ıAsaýı kesenesindegi ortaǵasyrlyq aspaly shyraǵdan tarıhı tuǵyryna ornatyldy
«Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesindegi árbir bólmeniń ózindik tarıhı qyzmeti jańǵyrtylyp keledi. Halyqaralyq mýzeıler kúnine oraı qoryq-mýzeı qoryndaǵy HVІ ǵasyrǵa tán qundy da túpnusqa jádigerlerdiń biri aspaly shyraǵdandy tarıhı tuǵyryna ornatyp otyrmyz. Shyraǵdan kezinde Qazandyq bólmesiniń soltústik oıyǵy astynda, Qabyrhanaǵa kire beristegi arkanyń ushynda ilýli turǵan»,- dedi «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń dırektory Nurbolat Ahmetjanov.
XVI ǵasyrda ilingen aspaly shyraǵdan 1993-1999 jj. aralyǵynda kesenede júrgizilgen jóndeý jumysy kezinde tómen túsirilip, ony jan-jaqty zerttep, taldaýǵa múmkindik týǵan. Oǵan deıin ony eshqandaı zertteýshiler, ne keseneniń dinı qyzmetshileri ornynan qozǵaǵan emes, ýaqytqa baılanysty onyń syrtqy túsi qaraqoshqyldanyp ketken.
Shyraǵdannyń túr-turpaty qumyra tárizdi bolyp kelgen. Búıirindegi úsh jerinen (asyp) ilip qoıýǵa arnalǵan shynjyr bekitilgen, ilmegi bar. Ilmek - Qazandyq bólmesiniń Qaqpa esiginiń balǵashalaryndaǵy janýar beınesin (barys) qaıtalaıdy. Osy úsh shynjyr joǵary kóterilip bir dóńgelek metall plastınaǵa bekitilgen de ary qaraı oıyq ushyna ilinetin ilmekpen aıaqtalady.
Sondaı-aq, búıiriniń bir shetinde órnektep parsy tilinde jazylǵan tarıhı mańyzdy jazýlary bar:
Aýdarmasy: Áýlıelerdiń sultany, taqýalardyń dáleli, Qoja Ahmet ıAsaýı. Bul aspaly shyraqty Hajjaj ıbn Ýaqqas Saıramı arnaıy Sultannyń [Qoja Ahmet ıAsaýı] kesenesine ýaqf retinde syıǵa tartty.
