaphanalar qory artady - Nurǵısa Dáýeshov
Ulttyq jobanyń mádenıet salasy bóliginde kelesi baǵyttardy qamtıdy:
- «Rýhanı jańǵyrý» qundylyqtaryn ilgeriletý jáne memlekettik tildi damytý;
- «El rýhy» jobasy.
«El rýhy» baǵytynda «Mádenıet obektilerimen jáne kórsetiletin qyzmettermen qamtamasyz etilýiniń ósýi, onyń ishinde shalǵaı aýdandarda», «Mádenıet salasyndaǵy otandyq tsıfrlyq resýrstarǵa kirý sanyn arttyrý», «Jańadan shyǵarylǵan otandyq anımatsııalyq fılmderdiń sany», «Qazaqstandyq kınoprokattyń jalpy kólemindegi otandyq fılmderdiń úlesi», «Qoldaý kórsetilgen shyǵarmashylyq jobalar sany» maqsatty kórsetkishteri qarastyrylǵan.
Bul rette 2025 jylǵa deıin 259 mádenıet nysany salynyp, 1 241-i nysany jóndeletin bolady.
Atap aıtqanda, ınfraqurylymdy jaqsartý jáne týrıster úshin qolaıly jaǵdaı jasaý maqsatynda 2025 jylǵa deıin respýblıkalyq mýzeı-qoryqtardyń aýmaǵynda 8 vızıt ortalyq salynatyn bolady.
Sonymen qatar, mınıstrlik ulttyq jobanyń «El rýhy» II-baǵyty aıasynda Zaǵıp jáne kózi nashar kóretinderge arnalǵan kitaphanalar qoryn, sonyń ishinde memlekettik tildegi qordy ulǵaıtý is-sharasyn júrgizýde.
Bul baǵyttaǵy jumys elimizdegi múmkindigi shekteýli adamdar úshin teń qoljetimdilikti qalyptastyrý jáne olardyń áleýetin iske asyrý maqsatynda 2025 jylǵa deıingi kezeńdi qarastyrady. Osy baǵyttaǵy jumystar elimizdegi zaǵıp jáne nashar kóretin azamattarǵa arnalǵan kitaphanalarmen birlese júrgiziledi. Atalǵan kitaphana oqyrmandarynyń negizgi aqparat kózi - bederli-núkteli shrıftpen, ıaǵnı Braıl qarpindegi kitaptar.
Bul rette, mınıstrliktiń 2021-2023 jyldarǵa arnalǵan bıýdjettik josparynda jyl saıyn Zaǵıp jáne nashar kóretin azamattarǵa arnalǵan respýblıkalyq kitaphanaǵa braıl prınteri men braıldiń portatıvti taktıldi dıspleılerin, materıaldyq emes aktıvterdi satyp alý úshin jáne kitaphana qoryn tolyqtyrýǵa tıisti qarajat qarastyrylǵan.
Nurǵısa Dáýeshovtiń sózine qaraǵanda, «Qazaqstannyń kıeli geografııasy» jobasyn júzege asyrý aıasynda Qazaqstannyń kıeli obektilerin zertteý men zerdeleýdi qamtıtyn 40 túrli is-sharany uıymdastyrý kózdelgen.
Qazaqstannyń tarıhy men mádenıetiniń biregeı eskertkishterin ıÝNESKO-nyń Dúnıejúzilik muralar tizimine engizý boıynsha sharalar qabyldaý is-sharasy aıasynda qazirgi ýaqytta Ózbekstan, Qyrǵyzstan jáne Tájikstan elderimen birlesip «Uly Jibek joly: Ferǵana-Syrdarııa dálizi» transulttyq nomınatsııasyn ilgeriletý boıynsha qujattardy daıyndaý jumystary júrgizilýde. Nomınatsııa aıasynda elimiz aýmaǵyndaǵy kóne qalashyqtaryn ıÝNESKO tizimine engizý josparlanǵan.
Budan bólek, barlyq júrgizilip jatqan mádenı is-sharalar, teatr maýsymdary, kitaphana qorlary, mýzeıler men kórmeler týraly aqparattyq qoljetimdilikti qamtamasyz ete otyryp, e–culture.kz biryńǵaı elektrondy platformasy iske qosylady.
Budan buryn habarlanǵandaı, Nurǵısa Dáýeshov «Ulttyq rýhanı jańǵyrý» ulttyq jobasy aıasynda mádenıet salasynda atqarylatyn jumystardy aıtty. Aıta keteıik, «Ulttyq rýhanı jańǵyrý» ulttyq jobasynyń maqsatyn túsindirý kezinde QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Aıda Balaeva 40 anımatsııalyq fılm jasaý eskerilgenin aıtty.
