«Valentınniń únin óshirýge bir ǵana kontserttiń shamasy kele me?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, Qazaqstannyń Germanııadaǵy elshisi jáne Danııada elshilik qyzmetti qosa atqarýshy Nurlan Onjanov Danııa Koroldiginde bolyp, osy el syrtqy saıasat vedomstvosynyń basshylyǵymen kezdesý ótkizdi. Danııa syrtqy ister mınıstrliginiń memlekettik hatshysy Mıkael Tsılmer-Ionspen kelissóz barysynda eki jaqty yntymaqtastyqtyń jáne halyqaralyq taqyryptyń keń aýqymy boıynsha pikir alysyldy. Suhbattastar Qazaqstan men Danııa arasyndaǵy ústimizdegi jyldyń mamyr aıynda 20 jyl tolatyn qarym-qatynastyń birizdi sıpatyn joǵary baǵalady.Kezdesýde kóterilgen osy jáne ózge de máseleler jóninde «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Danııa Koroldigindegi kezdesý» atty maqaladan oqyńyzdar.
Sondaı-aq osy basylym búgingi sanynda «Úsh jylda 18,4 mıllıard teńge» atty maqala basty. Basylymnyń jazýynsha, bul qarjy shyraıly Shyǵystaǵy kásipkerlerdiń oblys ákimi B.Saparbaevtyń «Týǵan jerge taǵzym» aktsııasyna ún qosyp, sońǵy úsh jyl ishinde áleýmettik ǵımarattardy óz qaltalarynan salǵanyn bildiredi. Óńir basshysynyń osydan úsh jyl buryn kótergen ıgi bastamasynyń maqsaty - kindik qany tamǵan ólkege osy jergilikti jáne syrt jaqta mekendep jatsa da, búırekteri týǵan jerge buryp turatyn azamattardyń qaıyrymdylyq jasaýyna jol ashý bolatyn. Jaqynda óńir basshysy Óskemende metsenattardyń basyn qosyp, olarǵa qurmet kórsetti, án men jyrdan shashý shashty.
***
Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Germanııa Federatıvtik Respýblıkasyna jasaǵan sapary óte sátti boldy. Prezıdent Federaldyq Kantsler Angela Merkelmen kezdesip, nátıjeli kelissózder júrgizdi. Taraptar halyqaralyq saıasattyń jahandyq máselesin sheshý jónindegi kóptarmaqty yntymaqtastyqty jandandyrý qajettigine toqtaldy. Osyǵan baılanysty Qazaqstan basshysy Berlın Eýrazııalyq klýbynyń ashylýy jáne jumys isteýi bizdiń memleketterimiz álemdik saıasattyń jahandyq júıesinde alǵa qoıǵan mindetterge qol jetkizýge múmkindik beretinin málimdedi. Berlın Eýrazııalyq klýby ekijaqty is-qımyldar, óńirlik qaýipsizdik, eýrazııalyq yqpaldastyq úderisi, energetıkalyq jáne shıkizat yntymaqtastyǵy tárizdi ózekti taqyryptardy talqylaý úshin Qazaqstannyń Eýropadaǵy alǵashqy dıalog alańyna aınalatyn bolady. Bul týraly «Aıqyn» basylymynyń búngingi sanyndaǵy «Nursultan Nazarbaev: Bul bizdiń qarym-qatynasymyzdaǵy naǵyz serpilis» atty maqaladan oqyńyzdar.
Osy basylym búgingi sanynda «Kıiz - ári óner, ári em...» atty maqala basty. Onda batysta kıiz buıymdaryn jasaý - tanymal óner salasyna, tipti ǵylymǵa da aınalǵandyǵy aıtylady. Ondaǵy akademııa óz izdenýshilerine ǵylymı taqyryp retinde kıiz basý óneriniń tarıhyn, onyń qupııa syrlaryn bekitip beredi eken. Mine, akademııanyń sondaı izdenýshileriniń biri - ıÝla Olestsakqa kıizben emdeý dástúri buıyrypty. Zertteý nysany - Qyrǵyzstan men Qazaqstan. ıÝlanyń alǵashqy zertteý maqalasy ǵalamtor betinde jaryq kórip te úlgerdi. «Kóshpeli halyqtyń kıizben emdeý mádenıeti» atalǵan bul eńbeginde nemis qyzy batys álemine kıizdiń medıtsınalyq turǵydan tanylýy - HH ǵasyrda ómir súrgen tanymal sýretshi Iozef Boıstyń eńbekterimen baılanysty ekenin jazady. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezeńinde Qyrym ústinde apatqa ushyraǵan ushqysh sarbaz Iozefti kóshpeli tatar halqy kıizge orap saýyqtyryp, aıaqqa turǵyzady. Mundaı dástúrli emdeý tásiline tánti bolǵan Boıs keıin óziniń óner týyndylarynda kıiz elementterin qoldanýmen birge, kıizben emdeý ádisterin keńinen nasıhattaýǵa kirisedi. Kıiz ónerý týraly qyzyqty málimetterdi «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynan oqısyzdar.
***
«Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynda «Valentınniń únin óshirýge bir ǵana kontserttiń shamasy kele me?» atty problemalyq maqala jarııalandy.Ondamusylman dúnıesi úshin ǵana emes, ózge dinniń de sharıǵatyna qaıshy bul merekeniń jahanǵa, sonyń ishinde elimizge qalaısha máshhúr bolyp ketkeni synǵa alynady. Bul rette maqala avtory kórshi Ózbekstan men Túrkimenstan týra osy kúnge memlekettik merekeni belgilep tastaǵanyn, kórshilerdiń osyndaı ıgi isinen úlgi ala almaǵanymyzǵa ókinish bildiredi. Degenmenaqpannyń 14-i kúni Kongress-Hollda kontsert ótkizýdi uıymdastyrǵan «Sálem» radıosyndaǵy «Aqsúıek» baǵdarlamasynyń júrgizýshi Ómirbek Qurmash: «Kóp adam bul kontsertti biz toılamaıtyn «Áýlıe Valentın kúniniń» qurmetine oraı uıymdastyrylyp otyr dep oılaıdy. Biraq bul kontserttiń oǵan túk qatysy joq. Aqpannyń 14-i - «Sálem» radıosynan beriletin «Aqsúıek» baǵdarlamasynyń alǵash radıoefırge shyqqan kúni. Bıyl bul baǵdarlamaǵa úsh jyl tolady. Osyǵan baılanysty jyl saıyn eseptik kontsert berýdi «Áýlıe Valentın kúnine» qarsy qoıyp, dástúrge aınaldyryp otyrmyz. ıAǵnı ol «Áýlıe Valentın kúnine» 180 gradýsqa qarsy kontsert bolmaq» deıdi júrgizýshi.
Atalmysh basylymnyń búgingi sanynda sonymen qatar «Ońtústikte ana ólimi nelikten asqyndy?» degen maqala basty. Basylymnyń jazýynsha, shyraıly óńirde jyl basynan jeti ana ólimi tirkelgen.
Al Densaýlyq saqtaý mınıstrligi janynan qurylǵan arnaıy komıssııa ókilderi mert bolǵan jeti ananyń altaýyn aman alyp qalýǵa bolatynyn anyqtaǵan. Eń soraqysy komıssııa ókilderi aýrýhanaǵa barǵanda Bas dárigerdiń emdeý jónindegi orynbasary Vladımır Naryjnyı mas bolyp esi kiresili-shyǵasyly kúıde júrgen. Bul týraly «Alash aınasy» basylymynyń búginigi sanynan egjeı-tegjeıli bilýge bolady.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń jazýynsha, keshe elorda ákimi Imanǵalı Tasmaǵambetov turǵyndarmen esepti kezdesý ótkizip, qala halqyn elimizdiń basty shaharyndaǵy jaǵdaımen tanystyrdy. Ákimniń aıtýynsha, Astanaǵa jylyna turaqty turýǵa 40 myń adam keledi eken. Bul qala turǵyndarynyń 6 paıyzy. Al bul azamattardyń barlyǵyna jumys kerek, olardyń balalary mektepke oqyp, balabaqshaǵa barýlary kerek. Nátıjesinde qala bıýdjetine túsip otyrǵan salmaq 100 mıllıard teńgeni qurap otyr. Bul rette 2011 jyly qalanyń óziniń jeke kiristeri 90 mıllıard teńgeni quraǵan. Endeshe qala ákimdigi qalyptasqan jaǵdaıdyń sheshimin qalaı tabýda? Bul saýaldyń jaýaby «Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Dıalogı o nasýşnom» atty maqalada.
